Korsol Trade OÜ (registrikood 12723979, asukoht Roosikrantsi tn 8b-3, 10119 Tallinn) hagi EESTISUD OÜ (registrikood 10953528, asukoht Kaupmehe tn 10-4, 10114 Tallinn) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
38 970,33 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Korsol Trade OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 33 888,45 eurot (põhivõlgnevus summas 27 845,90 eurot, intress summas 3 341,50 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 701,05 eurot), samuti põhivõlalt viivise 0,05% päevas alates 14.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhivõla täitmiseni.
2.29.06.2017 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 290617. Laenulepingu p 1.1 alusel kohustus hageja andma kostjale laenu summas 30 000 eurot ja kandma selle kostja arveldusarvele hiljemalt 01.07.2017. Laenulepingu p 1.2 kohaselt laenu on intressimääraks 12% aastas ja p 1.4 alusel on viivisemääraks 0,05% päevas. Laenulepingu p 1.3 alusel kohustus kostja laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 31.12.2021.
Hageja maksis kostjale laenusumma 30 000 eurot kahes osas välja: 05.07.2017 summas 15 000 eurot ja 18.07.2021 summas 15 000 eurot. Kostja on laenu tagastamiseks teinud järgmised maksed: - intressi makse aasta 2017 eest summas 1 800 eurot; - intressi makse aasta 2018 eest summas 3 600 eurot; - intressi makse aasta 2019 eest summas 3 600 eurot; - intressi makse aasta 2020 eest summas 3 600 eurot; - laenu põhiosa tagasimakse summas 2 154,10 eurot. Laenulepingu alusel laenusumma koos intressiga tagastamise tähtaeg saabus hiljemalt 31.12.2021. Seisuga 31.12.2021 kostjal on jäänud tagastamata laenu põhiosa summa 27 845,90 eurot (s.o 30 000 eurot - 2 154,10 eurot) ja intress põhisummalt (s.o 27 845,90 eurot) aasta 2021 eest summas (27 845,90 x 12%) 3 341,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata laenu põhisumma, tagastamata intressi aasta 2021 eest, hagi esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise. Laenulepingu p 1.4 alusel viivise määraks on 0,05% päevas. Laenu põhisumma muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2021. Hageja nõuab kostjalt Laenulepingu p 1.4 alusel viivist laenu põhisummalt (s.o 27 845,90 eurot) viivise määraga 0,05% päevas. Alates 01.01.2022 kuni hagi esitamiseni 13.07.2022 on kostja olnud laenu põhisumma tasumisega viivituses 194 päeva. Hageja põhinõudelt 27 845,90 eurot on viivise summa (27 845,90 eurot x 0,05%) = 13,92295 eurot/päevas. Seega sissenõutavaks viivise summaks on (13,92295 eurot x 194 päeva) = 2 701,05 eurot. Kostja vastus
3.Kostja ei vaidle vastu alljärgnevate hagiavalduses esitatud asjaoludele:
1.29.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 290617, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 30 000 eurot.
2.Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt on laenu intressimääraks 12% aastas ja punkti 1.4 alusel on viivisemääraks 0,05% päevas.
3.Kostja on tasunud intresse 2017-2020.a. eest kokku summas 12 600 eurot ning tagastanud laenu summas 2 154,10 eurot. Laenulepingu punkti 1.3. kohaselt oli laenu ja intresside tagastamise tähtajaks 31.12.2021. Kostja on tasunud intresse ja tagastanud osaliselt laenusumma ennetähtaegselt.
4.15.12.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muutmise kokkuleppe (edaspidi ka kokkulepe), mille kohaselt laenu ja intresside tagastamise tähtajaks on 31.12.2022. Seega hageja nõuded kostja vastu nii laenu põhiosa kui ka intresside osas muutuvad sissenõutavaks alles kokkuleppes sätestatud tähtaja möödumisel. Kui hagi esitanud hageja juhatuse liige X oleks kostja poole nõudega pöördunud enne hagiavalduse esitamist, siis oleks pooltel olnud võimalus vältida tekkinud arusaamatust ja asjatult tekitatud menetluskulusid. Hageja juhatuse liige X esitas nõude kostja vastu täiesti ootamatult, samuti ei kontrollinud hageja esindaja, enne nõudega kohtusse pöördumist, nõude suurust ja selle olemasolu nõuetekohaselt, millega põhjustas pooltele asjatult menetluskulusid. 15.12.2021.a. laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud tagastama laenu ja tasuma intressi hiljemalt 31.12.2022.a.
Hageja ei viita hagiavalduses sellele, et hageja oleks laenulepingust taganenud või hagejal oleks tekkinud muu alus nõuda kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ennetähtaegselt või sellele, et hagi oleks esitatud TsMS § 369 alusel. Ülaltoodust tuleneb, et hageja 13.07.2022 esitatud hagi ei ole põhjendatud, hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja seisukoht kostja vastuse osas
5.Hageja selgitab, et laenulepingut ei ole tegelikult kehtivalt muudetud ega tagastamise tähtaega pikendatud. Hageja palub 15.12.2021 kokkulepet asja lahendamisel mitte arvestada. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi vahetult hagivastuse koostamisel ajal hagivastuse tarbeks eesmärgiga vältida hagi nõude rahuldamist. Ühtlasi on kokkuleppel võltsingu tunnused.
6.Kui võrrelda kostja juhatuse liikme Q allkirju laenulepingul ja kokkuleppel, siis on neil olulisi erinevusi. Need allkirjad ei ole mõlemal juhul sama isiku poolt antud. See viitab asjaolule, et Q ei ole tegelikult kokkulepet allkirjastanud. Eeltoodu tõttu hageja palub kohtul asja lahendamisel jätta 15.12.2021 kokkulepe TsMS § 277 lg 1, 2 ja lg 4 alusel arvestamata, sest tegemist on ebaehtsa dokumendiga.
7.Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja juhatuse liige Y ja kostja on ikkagi kokkulepe sõlminud, siis tegemist on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühise tehinguga seoses vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohus otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 20 on selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Hagejal on kaks juhatuse liiget – X ja Y. Kostja juhatuse liige Q on hageja juhatuse liikme Yi elukaaslane. Kostja enamusosanikuks on kostja juhatuse liikme isa W. Kostja väikeosanikuks on OÜ Galeenica Trade, mille juhatuse liikmeks on Y. Kokkulepe on Yi poolt sõlmitud hageja teise juhatuse liikme Xi teadmata ja teiseks huvide konfliktis. Huvide konflikti olukorrast pidi arusaadavalt teadlik olema ka kostja juhatuse liige. Nimelt kokkuleppe sõlmimisega on Y kasutanud hageja juures oma juhatuse liikme positsiooni andes hageja arvelt soodustusi äriühingule, mis on tema enda ja tema lähikondsetega seotud. Teisisõnu oma käitumisega on Y hageja huvide asemel eelistanud oma perekondlike huve. Ausa käitumise korral Y hoidunuks hageja nimel sellise tehingu tegemisest või siis vähemalt oleks hageja teise juhatuse liikmega oma tegevuse eelnevalt kooskõlastanud. Seda ta aga ei teinud. Kokkulepet ei ole hageja raamatupidamisdokumentides olemas ega seal kajastatud. Hageja juhatuse liige X nägi seda dokumenti esmakordselt alles hagivastusega tutvudes. See viitab sellele, et kokkulepe on sõlmitud tagantjärele – hagivastuse koostamisel samal ajal ja hagivastuse tarbeks, eesmärgiga vältida hageja kasuks sissenõutavaks muutunud laenunõude välja mõistmist. Hageja juhatuse liige Y on väidetavalt sõlminud kokkuleppe laenu tähtaja pikendamiseks olukorras, kus kostja ei ole maksnud aasta 2021 eest intresse ja lisaks lükati hagejale ebasoodsalt laenuraha tagastamine aasta võrra edasi. Sealjuures Yle on teada, et hagejale on antud hetkel
vabasid rahalisi vahendeid hädasti vaja. Ühtlasi pärast väidetava pikenduse tegemist ei ole kostja kordagi intresse maksnud. Sellises olukorras laenu pikendamine ei ole majanduslikult põhjendatud ega mõistlik. Nt kui laenuvõlgnik jätab laenu tähtaegselt tasumata, siis arusaadavalt laenuandja ei pikenda laenutähtaega lihtsalt niisama veel 1 aasta võrra, sh ilma kohustuseta isegi jooksvalt intresse tasuda.
8.Olukorras kus kokkulepe on sõlmitud huvide konflikti olukorras, sellel puudub äratuntav majanduslik loogika, see on sõlmitud hageja teise juhatuse liikme seljataga, sellega on hageja juhatuse liige Y hageja arvelt soodustanud oma elukaaslase poolt juhitavat äriühingut, on tegu heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Seega kokkulepe on tühine ja sellest mingeid õigusi ega kohustusi ei teki. Seetõttu hageja palub asja lahendamisel kokkulepet mitte arvestada. Kostja seisukoht
10.Kostja juhatuse liikme allkiri 15.12.2021.a. laenulepingu muutmise kokkuleppel ei ole võltsitud ega kokkulepet tagantjärgi sõlmitud. Kostja on väga üllatunud hageja sellise väite üle ning peab üsna vähetõenäoliseks, et kostja oleks esitanud kohtule dokumendi, millel olev, tema kehtiva seadusliku esindaja allkiri oleks võltsitud. Kostja kinnitab, et kokkulepe, millega pikendati laenulepingu tähtaega on allkirjastatud kostja juhatuse liikme Q poolt ning allkiri kokkuleppel ei ole võltsitud. Hageja ei ole tõendanud, et kokkulepe oleks sõlmitud tagantjärgi, hageja juhatuse liikme Xi väide, et tema ei ole seda kokkulepet varem näinud, ei viita iseenesest sellele, et seda ei olnud 15.12.2021 sõlmitud.
11.Laenulepingu ega laenulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine ei kahjusta hageja huve ja ei ole heade kommetega vastuolus. Hageja heidab kostjale ette, et kokkulepe laenulepingu tingimuste muutmise kohta on sõlmitud kostja ja hageja juhatuse liikme Yi vahel hageja teise juhatuse liikme Xi „seljataga“ ja huvide konfliktis, pidades silmas, et Q on Yi abikaasa. Hageja leiab, et „Y kasutanud hageja juures oma juhatuse liikme positsiooni andes hageja arvelt soodustusi äriühingule, mis on tema enda ja tema lähikondsetega seotud. Teisisõnu oma käitumisega on Y hageja huvide asemel eelistanud oma perekondlike huve. Samuti leiab hageja, et „Y hageja arvelt soodustanud oma elukaaslase poolt juhitavat äriühingut, on tegu heade kommetega vastuolus oleva tehinguga“. Hageja eelpooltoodud etteheidetest selgelt tuleneb, et tegelikult käesoleva nõude esitamise põhjuseks oli hageja juhatuse liikmete Xi ja Yi vahel tekkinud konflikt, ning hageja juhatuse liige X tegutseb mitte OÜ Korsol Trade huvide kaitseks vaid sooviga karistada teist juhatuse liiget ning tekitada temale kõikvõimalikke ebamugavusi (seoses OÜ Korsol Trade juhtimises tekkinud konfliktiga on Harju Maakohtu menetluses veel kaks kohtuasja: nr 2-22-13149 ja nr 2-22-8000). Kostja ei ole hagejaga nõus, et laenuleping ja 15.12.2021.a. kokkulepe oleksid vastuolus heade kommetega. OÜ Korsol Trade registriandmete kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, seega hageja juhatuse liikmel Yl oli õigus sõlmida nimetatud laenuleping ja sõlmida selle tingimuste muutmise kokkulepe. Hageja ei väida, et lepingu sõlmimisel ei oleks Yl esindusõigust osaühingu esindamiseks. Hageja juhatuse liige X oli teadlik kõnesoleva laenulepingu sõlmimisest, laenulepingu andmed olid kajastatud 2017.a. majandusaasta aruande lisas 21, samuti majandusaasta aruandest selgub, et see ei olnud esimene hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, kuna nimetatud lisas on märgitud, et
2016. aastal on kostja tagastanud laenu summas 20 000 eurot, mis oli antud sama intressimääraga (12% aastas). Majandusaasta aruanne on allkirjastatud juhatuse liikme Xi poolt. Samast aruandest selgub, et hageja majandusaasta tulemused olid päris edukad (äriühingu kasum on 170 878 eurot). Seega kostjale laenu andmine ei kahjustanud hageja majanduslikku seisundit. Hageja sõlmis kostjaga laenulepingu tingimusel, et laenu intressimäär on 12% aastas, ehk 3 600 eurot aastas. Tulenevalt Eesti Panga avaldatud statistikast, 2017. aastas laenuintresside määrad olid vahemikus 1,85-5,22% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/3997/3746) ning 2021-2022.a. - 1,254,84% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/3997/3746). Seega hageja võimaldas kostjale laenu keskmiselt turul pakutavast vähemalt kolm korda suurema intressimääraga. Seega ei ole asjakohane hageja väide, et kostja sai soodustuse hageja arvel hagejale ebasoodsatel tingimustel laenulepingu sõlmimise teel. Laenulepingu tähtaja pikendamise heade kommetega vastuolust oleks võimalik rääkida vaid siis, kui hageja oleks võimaldanud kostjale laenu pikendamist ilma intressita või põhjendamatult pikemaks ajaks. Antud juhul kostja on tasunud laenuintresse ennetähtaegselt (laenulepingu kohaselt intressid makstakse laenuperioodi lõpus koos laenusumma tagastamisega), samuti kostja tagastas osaliselt ennetähtaegselt ka laenu põhiosa 2 154,10 eurot. Laenulepingu pikendamisel kohustus kostja tasuma intresse selle perioodi eest sama intressimääraga. Seega laenulepingu pikendamine ei olnud hageja jaoks kahjulik, kuna hageja teenis täiendava laenuperioodi eest intressi. 12.08.2022.a. menetlusdokumendis viidab hageja Riigikohtu lahenditele, millest tuleneb, et tehing on vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine siis, kui selle eesmärk on taunitav ja ebamoraalne. Antud juhul ei ole hageja põhjendanud, et hageja ja/või kostja eesmärk laenulepingu või kokkuleppe sõlmimisel oleks taunitav ja ebamoraalne, samuti ei ole hageja põhjendanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tehing võiks eksida ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu tegemisel ei pidanud hageja ja kostja silmas midagi muud, kui võimaldada kostjale laenu kasutamist kuni 2022. aasta lõpuni õiglase vastusoorituse, ehk laenuintressi tasumise eest. Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu sõlmimise või laenu tagastamise tähtaja pikendamine kahjustaks hageja või hageja võlausaldajate huve.
12.Kostja on laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Käesolevaks ajaks kostja on täielikult täitnud laenulepingust tulenevad kohustused ja on tagastanud laenu põhiosa 27 845,90 eurot ja on tasunud intresse 2021.a. eest summas 3 445,61 eurot ning 2022.a. eest summas 3 001,86 eurot. Seega kokku 34 293,37 eurot. Hageja väljastas kostjale saldo kinnituse, millega kinnitas laenukohustuse täitmist täies ulatuses. Hageja poolt esitatud intressinõue 2021.a. eest ei olnud hagiavalduses õigesti arvutatud (hageja nõuab intressi vähem), hageja ei ole arvestanud, et kostja on osaliselt tagastanud laenu põhiosa summas 2 154,10 eurot 2021. aasta keskel (28.05.2021.a). 15.06.2017.a. laenulepingu punkti 3.1. kohaselt juhul kui laenusaaja kustutab võlgnevuse ennetähtaegselt on intresside arvutamise viimaseks päevaks tagastamise päev. Seega alates 01.01.2021.a. kuni 27.05.2021.a. tuleb lähtuda intressi arvutamisel laenu summalt 30 000 eurot ja intressi summa selle ajavahemiku eest on 1 449,86 eurot, alates 29.05.2021.a. kuni 31.12.2021.a. – summalt 27 845,90 eurot, intressi summa on 1 995,75 eurot, seega kokku intressid 2021.a. eest on 3 445,61 eurot. Kostja palvel 10.10.2022.a. hageja arvutas intressi suurust ning esitas kostjale arve 221010. Hageja korraldustel ja ülesandel on kostja maksnud laenu ja intresse summas 34 293,37 eurot OÜ Korsol Trade võlausaldajale OÜ NPM Grupp OÜle (registrikood 10466604), kelle nõue hageja vastu tuleneb 17.07.2019.a. laenulepingust ja 15.11.2022.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-2213294, mille kohaselt kohustub hageja maksma OÜle NPM Grupp kokku 278 440,39 eurot
kohtumääruses toodud maksegraafiku alusel. NPM Grupp kinnitas 16.11., 21.11. ja 13.12.2022, et kostja poolt laekunud summade arvel on vähendatud hageja võlgnevust NPM Grupp ees. Kostja on tasunud 10.10.2022.a. - 3 345,61 eurot, 17.11.2022.a. – 19 154,39 eurot, 07.12.2022.a. – 10 000 eurot, 12.12.2022.a. – 1 793,37 eurot. Kohtu põhjendused
13.Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
14.Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes:
1.29.06.2017 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 290617 (hagi lisa 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 000 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 31.12.2021.
