lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-18706/8

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-18706/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1337
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. märts 2023

Tsiviilasja number

Anu

Tsiviilasi

Piiskoppeli avaldus täitemenetluste nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230 peatamiseks 2-22-18706

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. detsembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anu Piiskoppeli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Anu Piiskoppel (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 19. detsembri 2022 määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1.Anu Piiskoppel (avaldaja) esitas 14. detsembril 2022 Viru Maakohtule avalduse, millega palus peatada 9. novembril 2022 Viru tööpiirkonna (Narva) kohtutäitur Tatjana Afanasieva

algatatud täitemenetlused nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230. Täitedokumentideks on vastavalt 8. novembri 2022 maksekäsud tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398. Avalduse kohaselt on täitemenetluste läbiviimine avaldaja suhtes ebaõiglane. Avaldaja ei ole võtnud täitemenetlustes sissenõutavaid kohustusi, sest tema isikuandmeid kasutati avaldaja teadmata ja nõusolekuta avaldaja nimel mitmete laenukohustuste võtmiseks. Avaldaja esitas

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
11.augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, milles kirjeldas, kuidas avaldaja poeg S.K. avaldaja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades sõlmis erinevaid kiirlaenulepingud. Politsei- ja Piirivalveamet algatas 15. augustil 2022 kriminaalmenetluse nr 2-22-59000473. Avaldaja sõnul puuduvad tal õigusalased teadmised ning seetõttu ei osanud ta eristada kriminaalmenetlust tsiviilkohtumenetlusest (sh maksekäsu kiirmenetlusest). Ta arvas, et õiguste kaitseks piisab üksnes Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördumisest ning et kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu ei saa olla õiguslikku alust võlga avaldajalt sisse nõuda. Avaldaja palub käimasolevad täitemenetlused peatada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel, kuna täitemenetlused on tema suhtes ebaõiglased. Avaldaja kui kuriteo tagajärjel kannatanu jaoks oleks täitemenetluses esitatud nõuete täitmine ebaproportsionaalselt raske tagajärg. Avaldaja leiab, et tema õiguste kaitseks on vajalik täitemenetluste peatamine kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Kriminaalmenetluses tuvastatavad kuriteo asjaolud on otseses põhjuslikus seoses avaldaja nimele võetud laenukohustusega. Avaldaja saab enda õigusi efektiivselt kaitsta ainult kriminaalmenetluses kogutud teabe ja/või võimaliku süüdimõistva kohtuotsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus keeldus 19. detsembri 2022 määrusega avalduse täitemenetluste nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230 peatamiseks menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et täitemenetluse aluseks on tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud maksekäsud. Kummaski tsiviilasjas 8. novembril 2022 tehtud maksekäsud ei ole jõustunud. Kuna maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele, on kohtutäitur algatanud täitemenetlused. Täitemenetluse aluseks on täitedokument. Vastavalt TMS §-le 45 kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Käesoleval juhul on avaldaja eesmärk ära hoida tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 kohtulahendite täitmine. Avaldaja väitel on võlgnevus tekkinud avaldaja poja kuritegeliku tegevuse tulemusena ning selle täitmine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Maakohus on seisukohal, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole antud juhul aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse aluseks on täitedokument ning täitemenetluse peatamine ei too kaasa täitedokumendi tühisust ega muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid (nende kehtivust ega õigusjõudu). Ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid ega saa seetõttu olla aluseks täitemenetluse peatamiseks. Avaldajal on võimalik esitada maksekäsu peale määruskaebus, jälgides TsMS § 4891 lg 2 nõudeid ning määruskaebuse menetluse raames on võimalus taotleda ka esialgset õiguskaitset.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas 5. jaanuaril 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub peatada 9. novembril 2022 Viru tööpiirkonna (Narva) kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatatud täitemenetlused nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230, kuivõrd täitemenetlused on avaldaja suhtes ebaõiglased. Maakohtu määrus paneb avaldaja olukorda, milles avaldaja kui kannatanu peab faktiliselt vastutama enda suhtes toime pandud kuriteo tagajärgede eest. Avaldaja õiguste kaitseks on vajalik täitemenetlused peatada sõltumata sellest, et kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas tehtud lahendeid. Avaldaja kui kannatanu faktiline vastutus enda suhtes toime pandud kuriteo tagajärgede eest ei saa tekkida üksnes õigussüsteemi formaalsusest (st tsiviil- ja kriminaalõiguslike vaidluste eristamisest kohtumenetluses). Vastasel juhul tekib olukord, milles kannatanu kannab kuriteo toimepanijatega kaasvastutust tagajärgede kõrvaldamiseks. Täitemenetluse peatamata jätmine toob avaldajale kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje, kuna ta ei ole suuteline tasuma avaldaja nimele võetud laenukohustusi. Täitemenetluse jätkamine toob kaasa avaldaja faktilise maksejõuetuse. Avaldaja ei pea reaalseks võimaluseks enda poja S.K.i vastu tsiviilõiguslike nõuete esitamist, sest avaldajale teadaolevalt on S.K. faktiliselt maksejõuetu. Avaldajat otseselt ähvardav raske võimalik tagajärg peab üles kaaluma võlausaldajate huvid täitemenetluses ning avaldajale tuleb anda reaalne võimalus saada õigussüsteemilt kaitset. Täitemenetluste peatamine on hetkel ainus võimalus tagada avaldaja õiguste kaitse. Tuginedes TMS §-le 45 palub avaldaja täitemenetlused peatada vähemalt kuni käimasoleva kriminaalmenetluse lõpuni.
4.Avaldaja on ammendanud võimaluse maksekäsu kiirmenetluse raames enda õigusi efektiivselt kaitsta. Maksekäsule esitatud määruskaebust saab rahuldada üksnes juhul, kui esineb üks TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud asjaolu. Käesoleval juhul ei esine ühtegi TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud asjaolu. Avaldaja jättis tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud makseettepanekutele vastuväited esitamata õigusteadmiste puudumiste tõttu. Avaldaja arvas ekslikult, et tema õiguste kaitseks piisab Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate esitamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja saata asi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest enne täitemenetluse peatamise üle otsustamist tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. Avalduse menetlusse võtmise otsustab maakohus (TsMS § 11 lg 1, § 9 lg 3).
6.Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230 TMS § 45 alusel. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi algatatud kriminaalmenetlus ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks, kuid võivad esineda muud asjaolud, mis õigustaksid TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamise.

Riigikohus on 12. juuni 2012 määruse 3-2-1-79-12 p-s 11 selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, kas täitemenetlus saab avaldaja kirjeldatud asjaoludel olla tema suhtes ebaõiglane ja kas esinevad erandlikud asjaolud. TMS § 45 järgne menetlus on TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetlus, kus kohtul on uurimispõhimõttest tulenevalt aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalduse õiguslikku perspektiivikust avalduses välja toodud asjaoludel välistada. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on selliste erandlike asjaoludega, mis annavad aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Kohtul tuleb täitemenetluse peatamise üle otsustamisel kaaluda ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, sh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja peab esitama erandlikud asjaolud, mis kaaluvad üle sissenõudja huvi nõude rahuldamise vastu ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Kui erandlikud asjaolud puuduvad, siis on alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

7.Lähtuvalt eeltoodust tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui kohus leiab avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses toodud asjaolud, põhjendused või taotlused on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama nende täpsustamise vajadust (TsMS § 3401 ja § 392). Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel hinnata, kas avalduses esitatud asjaoludel on avalduse rahuldamine võimalik ja kas avalduses esitatud seisukohtadest nähtuvad need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud.
8.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium