1.Vabastada M. K. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M. K. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui
võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada M. K. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M. K. usaldusisiku kohustustest M. K. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M. K. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 25.04.2017 määrusega kuulutas kohus välja M. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 12.02.2018 kohtumäärusega lõpetati M. K. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumäärus jõustus 03.03.2018. M. K. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning võlgniku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 1. veebruaril ning esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta kaks kord aastas, 10. augustil ja 10. veebruaril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.08.2018.
2.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded järgnevalt: 07.08.2018, 30.01.2019, 02.09.2019, 13.02.2020, 31.08.2020, 24.02.2021, 09.10.2021, 02.03.2022, 21.10.2022 ja 20.02.2023.
3.Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas, kuid menetluse ajast enamuse olnud hõivatud tööga (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX). Võlgniku sissetulekuks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud XXX ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud eraldisi arestitavast sissetulekust vastavalt seaduses sätestatule.
4.03.03.2023 möödus viis aastata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M. K.ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
2/4
Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas, kuid menetluse ajast enamuse olnud siiski hõivatud tööga (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud XXX ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud eraldisi arestitavast sissetulekust vastavalt seaduses sätestatule. Kui ka on jäänud algselt mõningaid puudjääke, on võlgnik vastavalt kohtu korraldustele need likvideerinud ning vabatahtlikult teinud eraldise isegi suuremas ulatuses. Võlausaldajate nõuete katteks on võlgnik eraldanud 599,83 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M. K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) 3/4
võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on usaldusisikuna esitanud kohtule 26.02.2023 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.