2.Hageja maksis kostjale laenusumma välja 05.07.2017 15000 eurot ja 18.07.2021 15 000 eurot (hagi lisa 2).
3.Kostja on laenu tagastamiseks teinud järgmised maksed (hagi lisa 3): - intressi makse aasta 2017 eest summas 1 800 eurot; - intressi makse aasta 2018 eest summas 3 600 eurot; - intressi makse aasta 2019 eest summas 3 600 eurot; - intressi makse aasta 2020 eest summas 3 600 eurot; - laenu põhiosa tagasimakse summas 2 154,10 eurot. Vaidlustamata asjaoludest nähtub seega, et hageja andis kostjale laenu, mille põhiosast oli hagi esitamise seisuga tagastatud 2 154,10 eurot. Samuti oli tasutud 2017-2020.a intressid. Tasumata oli põhiosa 27 845,90 eurot ja 2021.a intress 3341,50 eurot (12% põhivõlalt 27 845,90 eurot).
15.Kostja on esitanud 21.12.2022 kuupäevaga saldokinnituse (kostja 23.12.2022 seisukoha lisa 2), mille kohaselt hageja kinnitab, et kostja on tasunud mh põhivõla 27 845,90 eurot ja 2021.a intressi 3 445,61 eurot. Samuti on tasutud „intress kuni 12.12.2022“ 3001,86 eurot. Kokku on tasutud 34 293,37 eurot. Saldokinnitusest nähtub, et hageja korraldusel on summa 34 293,37 eurot kantud NPM Grupp OÜ arvele. NPM Grupp OÜ arvele summa 3345,61 eurot kandmise kohta on ka hageja 08.10.2022 korraldus (kostja 23.12.2022 seisukoha lisa 4). Summade 10 000 eurot ja 1793,36 eurot laekumist hageja võla kustutamiseks NPM Grupp OÜ ees on kinnitanud viimane 13.12.2022 e-kirjas (kostja 23.12.2022 seisukoha lisa 6). Kostja poolt on NPM Grupp OÜ arvele tasutud summad järgmiselt: • 10.10.2022 4,11 eurot ja 3341,50 eurot (selgitused „Arve nr 221010“ – sellise numbriga arve on väljastanud hageja kostjale 10.10.2022 summas 3445,61 eurot, kostja 23.12.2022 seisukoha lisa 3); • 17.11.2022 19 154,39 eurot (selgitus „Vastavalt LL290617 KT“); • 07.12.2022 10 000 eurot (selgitus „Kompromissileping tsiviilasjas nr. 2-22-13294 (Korsol Trade OÜ)“); • 12.12.2022 1793,37 eurot (selgitus „Kompromissileping tsiviilasjas nr. 2-22-13294 (Korsol Trade OÜ)“). Eelnevast nähtub, et kostja on tasunud hageja haginõudest põhivõla 27 845,90 eurot ja 2021.a intressi 3 341,50 eurot, mis on hageja nõudel tasutud kolmandale isikule NPM Grupp OÜ. Seetõttu ei ole põhjust nende nõuete osas hagi rahuldada.
16.Hageja on esitanud lisaks neile nõuetele hagis ka viivisenõude summas 2 701,05 eurot (põhivõlalt 27 845,90 eurot, viivisemäär 0,05% päevas alates 01.01.2022 kuni 13.07.2022) ja palunud välja mõista viivise 0,05% päevas alates 14.07.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Selleks,
et hinnata, kas hagejal on viivisenõue (kui jah, siis millises ulatuses) ja kuidas tuleb jagada sellises olukorras menetluskulud, lahendab kohus järgnevalt pooltevahelised vaidlusküsimused.
17.Kostja tugineb sellele, et 15.12.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muutmise kokkuleppe (kostja vastuse lisa 1), mille kohaselt on laenu ja intresside tagastamise tähtajaks 31.12.2022 ja seega ei olnud nõue hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks. Hageja hinnangul ei ole laenulepingut kehtivalt muudetud ega tagastamise tähtaega pikendatud, kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi või on kostja allkiri võltsitud või on kokkulepe tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Seetõttu tuleb hageja arvates kokkulepet mitte arvestada.
18.Hageja on esiteks seisukohal, et kostja juhatuse liige Q ei ole kokkulepet allkirjastatud, kuna laenulepingul ja kokkuleppel olevatel allkirjadel on olulisi erinevusi. Kostja nimetatud väitega ei nõustu ja kinnitab, et kokkuleppel olev allkiri ei ole võltsitud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 2 kohaselt dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. TsMS § 277 lg 4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Kohtu hinnangul ei ole laenulepingul ja kokkuleppel kostja juhatuse liikme allkirjad sellisel määral erinevad, et dokumentide võrdlemise alusel saaks pidada kokkuleppel olevat allkirja võltsituks. Arvestada tuleb sellega, et inimeste allkirjad ei ole igal dokumendil täpselt ühesugused ja lisaks muutuvad ajas. Laenuleping on sõlmitud 2017 ja kokkuleppel on kuupäev 15.12.2021, seega on vahe rohkem kui neli aastat (kui hagejal on õigus ja see on allkirjastatud käesoleva menetluse ajal, siis isegi rohkem kui viis aastat). Ka käekirjaekspertiisis ei võrreldaks omavahel 2017 ja 2021/2022 antud allkirju vaid „kahtlast“ allkirja võrreldaks umbes samal ajal allkirjastatud muude dokumentidega. Seega ei saa dokumentide allkirjade võrdlemisel asuda seisukohale, et kostja esindaja allkiri oleks võltsitud. Isegi kui kostja esindaja allkiri oleks võltsitud, siis kohtu hinnangul ei muudaks see kokkulepet tagajärjetuks. Nimelt on hageja seaduslik esindaja ikkagi kokkuleppe allkirjastanud. Laenulepingul ei ole kohustuslikku vorminõuet, kuid praegusel juhul on 2017.a laenuleping sõlmitud kirjalikus vormis. VÕS § 13 lg 2 sätestab: „Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.“ 2017.a lepingus ei ole kokku lepitud, et lepingu muutmine peaks toimuma samuti kirjalikus vormis. Seega kuna hageja on kokkuleppe allkirjastanud, siis oleks ikkagi hageja nõus laenu tagastamise tähtaja pikendamisega. Võltsituse kahtluse kõrvaldab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja on laenusumma koos 2021.a ja 2022.a intressidega tasunud enne 31.12.2022.
19.Teiseks on hageja seisukohal, et kokkulepe ei ole sõlmitud 2021.a detsembris vaid millalgi käesoleva menetluse ajal kostja vastuse tarbeks. Sellele viitab asjaolu, et hageja teine juhatuse liige X ei ole seda dokumenti varem näinud. Kostja hinnangul ei viita Xi väide sellele, et kokkulepet ei sõlmitud 15.12.2021. Kohus nõustub sellega, et Xi mitteteadmine kokkuleppest ei tähenda, et seda ei sõlmitud selles märgitud kuupäeval.
Kokkuleppes märgitud kuupäevast hilisem allkirjastamine ei muuda kokkulepet tagajärjetuks. Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu lahend asjas 2-17-14766, p 15). Eelneva tõttu ei mõjuta hageja kahtlus kokkuleppe kehtivust.
20.Hageja hinnangul on tegu tühise tehinguga vastuolu tõttu heade kommetega. Hagejal on kaks juhatuse liiget X ja Y (kostja 12.08.2022 seisukoha lisa 1). Kokkuleppe allkirjastanud hageja juhatuse liige Y ja kostja juhatuse liige on elukaaslased. Kostja väikeosanikuks on OÜ Galeenica Trade, mille juhatuse liige on Y ning kostja enamusosanikuks on kostja juhatuse liikme isa (kostja 12.08.2022 seisukoha lisad 2-3). Kokkulepe on Yi poolt sõlmitud teise juhatuse liikme teadmata, huvide konfliktis (millest pidi olema teadlik ka kostja juhatuse liige) andes soodustusi seotud äriühingule. Ausa käitumise korral oleks Y tehingu tegemisest hoidunud või selle vähemalt kooskõlastanud teise juhatuse liikmega. Laenu tähtaja pikendamine ei olnud majanduslikult põhjendatud ega mõistlik, kostja ei olnud tasunud 2021.a eest intresse, hagejale oli vaja rahalisi vahendeid ning kui laenuvõtja ei tagastada laenu tähtaegselt, siis ei pikendata laenu tähtaega sh kohustuseta jooksvalt intresse tasuda. Kostja on seisukohal, et laenuleping ega kokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega, hagejat võib esindada iga juhatuse liige. Nõude esitamise põhjuseks on hageja juhatuse liikmete vahel tekkinud konflikt ja Xi eesmärk on tekitada Yle ebamugavusi. Laenulepingus kokkulepitud intressimäär on turul pakutavast kolm korda suurem, pikendamisel kohustus kostja samuti tasuma intresse ja seega ei saanud kostja soodustust hageja arvel. TsÜS § 86 lg 1 sätestab: „Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.“ Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahend asjas 2-16-11216 p 19). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-106-13, p 20). Kohus märgib, et hageja eksib selles, et laenutähtaja pikendamine toimus „kohustuseta jooksvalt intresse tasuda“. Kokkuleppega on muudetud 2017.a laenulepingu punkti 1.3, sõnastades see järgmiselt: „1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu koos intressiga mitte hiljem 31.12.2022.a“. 2017.a laenulepingu p 1.3 oli sõnastatud: „Laenusaaja kohustub tagastama laenu koos intressiga mitte hiljem 31.12.2021.a“. Muid 2017.a lepingu punkte kokkuleppega ei muudetud, seega jäid ülejäänud punktid kehtima 2017.a lepingus sätestatuna, sh ka intressikokkulepe, mis oli punktis
1.2.Seega tuli laenutähtaja pikendamisel kostjal tasuda ka pikendatud aja eest intresse. Heade kommete vastasuse hindamisel lähtutakse n.ö ühiskondlikust arvamusest ning üldistest väärtushinnangutest ja õiglustundest. Kohus on seisukohal, et laenutähtaja pikendamine, mille vastutasuks on 12% suuruse aastaintressi tasumine, ei ole ebamoraalne, taunitav, ei riiva õiglustunnet ega ole vastuolus üldiste väärtushinnangutega. Seda ka mitte juhul, kui laenuandja ja laenusaaja on seotud. Kui hageja hinnangul on kokkulepe tühine vastuolu tõttu heade kommetega seetõttu, et see sõlmiti seotud isikute vahel, siis täpselt sama olukord oli ka 2017.a laenulepingu puhul. Kui hageja on veendunud, et Y on laenutähtaja pikendamisega rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ja selle tagajärjel on ka tekkinud kahju, siis ei ole välistatud vastava nõude
esitamine nimetatud isiku vastu. Kohtu hinnangul ei ole kokkulepe laenutähtaja pikendamise kohta vastuolus heade kommetega ja sellel alusel tühine. Hageja on tuginenud ka sellele, et kokkulepe sõlmiti olukorras kus 2021.a eest ei olnud tasutud intresse. Hagist nähtuvalt oli kostja enne hagi esitamist tasunud intressid 2017-2020.a eest erinevate maksetega, eelduslikult kord aastas, kuigi maksete kuupäevad ei ole teada (see pole antud juhul ka oluline). 2017.a laenulepingust iseenesest ei nähtu, et intresse tuleks tasuda kord aastas ja et intresside tasumiseks oleks määratud konkreetne kuupäev igal aastal, vaid et laen tuleb tasuda koos intressidega hiljemalt 31.12.2021 (hiljem pikendatud kuni 31.12.2022). Kui lähtuda eeldusest, et kokkulepe sõlmiti selles märgitud kuupäeval 15.12.2021, siis ei olnud kostja jäänud kohtule teadaolevatel andmetel viivitusse 2021.a intresside tasumisega. Kui kokkulepe sõlmiti hiljem, siis iseenesest ei ole ebatavaline pikendada laenu tasumise tähtaega ka viivitusse jäämise korral ja seda eriti täiendava intressikohustuse vastu. Sellist pikendamist ei saa tingimata pidada majanduslikult ebaotstarbekaks.
21.Eelneva tõttu ei pea kohus kokkulepet tühiseks ja ei ole alust seda menetluses arvestamata jätta.
22.Kuna laenu ja intressi tagastamise tähtaega pikendati kuni 31.12.2022, siis ei olnud hagejal hagi esitamise ajal 13.07.2022 sissenõutavaks muutunud nõuet. Põhivõlg ja 2021.a intress on tasutud käesoleva menetluse ajal enne 31.12.2022, seega ei ole põhivõlg sissenõutavaks muutunud ja hagejal ei tekkinud ka viivisenõuet. Kostja on 2022.a intressi samuti tasunud s.o laenulepingust ja selle pikendamisest tulenevad nõuded on rahuldatud. Seega jääb hagi rahuldamata.
23.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.