2-21-18256/43 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 19.11.2021 kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja müügilepingu alusel tasutud 5000 eurot ja kahju hüvitis summas 211,63 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.01.2021 hobuse müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt hobuse Exsena (ULN nr 233002300208713) ostuhinnaga 5000 eurot. Peale hobuse talli viimist hagejal tekkisid kahtlused, et ostetud hobune on haige, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma Ruila Kliiniku poole hobuse Exsena ülevaate teostamiseks. 27.03.2021 kliiniku akti kohaselt olid hobusel kliinilised tunnused, mis viitavad kaugele arenenud kroonilisele kopsuemfüseemile. 03.04.2021 leiti hobune Exsena surnuna. Peale hobuse surma selgus, et müügilepingu sõlmimise seisuga hobune oli haige ning kostja ei olnud talle taganud vastavat ravi. Hobuse müümisel kostja ei teavitanud hagejat hobuse terviseprobleemidest. Hageja põhjenduste kohaselt oli tegemist tarbijalemüügi lepinguga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Kostja lepingu rikkumine seisneb selles, et ta ei teavitanud ostjat lepingueseme varjatud puudustest. Hobuse müügilepingu sõlmimisel kostjaga ei teadnud hageja, et hobusel on rasked terviseprobleemid, st asi ei vasta lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Lähtudes VÕS § 218 lg 2 teisest lausest võis eeldada lepingu esemel puuduse selle üle andmise hetkel, sest hobune suri vähem kui kuus kuud pärast selle üle andmist ostjale. Seoses asjaoluga, et lepingu eset on võimatu asendada ega parandada, on hagejal ainuke võimalus oma õiguste kaitseks lepingust taganeda, mida hageja 02.06.2021 avaldusega ka tegi. Kostja ignoreeris taganemisavaldust. Seetõttu esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse müügilepingu alusel saadud 5000 eurot tagastamiseks ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja lepingu rikkumisena tõi hageja välja, et kostja ei avaldanud hagejale, et hobusele oli teostatud emaka puhastus, mille tagajärjed jäid ravimata. Samuti müüja ei teavitanud ostjat hobuse hingamise probleemidest, mistõttu hobune oli ratsutamiseks kõlbmatu- Ruila Kliinik kinnitas, et hobusel oli kaugele arenenud krooniline kopsuemfüseem. Kostja teadis hobuse terviseprobleemidest, kuid varjas neid hageja eest. 23.03.2022 esitatud seisukohas jäi hageja nõude juurde. Hageja teatas, et taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Taganemisavaldus oli saadetud hageja poolt 02.06.2021 kostja firma e-postile ja tuleb lugeda kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule kätte toimetatuks järgmisel päeval. Samuti leidis hageja, et avaldus esitati mõistliku aja jooksul: hobune suri 03.04.2021, hageja sai Eesti Maaülikooli VLI Veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetooli 05.04.2021 teostatud protokolli kätte 06.04.2021 ja esitas avalduse 02.06.2021. Hagejal pidi jääma mõistlik aeg, et hinnata oma õigusi ja tegutsemisvõimalusi. Hageja jäi selle juurde, et asi ei vastanud lepingutingimustele. Tegemist ei olnud juhusliku hävimisega vaid kostja müüs hagejale teadlikult hobuse, kes ei sobi sihtotstarbeliselt tõule spordiks. Hageja vaatas lepingu sõlmisel hobuse visuaalselt üle ja sõitis sellega. Hagejalt ei saa oodata müügilepingu sõlmimise ajal hobuse meditsiinilise kontrolli läbiviimist ega võimalust saada meditsiinilist teavet hobuse ülevaade ajal. Müügilepingu sõlmimise ajal ei

esitanud kostja mingeid dokumente, mis tõendaksid hobuse meditsiinilist seisundist ning head terviseseisundit. Kuna hobune suri, pidi hageja tasuma tema krematsiooni eest 211.63 eurot. Hageja palus nimetatud kulu endale välja mõista VÕS § 225 alusel. 13.05.2022 seisukohas teatas hageja, et ei vaidle vastu, et müügilepinguga sai hageja koos hobuse Exsenaga ka varsa Eileeni. Kuna müügilepingust iseenesest ei tulene varsa hind, siis on hageja seisukohal, et varss Eileen ei omanud tol ajal mingit väärtust ning hageja sai selle kingituseks. Varss oli ostmise ajal 2-kuune ja ei olnud tõupuhas. Seega ei saa väita, et varsa hind oleks võõrandamise ajal 3 000 eurot. Hageja pakkus, et on valmis hüvitise summa vähendamisega 500 euro võrra tingimusel, et hobune Eileen (endine varss) jääb hagejale. Hobuse Exsena puuduste tõendamise osas märkis hageja, et kuna Tartu Maaülikooli tudengite lahanguprotokolli andmed ja patoanatoomi lahanguprotokolli andmed konkureerivad ning kuna patoanatoomi lahanguprotokolli andmed ei ole täiuslikud, siis tuleks lähtuda just Tartu Maaülikooli tudengite lahanguprotokollist. Hageja selgitas, et EMÜ-s teostasid hobuse ülevaatuse ülikooli tudengid ning pärast tudengite lahanguprotokolli koostamist vaatles hobust patoanatoom ning koostas oma lahanguprotokolli. Tartu Maaülikooli tudengid saatsid omalt poolt koostatud lahanguprotokolli hagejale. Seoses patoanatoom Tõnu Järvaotsa 15.04.2021.a arvamusega selgitas hageja, et pöördus patoanatoomi poole seetõttu, et lahanguprotokollis puudusid andmed hobuse vajalike organite ja vedelikke ning masside (emaka ja südame) osas. Patoanatoom märkis, et nende puuduste tõttu ei saa ta teha täpsemaid järeldusi, mis konkreetselt põhjustas hobuse surma. Tulemuseks tõi patoanatoom, et hobuse surma põhjuseks saab küll olla diagnoos - äge katarraalne emaka limaskesta põletik, kuid kuna olulist infot sellest ei ole, on täpsemaid järeldusi sellest teadmisest raske teha. Patoanatoom on maininud ka seda, et praegused andmed ja uuringud ei viita äkksurmale. Hageja oli seisukohal, et hobuse varjatud puuduseks oli emapõletik, mis võiks ilmuda peale varsa poegimist ning edasised terviseprobleemid, mis võiksid sellest tuleneda. Kostja hagejale ei teatanud, et hobune oli viidud poegimiseks Eesti Maaülikooli kliinikusse. Maaülikoolist pärast hobuse surma saadud hobuse haigusloost ei nähtu, et peale varsa poegimist hobune oleks terve, kuna ei ole mingeid dokumente, mis näitaksid, et kahe päeva jooksul on viinud Eesti Maaülikool hobuse tervise põhjalikud uuringud. Peale 18.01.2021 ehk hobuse üleandmist esines asjaolu, et hobusel on krooniline kopsuemefüseem, mis nagu kostja oma vastuses märkis on sarnane inimeste astmaga. Sellised sümptomid viitavad hingamisteede ahenemisele (raskendatud hingamine, rinnutusvagu, vilistavad ja kriuksuvad hingamishääled). Hageja on omandanud hobuse õigusliku ootusega hobusega ratsutada ning kasutada seda spordiks. Käesoleva haiguse tõttu on selgunud, et ta ei saanud hageja hobust Excena sihipäraselt kasutada. 14.12.2022 seisukohas avaldas hageja esindaja, et läbi viidud ekspertiis oli neutraalne ega tõestanud ühegi haiguse olemasolu ega puudumist, pigem põhines see teoreetilistele andmetele ja teadmistele. Kuna eksperdihinnang ei tõestanud otseselt ühtegi fakti, siis tuleks tugineda hageja varem esitatud tõenditele, nimelt hagiavalduse lisadele 2 ja 5, mis kinnitavad nii astma tunnuseid kui ka emakapõletikku. Nimetatud tõendeid tuleks pidada peamiseks ja usaldusväärseks tõendiks. Antud juhul kuna hobuse üleandmise ja surma vahel on vähem kui 6 kuud, siis eeldatakse, et mittevastavus oli üleandmise ajal ning selle eest vastutab müüja. Raskekujuline astma on hobustel sagedasti esinev haigus, mis on geneetilise tagapõhjaga. Postuumselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas hobusel oli astma, kuna astma olemasolu või puudumist veres ei määrata, seega tasub lähtuda aktist (hagiavalduse lisa 2), millega tõendatakse, et kogu aja jooksul hobusel olid pidevalt hingamisteede probleemid. Hobune

viibis perioodil 15.11.-19.11.2020 kliinikus, kuna tal olid sepsise sümptomid. Vaatamata sellele, et kliiniku arstid diagnoosi ei kinnitanud, oli hobune nõrgenenud ja kergesti vastuvõtlik teistele rasketele haigustele. Kui kõigele eelnevale lisada eeldatavalt kaasasündinud astma, siis hobune ei vastanud esialgu lepingutingimustele. Müüja varjatud puudused on põhjustanud mitte ainult võimetust hobust sihtotstarbeliselt kasutada, vaid ka selle tagajärjeks oli tema surm. Pärast kohtuistungit esitas hageja tõendi varsa väärtuse tõendamiseks. Hageja leidis, et kuna varss oli nii väike ja sõltuv emast, ei saanud tema kui ristandi väärtus olla suurem kui 500 eurot. Puuduvad tõendid 3-kuuste varssade müügiks, sest varssasid ei müüda ilma emata enne 6-kuuseks saamist ja siis oleks analoogse varsa hind 500-700 eurot. Kostja vastuväited Kostja teatas oma vastuses, et ei tunnista hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja teatas, et müügilepinguga müüdi hagejale nii mära Exsena (sündindu 2013, ULN nr 233002300208713) (edaspidi nimetatud kui Exsena) kui ka tema varss Eileen. Varsal ei olnud müügilepingu sõlmimise ajahetkel passi väljastatud, mistõttu ei ole müügilepingus toodud ka varsa ULN numbrit. Kostja kinnitas, et nii Exsena kui varsa müügihinnaga oli kokku 5000 eurot. Kostja ei nõustunud hageja seisukohtadega ning vaidles nendele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et täidetud ei ole taganemise formaalsed ega materiaalsed eeldused, taganemisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud ning hagejale on üle antud müügilepingu tingimustele vastav ese. Seega ei saa ka taganemisavaldus olla kehtiv. Kostja tõi välja, et kuigi lepinguga, millest hageja on väidetavalt taganenud, müüdi kaks hobust, pole hageja märkinud, mis saab lepingu tagasitäitmisel varsast. Kostja märkis, et varsa hinnaks oli pool müügilepingu hinnast ehk 2500 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Exsena vastas lepingutingimustele. Esmalt märkis kostja, et lepingu p 2 kohaselt ei vastuta müüa hobuse kvaliteedi eest, välja arvatud juhul, kui hobusel on varjatud defekt, mida ostja poolsel läbivaatusel ei olnud võimalik avastada ja tingimusel, et müüja on seda puudust ostja eest tahtlikult varjanud. Hageja vaatas 18.01. 2021, ehk müügilepingu sõlmimise päeval Exsena ja varsa üle ning proovis Exsenat koos treeneriga. Pärast Exsena proovimist soovis hageja müügilepingu sõlmida ning kinnitas, et on kohustusliku ülevaatuse teostanud. Kostja kinnitas, et Exsenal ei olnud müügilepingu sõlmimise ajahetkel terviseprobleeme ning Exsena vastas lepingu tingimustele. Kostja viitas, et kohtule esitatud tõendite- lahanguprotokolli ja veterinaar U. Sachris arvamuse- kohaselt suri Exsena äkilise ja kiireloomulise koliidi või veterinaarpatoloogi tõendamata hinnangul ka Grass sicknessi tagajärjel. Haiguse kiireloomuline teke kinnitab, et tegemist ei saanud olla puudusega, mis esines juba mitmeid kuid enne Exsena surma- tema üleandmisel ostjale. Äge koliit - hobuse jämesoole põletik- on tavaline äkilise haigestumise ja surma põhjus hobustel. Lisaks on hagejal isiklik kahtlus, et Exsena surma põhjuseks oli emakapõletik, mida aga lahanguprotokoll ei kinnita. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud tõendist- Tartu Maaülikooli tudengite lahanguprokollist- ei tulene samuti nimetatud asjaolu. Exsena haigusloost nähtub, et 15.11.2020 toodi ta koos varsaga kliinikusse. Exsenale teostati iga päev kaks korda kliiniline läbivaatus ning loputati emakat 17.11 ja 18.11.2021, seejuures 18.11.2021, pärast vereproovi võtmist põletikunäitajate kontrollimiseks, otsustas veterinaar, et antibiootikumiravi ei alustata. lähtudes Exsena ja varsa üldseisundist, saadeti hobused 19.11.2021 koju. Seega leidis arst, et hobune on terve ja edasist ravi ei vaja. Hobusel on pärast sünnitust emakapuhastus tavapärane protseduur, mis nähtub ka nimetatud haigusloost. Hageja kahtlustused emakapõletiku kohta on alusetud, oletuslikud ja vastuolus esitatud tõenditega. Seoses hageja väitega, et hobusel olid hingamisprobleemid, mistõttu oli ta ratsutamiseks kõlbmatu, teatas kostja järgmist. Esiteks käis hageja hobust vaatamas ja ka proovimas ja

hingamisprobleemid oleks pidanud olema sellisel juhul visuaalselt äratuntavad. Teiseks on 27.03.2021 Ruila Kliinikus läbi viidud hobuse läbivaatamise aktis kirjeldatud sümptomid viitavad hingamisteede ahenemisele (raskendatud hingamine, rinnutusvagu, vilistavad ja kriuksuvad hingamishääled.), mida kokkuleppeliselt nimetatakse hobuste astma, sünonüümid RAO (recurrent airway obstruction), puuslak, kopsuemfüseem. Sarnaselt inimese astmale ilmneb kliinika siis, kui loom puutub kokku allergiat põhjustava teguriga, milleks võivad olla kokkupuude kopsu ärritavate osakeste – tolm ja toksiinid (hallitusseene kübemed), umbne tallikeskkond (kõrge ammoniaagi tase, kõrge õhuniiskus), liiga vähe aktiivset liikumist värskes õhus. Kostja viitas ka, et Ruila Kliiniku ülevaatuse ja hobuse üle andmise vahel oli ligi 2 kuud ja kostjal puudus igasugune võimalus mõjutada hobuse pidamistingimusi sel ajal. Kostja tõi välja, et lahanguprotokollist nähtub selgelt asjaolu, et Exsena kopsud olid surma hetkel patoloogiliste muutusteta, elik misiganes tekkinud kopsuhaigus ei saanud olla pikaaegne. Ka varem märgitud EMÜ haigusloos ei olnud 2020.a novembris hobusel täheldatud mingeid hingamisprobleeme. 31.05.2022 vastuses jäi kostja selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vaidles vastu mõlemale hageja poolt esitatud varssa puudutavatele seisukohale: seda nii kinkelepingu sõlmimise kui ka varsa väidetava väärtusetuse osas. Väide varsa kinkelepingust on meelevaldne -lepingu p 1 ja 3 nähtub, et müügilepinguga omandatakse mõlemad hobused. Müügilepingu sõlmimine toimus müügikuulutuse avaldamise tulemusel, milles pakuti müüa hobust Exsena koos varsa Eleeniga. Alusetu on hageja väide, et varss Eileen ei ole tõupuhashobuslaste registri väljavõttes nähtub varsa põlvnemine ja see, et tegemist on Eesti raskeveohobusega. Kostja jäi väidetava asja lepingutingimustele mittevastavuse küsimuses varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja rõhutas, et hobuse surma põhjuse hindamisel tuleb lähtuda ametlikust tõendist- lahanguprotokollist. Arvamus, et hobune Exsena suri emakapõletikku, on hageja enda isiklik, sügavalt meelevaldne seisukoht, mis ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Hageja on veterinaarpatoloog Tõnu Järveotsa arvamuse saanud mitteametliku sõnumivahetuse tulemusel, kusjuures patoloog ei kinnitanud hageja arvamust. Veterinaarmeditsiinitudengite lahanguprotokoll on oma olemuselt õppeotstarbel koostatud dokument, kuid järeldused surma põhjuste kohta teeb loomade, sealhulgas hobuste osas eriteadmistega veterinaar, veterinaarpatoloog. Kostja selgitas, et Exsena poegis oma kodutallis ja viidi koos varsaga kliinikusse pärast poegimist, et viia läbi poegimisjärgne kontroll, mis on tavapärane kui hobune poegib ilma järelevalveta. Kontroll on vajalik, et veenduda misiganes poegimisjärgsete komplikatsioonide puudumises. Kliinikus võeti Exsenalt korduvalt vereproove ning kontrolliti põletikunäitajaid. Kui nimetatud näitajad poleks olnud korras, ei oleks hobust koju lastud. Seoses hageja väitega, et ta ei saanud hobuse kopsuemfüseemi tõttu teda kasutada ratsutamiseks ja spordiks, märkis kostja, et sellist diagnoosi pole hobusele kunagi pandud.. Lahanguprotokollist nähtub selgelt asjaolu, et Exsena kopsud olid surma hetkel patoloogiliste muutusteta, elik misiganes tekkinud kopsuhaigus ei saanud olla pikaaegne. Kui hobusel olid hingamisprobleemid, siis said need tekkida pärast Exsena üle andmist hagejale. Samuti selgitas kostja, et Exsena oli tõupuhas Eesti raskeveohobune, kellel müügi hetkeks ei olnud kinnitatud sportlikke tulemusi, ja sellest asjaolust oli hageja, teadlik. Kostja märkis 10.01.2023 seisukohas, et lahangu raames on eriala asjatundjad hinnanud looma igakülgselt, sealhulgas looma kopse, mingisuguseid viiteid kroonilisele emfüseemile leidmata. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et Exsena suri emakapõletikku. Ebapädev on hageja arusaam, mille kohaselt peaks konkreetsel juhul looma tervise hindamisel

lahanguprotokollist ja eksperthinnangust suurema kaaluga olema looma visuaalne ülevaatus ning tudengite oletus. Kostja esindaja vaidles hageja poolt pärast istungit esitatud tõendile vastu ja leidis, et hinnangus on esitatud odavate ristandite hind. Varss Eileen oli puhtatõuline Eesti raskeveohobune, mära, kes müüdi koos emaga ja sai seega ka emapiima kuni viimase surmani. Kostja esitas tõendid, et keskmiselt on nii Eesti hobuse kui Tori hobuse (mis on Eesti raksevoehobusega võrreldav tõug) 0-12 kuuste varssade hinnaks Eesti turul 2000-2500 eurot. Kostja nõustus, et kolmekuuliste varssade müügikuulutusi ei olegi võimalik leida. Kohtuistung 17.02.2023 toimunud kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et vähendab oma nõuet ja lõplikuks nõudeks jääb 4500 eurot. Hageja taganes lepingust osaliselt- vaid täiskasvanud hobuse osas ja varsa hinna 500 euro võrra hageja vähendas nõuet. Kostja teatas, et ei vaidle nõude vähendamisele vastu, kuid ei nõustunud hageja arvestatud varsa hinnaga- varsa väärtus oli 2500 eurot. Kostja hinnangul ei ole tavatu, et varss on oma emaga sama palju väärt. Muudes küsimustes jäid pooled varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et kui üha asjatundja jaoks olid aludokumendid puudulikud ja eksperdid kasutasid samu alusdokumente, siis pidid ka nende jaoks need olema puudulikud ja siis on ka järeldused puudulikud. Hobuse kasutamise eesmärk oli kasutada hobust ratsutamiseks, kuid selleks ta hobust kasutada ei saanud. Kostja esindaja esitas ka kirjaliku menetluse lõplikud seisukohad. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja rõhutas, et ei nõustu hageja seisukohaga varsa hinna osas ning leidis, et puhtatõuline varss moodustas poole müügilepingu hinnast ehk 2500 eurot. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et käesolevas asjas ei ole müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuivõrd Kostjal ei olnud võimalik 18.01.2021 müügilepingut sõlmides ette näha, et hobune sureb äkilisel ja ootamatul moel 2.5 kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Tõenditest nähtuvalt on ilmne, et hobune suri ootamatult ja kiireloomulise olukorra tagajärjel. Surma ootamatu ja kiire kulg tähendab, et surma põhjus ei saanud esineda hobusel kuid varem. Kui hobune ka suri astmasse, milleks tal oli geneetilise soodumus, siis ei saanud kostja ette näha selle avaldumist hageja juures esinevate keskkonnamõjude tõttu. Hageja saanuks hobust eesmärgipärast kasutada kui ta oleks taganud talle õiged pidamistingimused ja/või võimaldama ravikuuri. Samas ei tuvastanud eksperthinnang, et hobune oleks astmasse surnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 18.01.2021.a ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale hobuse Exsena, sünniaasta 2013, mära (t lk 4, tõlge lk 27). Kuigi lepingus pole müüdava objektina märgitud varssa ega ka tema andmeid, on pooled samal arvamusel, et koos hobuse Exsenaga müüdi ka tema 2-kuune varss Eileen- varsa nime märgitakse vaid lepingu p 3, kus pooled on kokku leppinud lepingu hinnas ja selles, et Eileeni pass esitatakse uuele omanikule siis kui dokumendid on vormistatud. Kostja esitatud tõendi kohaselt oli Exsena müügis koos varsaga (t lk 36). Arvestades, et Eileen sündis alles 15.11.2020, on eluliselt usutav, et mära ei

oleks ilma temast sõltuva 2kuuse varsata müüdud, ja vastupidi- varssa poleks ilma emata maha jäetud. Pooled ei vaidle, et hageja tasus lepingu kohaselt 5000 eurot ja lepingu esemed anti talle üle. Samuti ei ole vaidlust, et Exsena suri 03.04.2021.a. Hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse 02.06.2021 (t lk 8-9). Kohus leiab, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud: avaldus on esitatud kostjale mõistliku aja jooksul pärast hobuse surma (väidetava puuduse ilmsiks tulekut) ja see on edastatud kostja äriregistrisse kantud meiliaadressile, milline oli kantud ka lepingusse (VÕS § 188 lg 1, § 220, TsÜS § 69 lg 3). Hageja esindaja teatas 17.02.2023 istungil, et hageja loobus lepingust osaliselt –ainult täiskasvanud hobuse Exsena osas- ja varsa Eileeni osas ta lepingust ei taganenud. Hageja vähendas selles osas nõuet 500 eurot võrra. Kohus leiab, et hagejal on õigus oma nõude summat vähendada ja seda ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 tulenevalt. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas esinevad alused lepingust (osaliseks) taganemiseks ja pärast hageja nõude muutmist ka selle üle, milline oli varsa väärtus. Esmalt kohus annab hinnangu poolte vaidlusele selle üle, milline oli müüdud varsa väärtus. Lepingus ei ole kummagi hobuse (mära ja varsa) väärtust või hinda eraldi välja toodud. Lepingu p 3 on näidatud kogu ostuhind 5000 eurot. Kuna hobused müüd koos, on nimetatud hind mõlema hobuse hind kokku. Hageja asus seisukohale, et ta on lepingust taganud vaid osaliselt, mistõttu on oluline, milline oli kummagi hobuse väärtus, st milline osa koguhinnast oli hind mära eest ja milline osa oli hind varsa eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 sätestab: Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja esitas oma väite tõendamiseks, et varsa hind oli 500 eurot vaid ühe tõendi: Tatjana Karpova, kes on väidetavalt Vitsiku Tall töötaja ja MTÜ AL-Veto juhatuse liige arvamuse (t lk 147-149). Nimetatud arvamuse kohaselt ei maksa 3-kuune ilma tõuta ehk ristandvarss peaaegu mitte midagi, vast 200-300 eurot, kuid alati on oht, et ilma emata võib varss surra. 6kuused ristandvarsad, kes ise söövad, maksvad 500-700 eurot. Kohus leiab, et antud tõend ei ole usaldusväärne ega tõenda ka hageja väidet. Esmalt märgib kohus, et on ebaselge, kes selle arvamuse on koostaja ja milline on tema kogemus- koostaja taust on kirjas vaid tõendi kaaskirjas- tõendi koostaja ise pole avanud oma tasuta ega ka kogemust antud valdkonnas. Kohtul on kahtlus isiku asjatundlikkuses ka tõendis esineva sisusise vastuolu tõttu: tõend ei kajasta lepingu esemeks olnud varsa omadusi. Tõend on antud varsa väärtuse kohta, kes pole tõupuhas, st ristandi väärtuse kohta. Kohtumenetluses on aga tõendamist leidnud, et 26.11.2020 sündinud Eileen oli puhtatõuline Eesti raskeveohobune (t lk 67-68)- ta on kantud PRIA peetavasse hobuslaste registrisse, registri number 233002300272820 ja registrist on nähtav tema põlvnemine. Seega ei ole tegemist ristandi või nn segatõulise hobusega, mille hinna kohta andis arvamuse Tatjana Karpova. Kuna tõendi andja pole enne selle andmist endale selgeks teinud mille kohta ta täpsemalt arvamuse annab, viitab see tema ebapädevusele. Kolmandaks jääb tõendist mulje, et 2-3 kuulise varsa hind on antud juhuks, kui tal ei ole ema ja on küsitab tema ellujäämine, kuid käesolevalt müüdi varss 18.01.2021 aga koos ema Exsenaga. Seega ei tõenda antud tõend hageja väidet, et varsa väärtus oli maksimaalselt 500 eurot. Kostja omakorda esitas tõenditena müügikuulutused: kohtuistungil esitas kostja müügikuulutuse väljatrüki (t lk 143), mille kohaselt on Tori tõugu hobuse varss, sünniaastaga 2022 müügihind 2500 eurot- kuulutusest nähtub selle üles panemise aeg 16.11.2022 (s.o

umbes 3 kuud enne selle väljatrüki tegemist), kuid ei nähtu, millal varss sündinud on. Seega on ebaselge kui vana varsa hinda kuulutus kajastab. Menetluse algfaasis kostja poolt esitatud müügikuulutused on kajastavad aga juba vanemate varssade hindu: aastase ratsaponi mära müügikuulutuse kohaselt on hinnaks 3000 eurot, 1,5 aasatase tori täku hind on samuti 3000 eurot (t lk 41-42). Kostja esitas ka ühe täiendava arvamuse Axxx Axxxxxx, kes on enda kohta avaldanud, et on hobusekasvataja, Ranna rantšo omanik ja loomakaitse aktivist (t lk 155): Axxx Axxxx selgituse kohaselt on 0-12 kuu vanuse külmaverelise (raskeveohobune, Tori hobune) varsa hinnaks Eesti turul on 2000-2500 eurot; hind on 0-12 kuusel varsal läbivalt sama, sest kulutused on samad. Ka selles arvamuses märgitakse, et varsad on emast sõltuvad kuni 6 kuud, mistõttu neid müüakse enamasti koos emaga. Kohus leiab, et ka kostja ei ole tõsikindlat tõendanud, et tõupuhta 2 kuuse varsa hind on 2500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et varsa ja täiskasvanud hobuse hind on sama suur- selleks puudub selge ja eluliselt usutav põhjendus, sest kui ka varsa vaktsineerimise ja muude protseduuride tõttu võivad päris esimestel kuudel olla suuremad kulutused, ei ole need kindlasti samaväärsed kui on 8 aastase elujõus, hea iseloomuga ja eeldatavalt terve ning sigimisvõimelise hobuse kulutused (keda on mitmeid aastaid toidetud ja õpetatud ja kes on samuti saanud vajalikku ravi ja hooldust jne). Kohus leiab aga, et varsa hinnaks võib lugeda 2000 eurot, mis on 2/5 koguhinnast (täiskasvanud hobuse hind oleks siis 3/5 koguhinnast ehk 3000 eurot). Lähtudes hageja tahteavaldustest, saab asuda seisukohale, et kuna ta on taganenud lepingust vaid osaliselt, on tema tagastusnõude summa olla 3000 eurot. VÕS § 116 lg 1 sätestab: Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Seega peab lepingust tagamiseks esinema ka materiaalõiguslik alus ehk lepingu rikkumine. Hageja taganes Exsena müügi lepingust seetõttu, et kostja on väidetavalt müünud talle puudustega asja, mis viis hobuse surmani 2,5 kuud pärast tema üle andmist hagejale. Hageja hinnangul oli hobuse surma põhjustanud asjaolu olemas juba hobuse üleandmisel, so lepingu sõlmimise ajal 18.01.2021.a. Kostja vaidles sellele seisukohale vastu. Käeolevalt oli tegemist ostu-müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatav. Hageja hinnangul oli tegemist tarbijalemüügiga ja kohus nõustub selle käsitlusega: VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja on käesoleva lepingu sõlmimisel tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses hageja aga tegutses VÕS § 1 lg 5 isikuna, st tarbijana. Lähtudes VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 2171 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et tarbijalemüügi puhul loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused

vastavad kokkulepitud tingimustele või see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega müüja on nõustunud. Puudub vaidlus, et kui ostetud hobune varsti pärast tema üle andmist ostjale sureb, siis ei ole ostja saanud seda, mida ta leping alusel lootis saada. Kui ostjal oli plaanis lepingueset kasutada tavapäraselt- hobuse puhul siis elusa hobusega, kellega on võimalik ratsutada, tööd teha, pidada lemmikloomana-, võis müüja seda eesmärki eeldada ja hobune pidi sellist kasutust ka võimaldama. Asjas ei oma sisulist tähtsust see, kas hageja soovis hobust kasutada ratsutamiseks spordis (nagu ta väitis kirjalikes seisukohtades) või teraapias (nagu väitis hageja esindaja istungil). Kohus leiab, et kuna hageja ostis raskeveohobuse, ei saanud ta eeldada, et see hobune sobib ratsutamiseks spordis, kuid võis siiski olla võimalik tema kasutamine ratsutamiseks n.ö hobikorras. Seda, et Exsena oli rahulik ja sobis eriti ratsutamiseks lastele, kinnitas istungil tunnistaja BxxxxPxxxxxxx. Seega ei saanud hageja lepingust taganeda seetõttu, et ostetud hobune ei võimaldanud tema kasutamist mingil kindlal erieesmärgil. Käesolevalt on võimalik rikkumine aga see, et hobune suri, mistõttu teda ei olnud võimalik kasutada mingilgi eesmärgil. On põhjendatud eeldada, et ostad terve looma, kes lähiajal ei sure. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Käesolevalt anti hobune üle lepingu sõlmimise päeval 18.01.2021. Hageja hinnangul viis hobuse surmani temal üleandmise ajal esinenud puudus. Esmalt märgib kohus, et hobune ei surnud vahetult pärast selle üle andmist ostjale: tehing toimus 18.01.2021, hobune suri 03.04.2021.a, so 2,5 kuud hiljem. Pole teada, millised olid hobuse pidamistingimused, toit ja hooldus hageja juures, st hobuse surma võis põhjustanud tervisrike võis tekkida ka pärast tema üle andmist hagejale. Hageja viitas tõendamiskoormise jagamisel VÕS § 218 lg 2 ja 22, mille kohaselt tarbijalemüügi korral vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ja eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Hageja oli seisukohal, et tulenevalt eeltoodud sättest on tal õigus eeldada hobusel terviseprobleemi esinemist üleandmise ajal ja vastupidist peab tõendama kostja. Kohus märgib aga, et antud juhul peaks kostja tõendama negatiivse asjaolu esinemist: et hobune ei olnud üle andmise ajal haige või et tal polnud terviseriket. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et negatiivse asjaolu tõendamiseks peab tõendama kohustatud pool oma väiteid usutavalt põhistama, misjärel saab vastaspool need vastuväited oma positiivsete tõenditega ümber lükata (näiteks Riigikohtu 24.03.2015 lahend 3-2-1-177-14, p 11). Kohus leiab, et esmaselt tuleb kindlaks teha põhjus, mis põhjustas hobuse surma ja seejärel saab hinnata, kas surma põhjustanud terviserike võis hobusel esineda juba tema üle andmise ajal. Hobuse surma konkreetset põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Menetluses läbi viidud ekspertiisi aktis teatasid eksperdid, et neile saada olevate andmete põhjal on hobuse surma põhjus ebaselge (t lk 94-98). Hobuse suhtes 05.04.2021.a (so 2 päeva pärast surma) läbi viidud lahangul on veterinaarpatoloog Tõnu Järveots andnud vaid kommentaari võimaliku põhjuse kohta, kuid pole samuti selgelt välja toonud surma põhjust (t lk 10). Hageja oli ekspertide arvamuse suhtes kriitiline ja leidis, et see tuleb menetluses tõendina kõrvale jätta ja juhinduda vaid varem esitatud tõenditest: Ruila Kliiniku aktist ja üliõpilaste

lahanguprotokollist. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks hindab kohus kõiki tõendeid kogumis ja käeolevalt puudub põhjus lugeda kohtu määratud ekspertiisis antud ekspertide arvamust kuidagi asjakohatuks või lubamatuks tõendiks (TsMS § 238) ja see kõrvale jätta. samuti ei ole põhjust jätta kõrvale ka kõiki teisi esitatud tõendeid. Teiseks nähtub ekspertide arvamusest, et nad on oma hinnangu andmisel kasutanud neidsamu tõendeid, mida hageja peab ainuõigeks. Olukorras kui eksperdid neid tõendeid asjatundja seisukohast hindasid, ei saa kohus ka asuda ekspertidest täiesti vastupidisele seisukohale - kohus usaldab selles osas ekspertide arvamust. Hageja heitis ekspertiisele ja ka lahanguprotokollile ette seda, et neist ei nähtu laboratoorsete uuringute tegemist ja tulemusi. Tunnistaja Uxx Sxxxxxx ütluste kohaselt (01:18:11) lepivad looma omanik ja lahangu tegija kokku, milliseid proove võetakse, ei ole mingit protokolli, milliseid proove peab mikroskoopiliste uuringute jaoks võtma, tavalises lahangus käiakse läbi kõik organsüsteemid ja kirjeldatakse vaid kõrvalekaldeid. Samuti selgitas tunnistaja, et hobune lahati kui ta oli juba paar päeva surnud olnud ja protokollis on palju sümptomeid, mis tekivad keha lagunemisel ja ekspertidel on raske hinnangut anda (00:54:19 lõpp). Seega pidanuks hageja ise tellima lahangul vajalikud laboratoorsed uuringud, mida ta ilmselt ei teinud, sest neid pole läbi viidud. Eeltoodud alusel leiab kohus, et esitatud tõendid, muuhulgas ekspertide arvamus ja lahanguprotokoll on tõendid, mille alusel saab anda õigusliku hinnangu hageja väidetele selle kohta, et hobune suri tervisrikke tõttu, mis oli piisvalt pikaajaline, et eeldatavalt oli see tal juba üle andmise ajal. Hageja ise tõi võimaliku surma põhjusena välja mitu erinevat võimalikku põhjust: - Käärsooles Clostridium spp (toksiidid) tekitatud muutused (ingl keeles Grass sickness). Antud muutusi on kajastatud lahanguprotokollis kui asjaolusid, mis viitvad veremürgistusele (sepsis). Kirjelduse kohaselt võib haigus olla kiire tekkega ja äärmiselt surmav. Eksperdid on oma arvamuses seda võimalust samuti kirjeldanud. Eksperdid nimetvad seda haigust äge klostridiaalne soolepõletik, mis on ravimatu ja peaaegu alati surmaga lõppev, kus surm saabub 2-7 päeva jooksul, äkksurm haruldane. Selle haiguse põhjused siiani ebaselged. Eksperdid märkisid ka, et ilma koeproovita jääb diagnoos oletuslikuks. Nagu kohus eelpool konstateeris, siis looma omanik lahangul koeproovi uuringuid ei tellinud. Tunnistaja Uxx Sxxxxxx ütluste kohaselt on Grass sickness Eestis siiski haruldane. Selle täpne põhjustaja on teadmata. Siiski võib jämesoolepõletikku tekitada ka rühm patogeene klostriidiumid, eritavad tugevaid toksiine. Klostriidiume võib tunnistaja ütluste kohaselt saada kas söödast (rohi, hein, silo) (00:49:51) või siis aktiveeruvad looma organismis kevad-talvel parasiidid, eriti kui anda hobusele ussirohtu (1:11:48). Jämesool on hobuse suurim organ ja kui see on põletikus, on tagajärg ohtlik. Samas märkis tunnistaja, et tema hinnangul oli surma põhjus pigem ikkagi bakteriaalne, mitte parasitaarne. Tunnistaja selgitas, et jämesoolepõletik võib areneda ka väga kiiresti, üle öö. Tunnistaja on varem andud ka kirjaliku arvamuse (t lk 38-40), kus ta samuti selgitab, et jämesoolepõletik on kiire kuluga ja ravita jäämisel suure suremusega (90%). Seisukohas selgitatakse ka lahanguprotokolli: hobuse surm oli seotud põletikuga ja liigtäitumisega jämesooles ningsepsisele viitavad leiud teistes organites; põletikutunnused maos, peensooles ja kusepõies viitavad protsessi ägedale või üliägedale kulule. Selgituse kohaselt võib jämesoole põletiku tekkimist soodustada stress aga riskifaktoriks on ka mistahes intensiivselt toimiva ussirohu manustamine. Exsena sai ussirohu 01.04.2021 so kaks päeva enne surma. Kui arvestada jämesoolepõletiku tekkimise võimalikke põhjuseid (sööt, stress, ussirohust aktiveerunud parasiidid jms), seda, millises ulatuses oli looma organism põletikust ja selle mõjudest tabandunud ja haiguse kiirelt kulgu (lahangu protokolli kohaselt oli hobune olnud

õhtul terve olemisega), siis ei ole eluliselt usutav, et nimetatud terviseprobleem oli hobusel juba 2,5 kuud varem ning see avaldus nüüd ühe ööga. Kohus leiab, et tõenäolisem on, et kokkupuude haiguse vallandajaga toimus ajaliselt surmale lähemal perioodil (päev-paar kuni nädal). Sellel ajal oli hobune hageja valduses, tema toita, hooldada ja ravida. Kui hageja ise tegi midagi puudulikult või on tegemist õnnetu asjaolude kokkulangemisega, ei vastuta selle eest kostja. - Välja ravimata emakapõletik. Hageja sellise väite aluseks oli asjaolu, et hobune oli 15.11.19.11.2020 ravil EMÜ hobusekliinikus, kus temaga tegeleti poegimisjärgselt. Varss sündis 15.11.2020. Tunnistaja Bxxx Pxxxxx selgituse kohaselt viidi mära koos varsaga n.ö kontrolli, sest poegimine toimus järelevalveta ning samuti oli põhjuseks see, et varss ei hakanud imema. Ravil viibimise ja seal tehtud protseduuride kohta on kohtule esitatud haiguslugu (t lk 13). Haigusloos on kirjeldatud hobuse seisundit ja on välja toodud, et 18.11.2020 võetud vereproov ei andud põhjust algatada antibiootikumiravi ning 19.11.2020 kui hobune kliinikust lahkus, oli tema kehatemperatuur normaalne, mära ja varsa üldseisund paranenud. Kohus märgib, et kui hobusel oleks olnud emakapõletik, ei oleks hobust kliinikust välja lastud ja/või oleks kindlasti alustatud raviga. Hageja leidis, et nimetatud surma põhjustanud asjaolu on tõendatud EMÜ tudengite lahanguprotokolliga (t lk 11), mille kohaselt oli emaka keha limaskest tumepunase värvusega, emakasarvede limaskest tumepruunika värvusega, esineb ka väga tumedaid alasid sarvedes. Eeltoodud muutused ei kajastu aga veterinaarpatoloogi ametlikus lahanguprotokollis (t lk 10). Eluliselt on usutav kostja selgitus, et tudengid kajastavad oma õppeotstarbelises prokollis kõik võimalikud kõrvalekalded ja lahangut läbi viiv veterinaarpatoloog määrab, mis on vajalik kajastada ametlikus lahanguprotokollis, kui tegelik kõrvalekalle. Ekspertiis aktis on eksperdid seda hageja nimetatud võimalikku surma põhjust ka analüüsinud ja jõudnus järeldusele, et kuna märal emakapõletikku ei diagnoosituid, siis ei teostatud ka edaspidist ravi. Kohus leiab, et hageja väide välja ravimata emakapõletikust ei ole tõendatud. - Hingamisraskused, mis viitavad kopsuhaigusele, võimalik kopsuemfüseem. Selle väite tõendamiseks esitas hageja Ruila Kliiniku akti 24.03.2013 (t lk 6), milles loomaarst Txxx Sxxxxxx leidis, et hobusel on kliinilised tunnused, mis viitavad kaugele arenenud kroonilisele kopsuemfüseemile. Aktist ei selgu, kas looma täiendavalt uuriti ja kas ta sai seejärel ka mingit ravi või leevendavaid abinõusid. Lahanguprotokollis kajastatakse kopsudes punaselt värvunud alasid (keskmiselt diameetriga 2cm). Eksperdid kirjeldavad hobuste astma sündroomi (kopsuemfüseemi on haiguse vananenud nimi) tunnuseid: tõusnud hingamissagedus puhkeolekus, suurenenud pingutus hingamisel (nn abdomionaalne hingamine ehk kõhulihaste pingutamine väljahingamisfaasis, sõõrmete laienemine) köha, võib esineda valkja nõre vool sõõrmetest. Eksperdid selgitavad, et samade sümptomitega võivad kulgeda ka muud haigused ja kuna veres pole võimalik tuvastada nn „astma markerit“, tuleb välistada kõik teised haigused. Diagnoos pannake järgmiste järgmiste kriteeriumite järgi: anamnees, kliinilised tunnused, diagnostilised testid infektsionhaiguse välistamiseks, spetsiifiline diagnostika astma sündroomi kindlaks tegemiseks. Eksperdid selgitasid, et haiguse vallandaja on orgaaniline tolm, eriti heinatolm. Harvemini esineb raskekujulise astma karjamaavorm, mille puhul sümptomid esinevad sesoonselt, hobuse karjamaal viibides, eriti kui kliima on kuum ja niiske. Haigus avaldub keskealistel ja vanematel hobustel ning on geneetilise tagapõhjaga. Tunnistaja Uxx Sxxxxxxx ütluste kohaselt on nn hobuste astma laialt levinud, kuid see ei ole surmaga lõppev haigus ja siis ka võtab see aastaid (01:08:08). Hobuste astmaga loom võib õiges keskkonnas saada väga hästi hakkama. See haigus on suunatud mittespetsiifilisele keskkonnatolmule – kui nende elukeskkonnas on liiga palju tolmu, siis läheb protsess käima. Hobusel võib olla geneetiline eelsoodumus ja haigus võib avalduda

alles ebasoodsatesse tingimustesse sattumisel, senimaani on ta kliiniliselt terve. Tihti on talli tolm see, mis haiguse vallandab, mistõttu on talvel tallis kindlam selle haigusega hobused ära tunda (00:59:09). Puuduvad võimalused seda haigust eraldi testida ja peaks teised haigused välistama. Tunnistaja Bxxx Pxxxxx ütluste kohaselt on ta sellise terviseprobleemiga hobuseid näinud ja ta oleks kohe ära tundud, kui Exsenal oleks hobuste astma olnud- see on näha teismoodi hingamisest, hobune hingab siis kõhuga. Hageja käis hobust vaatamas 18.01.2021 ja oli talliperiood. Kohus märgib, et raskendatud hingamine pidanuks hobusel siis ka hagejale tajutav olema. Lisaks ei ole raske hingamine varjatud puudus, mida saaks ostja eest varjata. Eeltoodut kokku võttes ei saa asuda seisukohale, et Exsenal oli tema üle andmise ajal kaugele arenenud (krooniline) hobuste astma. Esiteks, pidanuks pikaajalise, kroonilise haguse tunnused ilmnema ka lahangul muutustena organites, mis lahanguprotokollist ei nähtu ja mida ka eksperdid ei tuvastanud. Teiseks selgus tunnistaja Uxx Sxxxxxx ütlusest, et hobuste astma ei viia kunagi hobuse surmani, veel vähem nii kiire surmani. On küll võimalik, et Exsenal oli geneetiline eelsoodumus sellele haigusele, kuid see avaldus alles hageja juures ja sõltus muutunud (halvematest) pidamistingimustest (tolm, mikrokliima jms). Seda, kas hobusel on geneetiline eelsoodumus, ei saanud kostja teada. Antud haiguse esinemine on tegelikult oletuslik, sest ekspertide ja tunnistaja Uxx Sxxxxxx ütluste kohaselt pidanuks tegema täiendavad uuringud, et välistada teised haigused – käeolevalt puuduvad tõendid, et seda oleks tehtud, Ruila Kliinik on pannud hobusele välise vaatluse alusel absoluutse diagnoosi. Eeltoodut kokku võtvalt ei saanud hobuste astma olla hobuse (äkk)surma põhjuseks ka siis kui see hobusel tõepoolest oli, mida pole aga tõsikindlat diagnoositud. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole tõendamist leidnud, et hobune suri terviserikke/- probleemi tõttu, mis tal esines juba tema üle andmise ajal müüjalt ostjale. Seega ei olnud hagejal õiguslikult alust lepingust taganeda. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt lepingu tagasitäitmist- ostu-müügi hinna tagastamist. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hageja esitas ka nõude hobuse kremeerimiskulude nõudes summas 211,63 eurot. Kuna hobuse surma põhus ei tulene asjaolust, müüja lepingut rikkus ja andis üle puudustega asja, ei ole hageja nõudel alust. Ka selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Kohtu poolt ekspertidele välja makstud eksperdi tasu 1200 eurot jääb hageja enda kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot, mis jääb samuti tema enda kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on tal lisaks riigilõivule 425 eurot ja ekspertiisi kulude ettemaksule veel tasutud riigilõiv 211.63 eurot ja õigusabi kulud 3178 eurot. Kohus märgib, et ebaselge on nn teise riigilõivu 211.63 euro tasumine- hageja on selles menetluses tasunud riigilõivuna siiski vaid 425 eurot. Kuna kohus jätab kõik menetluse kulud hageja kanda, siis jäävad hageja kanda ka tema enda õigusabikulud. Kohus kulude sisu ja vajalikkust ei hinda. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 4170- eurot. Menetluskulu koosneb õigusabikulust. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei eitanud. Õigusabiga seotud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Taotluse kohaselt on kostja esindaja osutanud õigusabi tasumääraga 120 eurot tund. Nimetatud tasumäär vastab kohalikule keskmisele tasule õigusabi eest. Kostja esindaja on taotlus kohaselt osutanud õigusabi kokku 34 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt kulutatud aeg ei ole vastavuses asja mahu ja keerukusega ning esindaja poolt tehtud tööga. Kohus märgib, et esindaja on peaaegu kõigi kohtu kirjadega tutvumiseks kulutanud vähemalt 0,5 tundi- ka siis kui kohtu kiri oli sisu pooles ca 10-15 rida pikk ning sisaldas näiteks vaid ekspertiisiga seotud ettepanekuteks tähtaja andmist või kohtu määrust tunnistajate taotluse osas. Põhjendatud on vaid kohtu 21.04.2022 kirjaga tutvumisele kulunud aeg. Teiste kirjadega tutvumise aega tuleb vähendada 10 minutile kirja kohta- kokku kolmele kirjale seega 0,5 tundi. Samuti on ebamõistlikult suur hagiga tutvumisele, kosjaga nõu pidamisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg- kokku 11 tundi. Kohus leiab, et hagiavaldus, mille pikkus on ca 2,5 lehekülge, ja mis tugineb ühele nõude alusele on võimalik läbi lugeda ja õiguslik hinnang anda vähem kui 2 tunniga, seda enam kui seisukoht kujundati tegelikult 3 tundi kestnud kokkusaamisel kostjaga. Kohus leiab, et kohane ajakulu nende tegevuste osas on kokku 3 tundi (taotluses 5 tundi). Samuti on kostja kulutanud 2 tundi hageja 23.03.2022 esitatud täiendavate seisukohtadega tutvumisele (sisu 2 lk). Kohtu hinnangul on ka see aeg üle paisutaud ja piisav on 1,5 tundi. 10.02.2023 on kostja esindaja kulutanud 1 tunni seisukoha esitamisele, mille sisuline osa on 0,5 lk (lisaks 0,5 lk senise menetluse kokkuvõtet)kohane ajakulu oleks 0,5 tundi. Kokku loeb kohus asjas vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 30 tundi. Arvestades esindaja tasumäära, on põhjendatud õigusabikuluks 3600 eurot. Lisaks on kostja taotluse kohaselt tal kulu 90 eurot sõiduks kohtuistungile ja tagasi- 300km hinnaga 0,3eurot/km. Arvestades kostja esindaja büroo asukohta on nimetatud kulud põhjendatud. Kokku on põhjendatud kostja õigusabi kulud 3690 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.