Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-119370
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi O. K. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (e-post: xxx); Kostja: O. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.
2.Mõista kostjalt O. K.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 40 (nelikümmend) eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja O. K. kanda.
2.Mõista kostjalt O. K.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millest 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt O. K.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes oli ette nähtud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ega tasunud.
2.Kostja sõiduk oli 20.02.2020 pargitud Paldiski mnt 3 parkimisalale. Kostjale leppetrahv number 1412 0022 0092 9288 summas 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/parkimisluba ning sõiduki parkimine ei olnud registreeritud parkimisprogrammis. Kostja vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
3.Hageja viitas VÕS § 3 punktile 1, §-le 8, §-le 9, § 16 lõikele 1, § 20 lõikele 1. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse sõiduk parkida. Kostjal oli võimalik lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, võis ta parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduki mujale. Hageja viitas LS § 2 punktile 49.
4.Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 11.10.2013 kuni hagi esitamiseni muudatusi tehtud, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis, sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist.
5.Kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, koostati kostjale leppetrahv. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja nõudis kostjalt tasumata leppetrahvi 30 euro väljamõistmist.
6.Kohtueelselt saatis hageja kostjale 26.03.2021 tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Sama kontaktaadressi on kostja märkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Samuti ei vastanud kostja hageja selgitavale e-kirjale, mis saadeti 21.06.2022 aadressile xxx.
7.Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 ja palus kostjalt võla sissenõudmise kuluna välja mõista 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 96 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
9.Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja on fotodega tõendanud, et leppetrahvi nõue oli pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega on kostjat teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Tõendamiskoormis, et leppetrahvi ei ole kätte saanud, lasub kostjal.
10.Vahet tuleb teha leppetrahvinõude ja nõudekirja esitamisel. Leppetrahvinõue esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Seetõttu ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kostja ei saanud nõudekirja kätte. See tähendab, et sõidukit juhtinud isikut on hageja teavitanud leppetrahvi olemasolul sel hetkel, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Kostja ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid, milliste tõttu ta leppetrahvinõuet kätte ei saanud. Hagejal puudus kohustus toimetada kostjale kätte kohtueelne nõudekiri. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid.
11.Transpordiamet ei väljasta sõiduki omanike/vastutavate kasutajate kontaktandmeid. Meeldetuletuskirjade edastamiseks saadeti päring Transpordiametile, kes väljastab sõiduki omaniku isikukoodi, mille alusel tehakse uus päring rahvastikuregistrisse isiku kontaktandmete saamiseks ja eeltoodud andmete alusel saadeti meeldetuletus. Kõik sõiduki omaniku või kasutaja selgitamiseks tehtud päringud on tasulised ning otseselt seotud asjaoluga, et leppetrahv on jäänud tasumata. Kuna kostja ei reageerinud meeldetuletuskirjale ega ei ole aktsepteerinud hageja saadetud selgitusi maksekäsu kiirmenetluse ajal, on kostja teadlikult lasknud menetlusel jõuda hagiavalduse esitamiseni. Kostja vastusele vastamiseks kulus hageja esindajal täiendavalt aega 0,5 h. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei olnud kuni maksekäsu kiirmenetluse alguseni teadlik leppetrahvinõudest. Kostjat ei ole leppetrahvist mõistliku aja jooksul teavitatud. Kostja sõiduk registrimärgiga XXXXXX on olnud erinevate isikute kasutuses ja kojamehe vahele asetatud trahviteade ei ole kostjani jõudnud.
13.Kostja leidis, et leppetrahvi asetamine kojamehe vahele ei ole mõistlik teavitamise viis. Hagejale olid teada sõiduki kasutaja kontaktandmed. Kostja pidas ka alusetuks sissenõudmise kulu nõuet pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole kostjat ühelgi viisil teavitanud. Kostja ei ole saanud ühtegi tähitud kirja ega e-kirja. Kui hageja sai kostja isikuandmed Transpordiametist, pidid tal olemas olema kõik kostja suhtlus- ja kommunikatsioonivahendite andmed.
14.Kohtueelses menetluses on kostja aadressiks märgitud xxx, tegelik aadress on yyy. Hageja ei ole esitanud kinnitust kirja kättetoimetamise kohta. 21.06.2022 e-kiri ei ole kohane teavituskiri. See postitati pärast makseettepanekut 02.06.2022 ja oli hageja esimene e-kiri. E-kiri tõendab, et kostjat ei ole mõistliku aja jooksul teavitatud.
15.22.02.2023 seisukohtades võttis kostja omaks trahvinõude ja võla sissenõudmise kulu nõude 10 eurot. Kostja ei ole teadlikult hoidunud trahvi tasumisest. Hageja ei teavitanud kohtueelselt kostjat ega hoiatanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostja leidis jätkuvalt, et trahvikviitungit ei ole talle mõistlikult kätte toimetatud. Kostja sai trahvinõudest teada 07.06.2022 makseettepanekust ehk 2,5 aastat hiljem. Kõik kostja kontaktandmed on avalikult kättesaadavad.
16.03.03.2023 seisukohas leidis kostja, et hageja pidi tema vastusest saama teada, et kostjani ei ole teavitus jõudnud. Kui hageja üldse tähitud kirja saatis, saatis ta selle valele aadressile. Peale orkaani võis kojamehe vahele pandud trahvikviitungi keegi kuritahtlikult ära võtta või unustas auto kasutaja omanikku teavitada. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, et hagi kuulub õigeksvõtu alusel rahuldamisele. Kostja on 22.02.2022 menetlusdokumendis võtnud õigeks leppetrahvinõude 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu nõude 10 eurot. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulu.
18.TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuigi võtab nõude menetluse käigus õigeks, kannab kostja hageja menetluskulud.
19.Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu mitmel põhjusel ning võttis hagi õigeks alles pärast kohtu 23.01.2023 pöördumist, milles kohus selgitas talle vajadust vastuväiteid põhistada ja tõendada. Lisaks nähtub tsiviilasja toimikust, et maksekäsu kiirmenetluse makseettepanek tehti kostjale 07.06.2022. Seega sai kostja nõudest teada hiljemalt vahetult enne hagi esitamist. Kostja ei nõustunud makseettepanekuga, vaid vaidles nõudele tervikuna vastu. Seega tingis kostja enda käitumise hagejale vajaduse hagi esitada.
20.Kohus ühtlasi ei nõustu kostja etteheidetega, et hageja ei teavitanud teda leppetrahvist enne hagi esitamist. Leppetrahv asetati sõiduki kojamehe vahele ning seda on hageja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leppetrahvi kätte ei saanud. Hageja saatis kostjale ka meeldetuletuskirja aadressil yyy (toimiku lk 29-30). Meeldetuletuskirjas viidati mitmetele kostja tasumata leppetrahvidele, millistest viimane oli vaidlusalune 20.02.2020 leppetrahv. Omniva kinnitusest (toimiku lk 31) nähtub, et kostjat teavitati kirjast 30.03.2021, kuid kostja ei olnud kättesaadav. Ebaõige on kostja väide, et kohtueelne teavituskiri saadeti valel aadressil xxx. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 96 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi ja kostja vastusele vastamiseks 0,5 h. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise
menetluskuludelt seadusjärgses määras.
23.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kulunud aeg vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hageja õigusabikulud on seega põhjendatud summas 2,5 x 96 eurot = 240 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikuludena 240 eurot ja tasutud riigilõivuna 100 eurot ehk kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu nõue 20 eurot rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 4842 alusel mõistetakse antud kulu välja vaid maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse koostamisel. Antud juhul jätkus vaidlus hagimenetluses, mistõttu sai hageja nõuda kostjalt tegelikke menetluskulusid ja 20 euro suurune kulu hüvitamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.