lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-15996/21

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-15996/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15996

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Rocki Alberti tegevusele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

Avaldaja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 25.10.2022 maakohtule kaebuse (täpsustatud 24.12.2022, 09.01.2023), kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik/kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 176/2022/2769.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.
09.09.2022 algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse võlgnevuse 1200 eurot sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise alus oli sissenõudjate Y ja C avaldus ning täitedokument Pärnu Maakohtu 19.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Täitemenetlus loeti alanuks avaldajale täitmisteate kätte toimetamisega 21.09.2022. Avaldaja esitas 30.09.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist. Kohtutäitur ei menetlenud kaebust ega vastanud sellele. Kohtutäituri otsus kaebuse osas puudus. Avaldaja ei nõustunud sissenõudjate poolt täitmisele esitatud nõuetega ja soovis kohtutäiturilt selgitusi kohtulahendi kohta. Avaldaja viitas topeltmenetlusele ja topeltnõudele ning palus kohtul teha otsus täituri tegevuse suhtes. 10.01.2023 vastuses kohtunõudele märkis kohtutäitur, et ta ei vaadanud avaldaja 30.09.2022 pöördumist kaebusena läbi, vaid selgitas, milline õiguskaitsevahend oleks kohane juhul, kui avaldaja ei nõustu sissenõudjate poolt täitmisele esitatud nõudega (hagi sissenõudjate vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), ja kuidas saavutada täitemenetluse peatamine asjaolude selgumiseni. Avaldaja saatis täiturile alates täiteasja algatamisest üle 50 e-kirja, mille hulgas oli palju deklaratiivse tähendusega pöördumisi. Maakohtu määrus

4.Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1. Käesoleval juhul oli avaldajal õigus kohtusse pöörduda, sest kohtutäitur ei teinud avaldaja kaebusena pealkirjastatud pöördumise osas otsust. Kuivõrd avaldaja nõudmised olid ebaselged, leidis kohus, et kohtutäiturile ei saanud otsuse tegemata jätmist ette heita. Kuigi kohtutäitur jättis avaldaja esitatud kaebuse läbi vaatamata, oli avaldajal õigus kohtu poole pöörduda, sest ta tegi kõik endast oleneva, et kohustuslik kohtueelne kord läbida (Riigikohtu lahend tsiviilasja nr 2-16-12972). Kohus luges kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitatuks tähtaegselt. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja taotles kohtutäiturile esitatud kaebuses täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist. Kohus märkis, et kohtutäitur osundas oma vastustes avaldajale, et avaldajal on õigus esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuses esitatud taotlusi ei olnud võimalik lahendada kohtutäituril ega kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Kohtutäitur jättis sisuliselt kaebuse rahuldamata, täitemenetluse pikendamata/ajatamata ja põhjendas kaebuse sel viisil lahendamist piisavalt. Avaldajal oli võimalik pöörduda kohtusse hagiga sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel ei saa lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi võlgniku ja sissenõudja vahel. Seega ei olnud avaldaja taotletavat eesmärki käesolevas menetluses võimalik saavutada ja avalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja esitas 12.01.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri vastusega ega kohtumääruse põhjendustega. Kohus rikkus menetlusnorme. Kohtutäitur ei vastanud sihilikult avaldaja kirjadele ja kaebustele ning rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1, § 44 ja § 48 lg 1 p 7. Avaldaja poolt kohtutäiturile saadetud kirjad ei olnud deklaratiivsed, vaid menetluslikud. Avaldaja viitas kaebuses topeltmenetlusele ja topeltnõudele ning taotles jätkuvalt täitemenetluse peatamist. Avaldajal puudus võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks kuulutamiseks. Kohtutäituril tuli TMS § 21 rikkumise tõttu, samuti avaldaja kirjadele ja kaebustele vastamata jätmise tõttu hüvitada avaldajale tekitatud kahju. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäiturile 30.09.2022 esitatud kaebusega ja järgnevalt saadetud ohtrate e-kirjadega ei olnud avaldajal võimalik saavutada taotletavat

eesmärki – täitemenetluse peatamist, ajatamist või pikendamist. Esitatud pöördumistest ilmnes, et avaldajal oli etteheiteid täitedokumendi (kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-3807) suhtes ja neid ei olnud võimalik asjaolusid arvestades lahendada kaebuse esitamise kaudu. Maakohus andis avaldajale 23.12.2022 määrusega aega avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. Vastuseks teatas avaldaja, et soovib selgitusi sissenõudjalt ja täitemenetluse peatamist.

9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud avaldus on perspektiivitu. Perspektiivitu hagi menetlusse võtmist reguleerivad TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2. Nende normide kohaldamisel peab kohus lähtuma hagiavalduses esitatust ilma tõendeid hindamata. Hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14 ja 23.20.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-73-15, p 18). TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad samad sätted ja reeglid ka hagita menetluses. Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 2, lähtudes põhjendusest, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et kohtutäituri peale kaebust esitades ei ole avaldajal võimalik jõuda soovitud eesmärgile, so vabaneda täitedokumendist või selles sisalduvast kohustusest. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et toimub nn topeltmenetlus. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TMS § 21 kirjeldatud olukorda, sest avaldaja hagiavaldus sissenõudjate vastu on praegu maakohtu menetluses ja kuna kohtutäitur saab täitmisele võtta vaid seaduses nimetatud täitedokumente, mh jõustunud kohtuotsuseid tsiviilasjades (TMS § 12 lg 1), siis ei esine samaaegse vastastikuse täitmise olukorda.
11.Maakohtu seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse kohta on praeguses kohtuasjas ilmselt kaheldav, sest toimikus oleva info kohaselt täitemenetlus täiteasjas on seoses nõude rahuldamisega 11.11.2022 lõpetatud (otsus tlk 28). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada vaid täitemenetluse lõpuni. Vastav selgitus tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
12.Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades maakohtu lahendi lõppjärelduse muutmiseks siiski ei ole alust. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-21-17117 29.12.2022 menetlusse avaldaja vastuhagi, milles ta soovib vaidlustada käesoleva asja esemeks oleva täitemenetluse aluseks olnud kompromissilepingu seaduslikkust. Avaldaja saab oma õiguste väidetava rikkumisega seonduva selles asjas sisuliselt lahendada (TsMS § 3 lg 1).
13.Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna praegusel juhul keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ning puudutatud isik ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka avaldajalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium