HOPWOK OÜ (registrikood 14824615, asukoht Pulga tee 37-2, Reiu küla, Tahkuranna vald 86508, Pärnu maakond) hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4995,32 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud HOPWOK OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 4 625,30 eurot ja viivised seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 03.11.2021 kaskokindlustuse leping sõidki AUDI SQ7 kindlustamiseks. Kindlustusperioodiks on 03.11.2021 – 02.11.2022. 06.04.2022 registreeriti kahjujuhtum, mis leidis aset 05.04.2022, Tallinn-Rapla-Türi maanteel ning mille kohaselt sai kahjustada sõiduk Audi SQ7. Sõidukit juhtis M. S. (hageja juhatuse liige). M. S. kirjelduse kohaselt jooksid sõidukile Tallinna poole sõites paremalt ette kaks metskitse.
Kokkupõrke vältimiseks keeras ta neile otsasõidu vältimiseks paremale ja sõiduk libises kraavi. Ette jäi liiklusmärk, mis sai kahjustada. Kiirust M. S. ei ületanud, kuna ilmastikutingimused olid sellel päeval väga halvad – tee oli kaetud lumega ja sõidukil olid juba all suverehvid. M. S. kinnitab, et oli ka kaine, milles puudub igasugune alus kahelda, sest ta ei oma karistusi joobes juhtimise eest. Sündmuskohalt politseisse M. S. helistama ei hakanud, sest inimesed ja teised sõidukid kahjustada ei saanud. Kuna sõidukiga sai liikuda, siis sõitis M. S. sihtkohaks olevasse Tallinnasse. Järgmisel päeval teavitas M. S. juhtumist nii PZU-d kui Maanteeametit. Maanteeametile on kahju hüvitatud. 22.04.2022 tegi kostja otsuse kaskokindlustuse juhtumis nr xxxx, millega vähendas kindlustushüvitist 50% võrra. 27.04.2022 esitas hageja kostja 22.04.2022 otsusele vastuväite, milles palus kahju täies ulatuses hüvitamist, kuid kostja vastuväidet ei arvestanud. 23.05.2022 tegi kostja otsuse, millega otsustas hüvitada 50% kahjust, st hüvitada toimunud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise kulud summani 4625,30 eurot. Otsuse selgituste kohaselt võeti aluseks REVAL AUTO ESINDUSED OÜ poolt 19.05.2022 koostatud remondikalkulatsioon, mille kohaselt on remondikulude suurus 11 820,71 eurot. Hüvitis ei sisalda käibemaksu, kuna KMS § 29 lg 1 kohaselt on käibemaksukohustuslasest ettevõtjal võimalik tasutud käibemaks enda tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvestada. Omavastutus on kaskokindlustuse lepingu kohaselt 300 eurot. 01.06.22 hüvitas kostja vastavalt oma 23.05.22 otsusele hagejale 4625,30 eurot.
3.Poolte vahel puudub vaidlus kindlustuslepingu kehtivuse- ja kahjujuhtumi toimumise osas, kuid kostja on kindlustusandjana alusetult keeldunud hüvitise maksmisest. Hageja leiab, et kaskokindlustuse tingimuste punkti 8.3.1. rikkumine ei anna alust kindlustuslepingute üldtingimustele punkti 17.1.1. kohaldamiseks, sest selle punkti kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud kohustust ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Kostja ei väida, et rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Kostja väidab hoopis, et ta ei saa rikkumise tõttu kindlustusandjana oma täitmiskohustust lõplikult välja selgitada. Seega ei tugine kostja üldtingimuste punktis 17.1.1. toodud hüvitise maksmisest keeldumise või selle vähendamise alustelele ning ainuüksi seetõttu on hüvitise vähendamine põhjendamatu. Kostja väide, et ta ei saa rikkumise tõttu kindlustusandjana oma täitmiskohustust lõplikult välja selgitada, on paljasõnaline ja põhjendamata. Kostja pole küsinud hagejalt mingit lisateavet ega teinud ka ise mingisuguseid täiendavaid toiminguid, et kahjujuhtumi asjaolusid välja selgitada. Sellises situatsioonis ei saa rääkida sellest, et kostja täitmiskohustus oleks raskendatud ainuüksi seetõttu, et hageja esindaja ei helistanud oma kogenematuse tõttu politseisse. Juhtumi asjaolusid oli võimalik tuvastada ka järgmisel päeval ja ka hiljem, kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu saab väita, et kostja otsus hüvitada tekkinud kahju ainult 50% ulatuses, on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 ). Samuti leiab hageja, et kõnealune rikkumine ei saa niikuinii omada mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Tuleb arvestada ka liiklusseaduse § 169 lg 4 eesmärki, milleks on liiklusõnnetuse tõttu kannatanud isiku õiguste kaitse, mitte kindlustusandjale hüvitise maksmisest keeldumiseks võimaluse andmine juhuks kui kindlustusvõtja rikub õnnetuse kirjaliku kohapeal vormistamise kohustust. Kostja ei ole väitnud, et M. S. ei ole täitnud Maanteameti teavitamise kohustust ning et kannatanu huvid on jäänud kaitseta.
Õnnetus ja sellega kaasnenud kahju on vormistatud tulenevalt liikluskindlustuse lepingust ja kahju on hüvitatud. Kostja poolt näiteks toodud Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2011 otsusest tsiviilasjas 2-10-14648 ei saa hüvitise vähendamisel lähtuda, sest iga juhtumi asjaolusid, sh rikkumise mõju tuleb hinnata eraldi. Pealegi on ringkonnakohus viidatud asjas hüvitise vähendamise otsustamisel teinud arusaamatu ja meelevaldse kaalutlusotsuse. Kohtuotsus ei sisalda põhjendusi ega metoodikat, mille alusel hüvitist on vähendatud ning miks seda tehti just poole võrra. Seetõttu pole hüvitise vähendamise loogika jälgitav ning otsuse tegemisel on rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Märkida tuleb ka, et tegemist on II astme kohtu, mitte pretsedenti loova Riigikohtu lahendiga. Kindlustusvõtja peab tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi saabumise ja kahju suuruse ning kindlustusandja peab hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks tõendama hüvitamiskohustuse puudumise. Hageja on kindlustusvõtjana on kindlustusjuhtumi saabumise ja kahju suuruse tõendanud ning kostja kindlustusandjana ei ole tõendanud, et tal esineb alus hüvitise vähendamiseks.
4.Seetõttu tuleb kostjal hüvitis välja maksta täies ulatuses, st kostjal tuleb hagejale täiendavalt hüvitada 4625,30 eurot, mis vastab 50%-le sõiduki kahjustuste kõrvaldamiste kulust summas 9850,60 eurot (ilma käibemaksuta summa), millest on maha arvestatud omavastutus 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusejärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus hagile
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal on õigus kindlustushüvitist 50% võrra vähendada, kuna hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt täiendava kindlustushüvitise väljamaksmist ja viivist. Hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ja sõiduki juht rikkusid kindlustuslepingus sätestatud kahjujuhtumi vormistamise ja sellest politseile teatamise kohustust (teatamiskohustus). Lisaks rikkus sõiduki juht 05.04.2022 sõidukiga liikluses osaledes ka kindlustuslepingust tulenevat hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu.
6.Hageja rikkus teatamiskohustust. Kindlustusvõtja ja kindlustusvõtjaga võrdustatud isiku (antud juhul sõiduki juhi; üldtingimuse punktid 9.1.2, 9.1.4 ja 9.1.5 ning kaskotingimuste punkt 8.1) kohustusi kindlustusjuhtumi toimumisel reguleerivad muu hulgas üldtingimuste punkt 15.1 ja kaskotingimuste punkt 8.3.1. Vastavalt üldtingimuste punktile 15.1 peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumise korral tegutsema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asjaolude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. Kaskotingimuste punkti 8.3.1 kohaselt on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi korral kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigusaktide kohaselt. Hageja poolt kostjale avaldatud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohaselt sõitis sõiduki juht 05.04.2022 kahele teele jooksnud kitsele otsasõidu vältimiseks sõidukiga teelt välja ning sõitis otsa liiklusmärgile. Seega oli tegemist liiklusõnnetusega LS § 3 p 32 tähenduses (ühe sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel tekkis varaline kahju). Kuna teelt väljasõit toimus looma otsasõidu vältimiseks ning varalise kahju saaja (Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu) esindaja ei
viibinud sündmuskohal, mistõttu puudus võimalus liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekkimise asjaolude kirjalikuks fikseerimiseks, siis olid nii hageja kui ka sõiduki juht üldtingimuste punktist 15.1 ja kaskotingimuste punktist 8.3.1 (koosmõjus LS § 169 lg 4 ja lg 5) tulenevalt kohustatud teatama liiklusõnnetusest politseile. Lisaks olid nii hageja kui ka sõiduki juht kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ning võimaldama liiklusõnnetusega seotud asjaolude väljaselgitamise. Hageja on hagiavalduse punktis 2 kinnitanud, et „sündmuskohalt politseisse M. S. helistama ei hakanud“. Samuti ei fikseerinud sõiduki juht liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid (sõiduki juht ei pildistanud sündmuskohta, kahjustada saanud liiklusmärki vms). Eeltoodut arvestades puudub vaidlus selle üle, et hageja ja sõiduki juht on teatamiskohustust rikkunud.
7.Hageja ja sõiduki juht rikkusid sõidukiga liikluses osaledes hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Kindlustuslepingu kohaselt oli hageja kohustatud tegema kõik temalt mõistlikult oodatava oma vara kaitseks. Samuti oli hagejal keelatud suurendada kindlustusriski võimalikkust. Hageja ja sõiduki juht rikkusid neid kohustusi. Riigikohtu praktika kohaselt (3-2-159-05, punkt 14) tuleb kindlustuslepingu alusel kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise kaitseks. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Kindlustusvõtja üldise hoolsuskohustusega haakub kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeld. Vastavalt üldtingimuste punktile 14.1 käsitatakse kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamisena igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäosuse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise võimalikkust tulevikus. Üldtingimuste punkt 14.2 ja kaskotingimuste punkt 7.3 sätestavad, et kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel (kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud). Eeltoodust järeldub, et hageja ja sõiduki juht pidi ka pärast kindlustuslepingu sõlmimist tegema kõik mõistlikult eeldatava sõiduki kaitseks ning hoiduma sõiduki kasutamisest viisil, mis suurendab kindlustusriski realiseerumise ja kindlustusjuhtumit toimumise tõenäosust. Hageja ja sõiduki juht rikkusid 05.04.2022 sõidukiga liikluses osaledes hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Hageja poolt avaldatud asjaoludest nähtub, et sõidukil olid 05.04.2022 all suverehvid. Seda vaatamata asjaolule, et Transpordiamet palus 31.03.2022 avaldatud teates talverehvide vahetamisega mitte kiirustada, kuna aprillis langeb temperatuur kohati miinuskraadideni ning järgmisel nädalal (so 04.04.2022 kuni 10.04.2022) lubab ilmaprognoos veel lume- ja lörtsisadusid, mis võivad teed libedaks muuta. Seega otsustas hageja sõiduki talverehvid suverehvide vastu vahetada vaatamata asjaolule, et Transpordiamet oli eelnevalt avalikkust hoiatanud sellega vältimatult kaasnevast kõrgendatud liiklusõnnetusse sattumise riskist. Hageja väidete kohaselt olid ilmastikutingimused 05.04.2022 väga halvad – tee oli kaetud lumega. Transpordiamet avaldas 04.04.2022 üleriigilise hoiatuse selle kohta, et teisipäeval (so 05.04.2022) levib üle Eesti lumesadu, mis muudab teed libedaks ning seetõttu soovitab Transpordiamet talviste teeolude tõttu tungivalt täna (so 04.04.2022) öösel ja homme (so 05.04.2022) suverehvidega mitte liiklusesse asuda. Sõiduki juht aga otsustas väga halbadele ilmatikuoludele, sellest tingitud
liiklusõnnetusse sattumise kõrgendatud riskile ning Transpordiamet tungivale soovitusele vaatamata siiski 05.04.2022 suverehvidega sõidukiga liikluses osaleda. 04.04.2022 avaldatud hoiatuses tuletas Transpordiamet sõidukijuhtidele meelde, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele ja lubatud suurim kiirus ei ole kohustuslik. Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-1-23-13, punkt 7) on juhil LS § 50 lg 3 p 1 tulenevalt kohustus kiirust vähendada muu hulgas juhul, kui teeolud on lumesajust tingituna libedad. Sõiduki juht avaldas pärast liiklusõnnetust kostjale, et enne teelt välja sõitmist liikus sõiduk kiirusega 80-85 km/h. Seega sõitis sõiduki juht Transpordiameti hoiatusele vaatamata maksimaalse sõidukiiruse lähedase kiirusega ja sõidukiga, millel olid all talvistes teeoludes liiklemiseks sobimatud suverehvid. Sõiduki juhi käitumine oli ka pärast liiklusõnnetuse toimumist üsna ebatavaline. Hageja poolt avaldatud andmete kohaselt jätkas sõiduki juht pärast teelt väljasõitu liiklemist ja sõitis sõidukiga Tallinnas aadressil Paldiski mnt 21 asuva hoone juurde. Leonhard Weiss Viater OÜ poolt Transpordiameti ülesandel koostatud liikluskahju teates fikseeritud liiklusõnnetuse toimumise koht asub Tallinnas aadressil Paldiski mnt 21 asuvast hoonest 46,6 km kaugusel. Hageja poolt pärast liiklusõnnetust sõidukist tehtud ja kostjale edastatud fotolt on näha, et liiklusõnnetuse järgselt oli sõiduki esiklaasi juhipoolne osa ulatuslikult kahjustatud ja sisuliselt läbipaistmatu. Kuigi hageja poolt kindlustuslepingu sõlmimisel valitud kindlustuspakett Kasko Pluss sisaldas ka PZU Autoabi, otsustas sõiduki juht PZU Autoabi kutsumise asemel jätkata liiklemist nüüd juba sõidukiga, mille juhi kohalt oli nähtavus oluliselt piiratud. Hageja poolt pärast liiklusõnnetust sõidukist tehtud fotol asub sõiduk Tallinna-Rapla-Türi maantee ja Hagudi-Nõmmekõrtsi tee ristmikul. See ristmik asub liiklusõnnetuse sündmuskohast ligikaudu 160 meetri kaugust. Sõidukist tehtud fotol on sõiduki taga näha sõiduki jälgede paar. Sellest võib järeldada, et sõiduk liikus pärast teelt väljasõitu kuni foto tegemise kohani (so kokku ca 160 meetrit) tee kõrval lumega kaetud murul. Hageja poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolusid (teele jooksis kaks kitse, kellel otsasõidu vältimiseks keeras sõiduki juht sõiduki paremale ja libises teelt välja) arvestades pidanuks sõiduk pärast teelt väljasõitu peatuma ning teelt väljasõidu koha lähedal teele tagasi sõitma. Kostja on eelnevale tuginedes seisukohal, et hageja ja sõiduki juht rikkusid 05.04.2022 sõidukiga liikluses osaledes oluliselt hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Sõiduki juht võttis 05.04.2022 sõidukiga maanteel liiklema asudes teadlikult suurema kindlustusriski realiseerumise ja kindlustusjuhtumi toimumise riski.
8.Kostjal on hageja poolse teatamiskohustuse, hoolsuskohustuse ning kindlustusriski suurendamise keelu rikkumise tõttu õigus hagejale välja makstavat kindlustushüvitist 50% võrra vähendada. Nendel rikkumistel oli mõju kahju tekkimisele, kahju suurusele ja kostja kui kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Teatamiskohustuse rikkumise tõttu jäid fikseerimata liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ning kostja täitmiskohustuste olemasolu kontrollimist võimaldavad asjaolud. Ühe osalejaga liiklusõnnetuse puhul on politsei informeerimise eesmärgiks liiklusõnnetuse asjaolude objektiivne fikseerimine. Politsei teeb sündmuskohal kindlaks teeolud, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja kahjustatud vara asendid ja seisukorra (LS § 169 lg 6) ning kontrollib liiklusõnnetuses osalenud juhi joovet (LS § 169 lg 7). Politsei poolt fikseeritud asjaolude alusel on kindlustusandjal võimalik tuvastada liiklusõnnetuse toimumise põhjus ning kontrollida, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kas kindlustusandjal on kindlustuslepingust tulenevalt kohustus hüvitada liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustuslepingu kohaselt on kostjal kindlustusandjana õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda muu hulgas juhul, kui hageja või
sõiduki juht põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult või raske hooletuse tõttu (üldtingimuste punkt 17.1.2), sõiduki juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal haigusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all (kaskotingimuste punkt 3.1 ja 3.2) ning sõiduki juht ületas suurimat lubatud kiirust (kaskotingimuste punkt 8.2.8). Kuna hageja ja sõiduki juht ei täitnud teatamiskohustust, siis jäi nende kostja täitmiskohustust mõjutavate asjaolude olemasolu või puudumine sündmuskohal fikseerimata. Hoolsuskohustuse ja kindlustusriski suurendamise keelu rikkumine on vahetus põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Transpordiameti tungivast soovitusest lähtudes oleks hageja ja sõiduki juht pidanud 05.04.2022 sõidukiga liikluses osalemisest hoiduma või valima sõidukiiruse, mis võimaldanuks suverehvidega sõiduki ohutut peatamist ka lumega kaetud libedal teel. Kehtiva kindlustuslepingu olemasolu ei anna hagejale ega sõiduki juhile õigust võtta põhjendamatuid riske ning osaleda liikluses viisil, mis muudab liiklusõnnetuse toimumise sisuliselt vältimatuks. Lumega kaetud libedal teel maanteekiirusel liikuva suverehvidega sõiduki teelt väljasõitu ei saa käsitleda ootamatu ja ettenägematu sündmusena (Üldtingimuste punkt 2.1). Üldtingimuste punkti 17.2 kohaselt lähtub kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustushüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel muu hulgas rikkumise ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süülise vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kindlakstegemisele. Kuigi kostjal oli hageja ja sõiduki juhi poolseid kindlustuslepingu rikkumisi arvestades õigus kindlustushüvitise maksmisest täielikult keelduda, otsustas kostja hageja jaoks soodsama lahenduse kasuks ning vähendas kindlustushüvitist kõigest 50% võrra. Kindlustushüvitise vähendamine 50% ulatuses on kooskõlas kohtupraktikaga. Tartu Ringkonnakohus on 07.11.2011 tsiviilasjas nr 2-10-14648 tehtud otsuses leidnud, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise korral on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist 50% võrra vähendada. Samale seisukohale asus ka Tartu Maakohus 25.07.2018 tsiviilasjas nr 2-18-4238 tehtud otsuses. Seega on kohtud varasemalt korduvalt leidnud, et juhul, kui kindlustusvõtja jätab liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi kindlustuslepingust ja liiklusseadusest tulenevalt on tal kohtustus konkreetset liiklusõnnetusest politseile teatada, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjale makstavat kindlustushüvitist 50% võrra vähendada.
9.Kostja on eespool selgitanud, et kostjal ei ole hageja ees kindlustuslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Seega puudub hagejal kostja vastu ka viivisenõue. Hagi rahuldamise korral palub kostja kohtuotsuses märkida, et kostjalt väljamõistetav viivis ei saa olla suurem, kui hageja põhinõude summa. Hageja seisukoht kostja vastuse osas
10.Hageja rikkus küll kindlustusjuhtumist politseile teatamise kohustust, kuid mitte hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Politseile õnnetusest teatamata jätmine ei anna hageja hinnangul alust hüvitise vähendamiseks, sest sellel rikkumisel puudub mõju kahju tekkimisele, kahju suurusele ja kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele.
11.Nõustuda ei saa kahjujuhtumi kohta tehtud otsuses toodud täiendavate põhjendustega kindlustuslepingu rikkumiste kohta, et sõiduki juht rikkus sõidukiga liikluses osaledes hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Kostja leiab, et hageja rikkus 05.04.2022 sõidukiga liikluses osaledes hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Hageja poolt avaldatud asjaoludest nähtub, et sõidukil olid
05.04.2022 all suverehvid. Seda vaatamata asjaolule, et Transpordiamet palus 31.03.2022 avaldatud teates talverehvide vahetamisega mitte kiirustada, kuna aprillis langeb temperatuur kohati miinuskraadideni ning järgmisel nädalal (so 04.04.2022 kuni 10.04.2022) lubab ilmaprognoos veel lume- ja lörtsisadusid, mis võivad teed libedaks muuta. Seega otsustas hageja sõiduki talverehvid suverehvide vastu vahetada vaatamata asjaolule, et Transpordiamet oli eelnevalt avalikkust hoiatanud sellega vältimatult kaasnevast kõrgendatud liiklusõnnetusse sattumise riskist. Selline etteheide on põhjendamatu, kuna suverehvide kasutamine on lubatud alates 1. aprillist – seega hageja käitus seaduslikult. Liiklejatel ei ole kohustust olla pidevalt kursis Transpordiameti poolt avaldatuga ning sellest juhinduda. Nii ei olnud ka hageja rehve vahetades sellest soovituslikust infost teadlik. Pealegi oli teadaanne pealkirjastatud „Naastrehvide vahetamisega võib veel oodata“. Seega oli tegemist pelgalt soovitusega ja üldteadaolevalt on ilmaprognoos pidevalt muutuv ja ei pea tihti paika, rääkimata sellest, et ilm võib olla Eesti eri paigus väga erinev. Amet on oma seisukohtades ka vastuoluline, sest tihti tehakse avaldusi selle kohta, et naastrehvide kasutamise peaks Eestis üldse ära keelama. Mis puudutab rehve, siis on üldiselt teada, et lubatud piirini kulunud talverehv võib liikluses olla isegi ohtlikum kui uus kvaliteetne suverehv. Ameti üldsõnaline teade selle kohta, et Eesti eri paigus võib sadada vihma, lörtsi või lund ei tähendanud ka kindlasti seda, et hageja poolt planeeritud teekonnal hakkab kindlasti sadama lund. Ilm ei saa Eesti majandust peatada ning ei ole seda kunagi teinud. Kui ettevõtjal on planeeritud kohtumised, siis pole tihti võimalik neid ilmast tulenevalt edasi lükata ja ka hageja ei saanud õnnetuse toimumise päeval oma sõitu edasi lükata. Hageja soovib rõhutada, et enne õnnetuse toimumist ta ei ületanud piirkiirust, see oli 90 km/h alas 80 ümber ja ta ei olnud joobes. Antud juhul puudub ilmselgelt ka põhjus-tagajärg seos ning kostja pole seda välja toonud, sest vaidlus puudub selles, et õnnetuse põhjustasid äkki teele jooksnud metskitsed, mitte mingi muu tegur. Kraavi sõit on sageli mõistlikum valik kui lihtsalt pidurdamine, sest Eesti metsane maastik ei võimalda väga sageli metslooma teele jooksmisele piisava ajavaruga reageerida. Kokkupõrge kitsedega võib tekitada suurema kahju nii sõidukile kui inimesele ning juhul kui metskitse suurune loom satub kokkupõrke tagajärjel auto salongi, siis võib see lõppeda juhi ja/või reisijate jaoks traagiliselt.
12.Kostja käsitlus juhi ebatavalisest käitumisest pärast õnnetuse toimumist on otsitud ja asjakohatu, sest juhul kui sõiduk ei saanud selliseid kahjustusi, mis ei võimaldanud edasist liiklemist, siis oli igal juhul mõistlik puksiirteenuse näol tekkivat täiendavat kahju vältida. Sõiduki esiklaas oli küll kahjustatud, kuid kostja oletused selle kohta, et see segas liiklemist, on oletuslikud. Kuna hageja sai edasi liigelda ja liikleski, siis ei saa talle etteheiteid teha. Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja ja liikus pärast teelt väljasõitu ca 160 m kraavis, enne kui sai teele tagasi. Kostja esitatud fotolt nähtub, et tegemist oli järsu kraavipervega, millest üles sõit oli raskendatud. Ca 160 m kraavis liikumine oli sõidukile tekkiva võimaliku täiendava kahju tekkimise vältimiseks mõistlik ja vajalik. Kraavis liikumine ja ei põhjustanud mingisugust kahjulikku tagajärge. Samuti ei tekkinud mingit täiendavat kahjulikku tagajärge kahjustatud esiklaasiga liiklemine.
13.Eelkäsitletud etteheited on ilmselgelt asjakohatud, kuna hoolsuskohustuse- ja kindlustusriski suurendamise keelu rikkumine pole tõendatud. Isegi kui etteheidetavad rikkumised oleksid tõendatud, ei tekkinud sõidukile täiendavat kahju, mistõttu tuleb jätta etteheited tähelepanuta. Eeltoodut kokku võttes – kuigi kindlustusvõtja on rikkunud politseile õnnetusest teatamise kohustust, ei omanud see mõju kahju tekkimisele, kahju suurusele ning kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Kostja seisukoht
14.Hageja ei vaidlusta oma 05.01.2023 menetlusdokumendis kostja väidet, mille kohaselt jätsid hageja ja sõiduki juht 05.04.2022 toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata, liiklusõnnetuse
vormistamata ja liiklusõnnetusega seotud asjaolud fikseerimata. Teisisõnu puudub hageja ja kostja vahel vaidlus selles, et hageja ja sõiduki juht rikkusid üldtingimuste punktist 15.1 ja kaskotingimuste punktist 8.3.1 sätestatud teatamiskohustust. Samas, erinevalt kostjast leiab hageja, et see rikkumine ei anna kostjale kindlustushüvitise vähendamise õigust. Vastuseks hageja sellekohastele väidetele selgitab kostja lühidalt järgmist. Esiteks, ebaõige ja eksitav on hageja väide, mille kohaselt kostja justkui ei väidagi, et teatamiskohustuse rikkumisel oli mõju kahju tekkimisele, kahju suurusele või kostja täitmiskohustuse ulatusele. Kostja on oma 12.08.2022 menetlusdokumendi punktis 3.19.1 üksikasjalikult selgitanud, et hageja ja sõiduki juhi poolse teatamiskohustuse rikkumise tõttu kindlaks tegemata asjaolud (liiklusõnnetuse võimalik põhjustamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu, liiklusõnnetuse võimalik põhjustamine alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopsete ainete mõju all, lubatud sõidukiiruse ületamine), mille alusel olnuks kostjal võimalik kontrollida, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kas kostjal on kindlustuslepingust tulenevalt kohustus hüvitada liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Seega, teatamiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud kostjal võimalik nõuetekohaselt välja selgitada kostja täitmiskohustuse olemasolu ega selle ulatus. Teiseks, hageja ja sõiduki juhi poolset teatamiskohustuse rikkumist ei kõrvalda hageja poolt kohtumenetluse käigus antud paljasõnalised kinnitused, mille kohaselt ei ületanud sõiduki juht kiirust ning ta oli sõidukit juhtides kaine. Hageja kinnituste näol on tegemist hageja väidetega, mida hageja peaks TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendama. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja tõendamata väidet, mille kohaselt oli sõiduki juht kaine, ei saa tõendada hageja teine tõendamata väide, mille kohaselt ei ole sõiduki juhti joobes juhtimise eest karistatud. Asjaolust, et isik ei ole minevikus süütegu toime pannud, ei saa kuidagi järeldada, et isik ei pane süütegu toime ka tulevikus. Kolmandaks, hageja ja sõiduki juhi teatamiskohustuse rikkumise seisukohast on asjakohatud hageja viited sellele, et sõiduki juht teatas kahjujuhtumist kostjale ja Maanteeametile. Kostja ei väida, et hageja ja sõiduki juhi poolne teatamiskohustuse rikkumine seisnes selles, et hageja ja sõiduki juht ei teatanud liiklusõnnetusest kostjale ja Maanteeametile. Seega ei oma kostja ja Maanteeameti teavitamine käesoleva vaidluse lahendamisel mittemingisugust tähtsust. Neljandaks, asjakohatud on hageja viited sellele, et kostja ei ole hagejalt küsinud mingit lisateavet ega teinud ka ise mingisuguseid täiendavaid toiminguid, et kahjujuhtumi asjaolusid välja selgitada. Kostja selgitab, et hageja ja sõiduki juhi teatamiskohustuste rikkumise tõttu sündmuskohal fikseerimata jäänud asjaolusid ei olegi tagantjärgi võimalik enam kindlaks teha (nt ei saa tagantjärgi tuvastada, kas sõiduki juht oli kahjujuhtumi toimumise ajal joobes või mitte; ilmastikuolude muutmise tõttu ei saa tagantjärgi tuvastada ka liiklusõnnetuse tehiolusid). Seega ei oleks kostjal isegi teoreetiliselt võimalik omapoolsete hilisemate toimingutega teatamiskohustuse rikkumise mõju kõrvaldada. Üldtingimuste punkti 15.2 ja kaskotingimuste punkti 8.6 kohaselt on hagejal endal kohustus esitada kostjale kogu hageja valduses olev teave ja dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Lisaks on hageja üldtingimuste punkti 15.4 tulenevalt kohustatud rakendama kõiki abinõusid kindlustusjuhtumi asjaolude ning põhjuste, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Hageja ei ole esitanud teatamiskohustuse rikkumist kõrvaldavat teavet ega dokumente. Viiendaks, hageja ei saa teatamiskohustuse rikkumist õigustada sõiduki juhi kogenematusega. Kindlustuslepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise riski kannab hageja. Hageja oli üldtingimuste punktist 9.2 tulenevalt kohustatud tutvustama sõiduki juhile kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Nende kohustuste nõuetekohase täitmise riski kannab hageja.
Kuuendaks, erinevalt hagejast leiab kostja, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma eraldi tähtsust see, milline on LS § 169 lg 4 eesmärk. Tähtsust omab hoopis üldtingimuste punktis 15.1 ja kaskotingimuste punktis 8.3.1 sätestatud teatamiskohustuse eesmärk. Selle teatamiskohustuse eesmärk on kostja kui kindlustusandja huvide kaitse. Teatamiskohustuse täitmise kaudu tagatakse kahjujuhtumi asjaolude objektiivne väljaselgitamine, mis annab omakorda kostjale võimaluse tuvastada kostja täitmiskohustuse olemasolu ja ulatus. Kostja on eeltoodule tugiendes seisukohal, et hageja ja sõiduki juht rikkusid teatamiskohustust ning kostjal on seetõttu üldtingimuste punkti 17.1.1 alusel õigus kindlustushüvitist 50% ulatuses vähendada.
15.Kindlustushüvitise vähendamine 50% ulatuses on kooskõlas kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-14648; Tartu Maakohtu 25.07.2018 tsiviilasjas nr 2-18-4238 tehtud otsus). Hageja väidab, et Tartu Ringkonnakohtu poolt 07.11.2011 tsiviilasjas nr 2-10-14648 tehtud otsuse tegemisel on rikutud põhjendamiskohustust, kuna hüvitise vähendamise loogika ei ole justkui jälgitav. Kostja selgitab, et hüvitamise vähendamine ja hüvitise vähendamise ulatus on kaalutlusotsused. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-10-14648 tehtud otsuses välja toonud kaalutlused, millest kohus lähtus, ja selgitanud, et kindlustushüvitise vähendamine 50% ulatuses on põhjendatud. Seega on hageja poolt Tartu ringkonnakohtu otsuse põhjendustele tehtud etteheited alusetud ja otsitud. Kostjale jääb mõistetamatuks hageja seisukoht, mille kohaselt ei ole ringkonnakohtu otsus erinevalt Riigikohtu otsusest pretsedenti loov – Eestis ei ole pretsedendiõigust, mistõttu ei ole ka Riigikohtu otsused pretsedenti loovad.
16.Hageja tundub arvavat, et hageja ja sõiduki juht ei ole hoolsuskohustust ega kindlustusriski suurendamise keeldu rikkunud. Vastuseks hageja sellekohastele väidetele selgitab kostja järgmist. Esiteks, hoolsuskohustuse ja kindlustusriski suurendamise keelu rikkumist ei välista see, et suverehvide kasutamine on alates 1. aprillist lubatud. Õigusaktid ei sätesta suverehvide kasutamise kohustust. Seda, millal talverehvid suverehvide vastu vahetada, peab sõiduki juht otsustama ilmastikuoludest lähtuvalt. Seejuures võimaldavad õigusaktid talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Kui sõiduki juht otsustab talverehvid suverehvide vastu vahetada vaatamata sellele, et talvised tee- ja ilmastikuolud jätkuvad, siis kannab sellega seotud riske sõiduki juht. Seetõttu ei saa hageja suverehvidega sõiduki liikluses osalemist 05.04.2022 õigustada sellega, et suverehvide kasutamine oli alates 01.04.2022 lubatud. Teiseks, erinevalt hagejast leiab kostja, et nii hagejal kui ka sõiduki juhil oli hoolsuskohustusest ja kindlustusriski suurendamise keelust tulenevalt kohustus veenduda enne sõidukiga liikluses osalemise alustamist, et teeolud ja ilmastikuolud võimaldavad sõiduki seisukorda arvestades ohutult liigelda. Seejuures ei oma tähtsust see, kas sõiduki juht oli Tarnspordiameti hoiatustest teadlik või mitte. Transpordiameti hoiatused kirjeldasid antud juhul asjaolusid, millega sõiduki juht oleks pidanud nii kui nii arvestama. Vaidlust ei ole selles, et 05.04.2022 olid väga halvad ja suverehvidega liikluses osalemiseks sobimatud, mistõttu oleks sõiduki juht pidanud liikluses osalemisest hoiduma. Kolmandaks, asjakohatu ja ebaõige on hageja väide, mille kohaselt on justkui üldteada, et lubatud piirini kulunud talverehv võib liikluses olla isegi ohtlikum kui uus kvaliteetne suverehv. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et 05.04.2022 sõidukil all olnud suverehvidega liiklus osalemine oli rehvide seisukorrast tulenevalt ohutum kui varasemalt sõidukil all olnud talverehvidega liikluses osalemine. Kostja rõhutab, et õigusaktid ei nõuaks talverehvide kasutamist, kui need ei muudaks talvistes tee- ja ilmastikuoludes liiklemist ohutumaks.
Neljandaks, kostjale jäävad arusaamatuks hageja viited ettevõtja poolt planeeritud kohtumiste edasi lükkamise võimatusele. Sõiduki juhil oleks olnud võimalik Tallinnas toimunud kohtumistele sõita ka ühistranspordiga. Suverehvidega liiklemiseks sobimatutes tingimustes liikluses osalemist ei saa õigustada sellega, et sõiduki juhil oli vaja jõuda planeeritud kohtumisele. Seda enam, et sellise kohtumise toimumine 05.04.2022 on tõendamata. Viiendaks, kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt põhjustasid liiklusõnnetuse teele jooksnud metskitsed mitte mingi muu tegur. Transpordiameti tungivast soovitusest lähtudes oleks hageja ja sõiduki juht pidanud 05.04.2022 sõidukiga liikluses osalemisest hoiduma, kuna teeolud olid talvised ja libedad ning sõidukil olid all suverehvid. Kui hageja ja sõiduki juht oleks liikluses osalemisest hoidunud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Liikluses osaledes oleks sõiduki juht pidanud valima sõidukiiruse, mis võimaldanuks suverehvidega sõiduki ohutut peatamist ka lumega kaetud libedal teel. Sõiduki juht aga liikles lubatud sõidukiiruse lähedase kiirusega, mistõttu ei olnud sõiduki juht võimeline sõidukit ohutult peatama, sõiduk kaotas juhitavuse ja libises kraavi. Seega on liiklusõnnetuse toimumine otsuses põhjuslikus seoses sõiduki juhi poolse hoolduskohustuse ja kindlustusriski suurendamise keelu rikkumisega. Kuuendaks, kostja väide, mille kohaselt olid sõiduki esiklaasil pärast liiklusõnnetust nähtavust oluliselt halvendavad kahjustused, ei ole oletuslik. Hageja poolt pärast liiklusõnnetust sõidukist tehtud ja kostjale edastatud fotolt on näha, et liiklusõnnetuse järgselt oli sõiduki esiklaasi juhipoolne osa ulatuslikult kahjustatud ja sisuliselt läbipaistmatu. Seitsmendaks, arusaamatu on hageja väide, mille kohaselt oli hagejal mõistlik puksiiriteenuse näol tekkivat täiendavat kahju vältida. Hageja poolt kindlustuslepingu sõlmimisel valitud kindlustuspakett Kasko Pluss sisaldas ka PZU Autoabi (kaskotingimuste punkt 2.4 2). PZU Autoabi olnuks hagejale tasuta.
17.Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et hageja ja sõiduki juht rikkusid hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu ning kostjal on seetõttu õigus kindlustushüvitist 50% võrra vähendada. Kohtu põhjendused
18.Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
19.Asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust järgnevate faktiliste asjaolude osas:
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 03.11.2021 kaskokindlustuse leping (poliisi nr xxxx) sõidki AUDI SQ7 (reg nr xxxx, VIN kood xxxx) kindlustamiseks. Kindlustusperioodiks on 03.11.2021–02.11.2022 (hagi lisa 1). Kindlustuslepingu osaks on kaskokindlustuse tingimused A300/2017 ja kindlustuslepingute üldtingimused U100/2020 (hagi lisad 2 ja 3).
2.06.04.22 registreeriti kahjujuhtum, mis leidis aset 05.04.22, Tallinn-Rapla-Türi maanteel ning mille kohaselt sai kahjustada sõiduk Audi SQ7 reg. nr xxxx. Sõidukit juhtis M. S. (hageja juhatuse liige). Kahjustada sai ka liiklusmärk.
3.Sõiduki juht ei helistanud sündmuskohalt politseisse.
4.Järgmisel päeval teavitas M.S. juhtumist PZU-d ja Maanteeametit. Maanteeametile on kahju hüvitatud.
5.22.04.22 tegi kostja otsuse kaskokindlustuse juhtumis nr xxxx, millega vähendas kindlustushüvitist 50% võrra (hagi lisa 4).
6.27.04.22 esitas hageja kostja 22.04.22 otsusele vastuväite (hagi lisa 5), milles palus kahju täies ulatuses hüvitamist.
7.23.05.22 tegi kostja otsuse, millega otsustas hüvitada 50% kahjust (hagi lisa 6), st hüvitada toimunud kindlustusjuhtumi xxxx/xxxx tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise kulud summani 4625,30 eurot. Otsuse aluseks võeti REVAL AUTO ESINDUSED OÜ poolt 19.05.2022 koostatud remondikalkulatsioonis märgitud remondikulude suurus 11 820,71 eurot (hagi lisa 7)
8.01.06.22 hüvitas kostja vastavalt oma 23.05.22 otsusele hagejale 4625,30 eurot (hagi lisa 8).
20.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 476 lg 1 sätestab: „Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.“ Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423 lg 1).
21.Kostja tugineb ühe argumendina sellele, et hageja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid, kuigi selline kohustus oli. Kaskokindlustuse tingimuste p 8.3.1 kohaselt on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi korral kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigusaktide kohaselt. Üldtingimuste p 15.1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumise korral tegutsema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asjaolude uurimist korraldavale organile ja võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. Liiklusseaduse § 169 lg 4 sätestab: „Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.“ Lõike 5 esimese lause kohaselt „Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.“ Kuivõrd liiklusõnnetus toimus loomale otsasõidu vältimise tagajärjel, tekkis varaline kahju (liiklusmärk sai kahjustada) ning juht ja varalise kahju saaja ei ole vormistanud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolusid, siis tulnuks liiklusõnnetusest teatada. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki juht ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, millega on rikutud kaskokindlustuse tingimuste p 8.3.1 ja üldtingimuste p 15.1.
Kohus nõustub kostjaga, et see mõjutab kindlustusandja täitmiskohustuse ulatust, kuna kõiki liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ei saa hiljem enam kindlaks teha, mis omakorda takistab juhtumi asjaolude objektiivset väljaselgitamist ja kostja täitmiskohustuse olemasolu ja ulatuse tuvastamist. Sellisteks asjaoludeks on nt joove, aga ka ilma- ja teeolud (antud juhul on viimast võimalik küll teatud ulatuses tuvastada fotodelt).
22.Teiseks on kostja hinnangul hageja rikkunud hoolsuskohustust ja kindlustusriski suurendamise keeldu. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse (VÕS § 423 lg 2). Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab (VÕS § 444). Üldtingimuste p 14.1 järgi käsitletakse kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamisena igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäosuse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise võimalikkust tulevikus. Punkti 14.2 järgi ei või kindlustusriski võimalikkust suurendada (sama tuleneb kaskotingimuste p 7.3) ning p 14.3 järgi selle kohustuse rikkumine võib vabastada kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses. Üldtingimuste p 17.1.1 järgi on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud kohustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatusele. Üldtingimuste p 17.2 kohaselt kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumise ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süülise vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kindlakstegemisele. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus 05.04.2022 ning sõidukil olid all suverehvid. 31.03.2022 Transpordiameti teate kohaselt võis naastrehve kasutada kuni 30. aprillini, kuna ka aprillis langeb temperatuur miinuskraadideni ja ilmaprognoos lubab järgneval nädalal lume- ja lörtsisadusid (kostja vastuse lisa 1). 04.04.2022 teate kohaselt levib üle Eesti lumesadu, mis muudab teed libedaks ja Transpordiamet soovitas tungivalt suverehvidega mitte liiklusesse asuda (kostja vastuse lisa 2). Sõidukist pärast liiklusõnnetust tehtud fotolt (foto tehtud faili andmetel 05.04.2022 kl 17.43 - kostja vastuse lisa 6; õnnetus juhtus 05.04.2022 õhtul kuue paiku – kostja vastuse lisa 3) nähtub, et teeolud olid lumised ning samuti sadas lund. Sõiduki juht on tunnistanud, et liikles enne liiklusõnnetust kiirusega 8085km/h, mis on piirkiiruse lähedane kiirus (kostja vastuse lisa 3 - ca kl 4.30-35). Võib pidada üldteada asjaoluks, et üldjuhul on lumisel teel suverehvidega pidurdustee pikem kui talverehvidega. Usutavasti suureneb sellises olukorras suverehvide kasutamise korral ka tõenäosus, et äkkpidurduse korral muutub sõiduk juhitamatuks ja seetõttu võis olla kraavi sõitmine kõige vähem vara ja tervist kahjustav lahendus. Samas võib pidada vähemalt eluliselt usutavaks, et talverehvidega sõitmise korral sama sõidukiirusega oleks olnud suurem tõenäosus võimalik vältida ka kraavi sõitmist. Kohtu hinnangul on suverehvidega liiklemine sellises olukorras ja piirkiiruse lähedase kiirusega käsitletav kindlustusriski võimalikkuse suurendamisena p 14.1 mõttes, mis õigustab kindlustushüvitise vähendamist. Antud juhul ei ole oluline see, kas suverehvidega sõitmine oli seaduse järgi lubatud või mitte. Kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendab see, kui suverehvidega sõita talvistes oludes. Kohtu hinnangul on kevadel liiga vara suverehvide allapaneku puhul (aga ka sügisel talverehvide allapanekuga viivitamisel) sõidukijuhil eriline hoolsuskohustus jälgida ilma- ja teeolusid – kui
sõidukijuhid ei vaata just Transpordiameti lehte, siis tuleks vaadata ilmateadet (viimases on täpsem info Eesti erinevate piirkondade ilmaolude kohta). Aprill on aastati erineva ilmaga kuu ning mh võib ka veel aprilli lõpus lund sadada. Kui sõidukijuht võtab suverehvidega talvistes oludes sõitmise riski, siis on tal ka suurem vastutus selle otsuse tagajärgede eest – antud juhul väljendub see selles, et osaliselt peab sõiduki parandamise kulud kandma hageja ise.
23.Kohus on seisukohal, et teatamiskohustuse ja kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumise tõttu ja liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid arvestades on kostja makstud hüvitis 50% piisav. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.
24.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida teemat, et sõiduki juht sõitis pärast õnnetust autoga edasi, kuna nimetatud küsimus ei mõjuta asja lahendust. Kostja ei ole väitnud, et see teguviis oleks suurendanud kahju või et see on muul põhjusel üks alus hüvitist vähendada.
25.Otsuses nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust.
26.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.03.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.