M.L. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 185/2012/2361
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.L. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik) M.L. (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Inna Golovina
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest menetluskulud puuduvad.
tingitud
rahaliselt
kindlaksmääratavad
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 14. detsembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse ja 9. jaanuaril 2023 selle täpsustuse, milles palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 185/2012/2361 nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täiteasi Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses ja täidedokumendiks on 9. märtsi 2012. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-1884. Sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude sisuks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel avaldajalt välja mõistetud menetluskulud. Avaldaja leiab, et menetluskulude nõue ei ole tsiviilhagi ega rahaline karistus. Selline nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 järgi aegunud, sest nõuet on avaldajalt lakkamatult sisse nõutud üle kümne aasta.
2.Vastuseks maakohtu kohtunõudele teatas kohtutäitur Jaanika Pajuste, et võlgniku suhtes algatati 13. detsembril 2012 täitemenetlus nr 185/2012/2361, milles täidetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõuet. Antud juhul kohaldub sundtäitmise aegumisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 1. Võlgniku vangistuses viibitud ajal aegumine karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 5 kohaselt peatus. Praeguse seisuga on täitmise aegumise kuupäev 4. jaanuar 2028. Puudutatud isik on nõustunud võlgniku sooviga tasuda nõuet maksegraafiku alusel igakuiselt 150 eurot, arvestusega, et võlg saab tasutud enne aegumistähtaja saabumist 2028. aastal. Võlgnik täitis maksegraafikut kuni novembrini 2022.
3.Maksu- ja Tolliamet (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt mõisteti avaldajalt 9. märtsi 2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1884 KrMS § 180 alusel välja menetluskulud 7866 eurot 60 senti.
26.novembril 2012 esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse. Nõuet täidetakse täitemenetluses nr 185/2012/2361. Tasumata menetluskulude nõude suurus on 6381 eurot 23 senti. Puudutatud isik leiab, et nõue ei ole aegunud. Kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõude aegumisele tuleb kohaldada KarS-is sätestatud aegumistähtaegu, mitte TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Sellest tulenevalt kohalduvad TMS § 210 ja § 207 lg 1 ning KarS § 82. Avaldaja viibis ajavahemikus 12. maist 2011 kuni
5.jaanuarini 2021 vanglas, mistõttu oli sel ajal nõude täitmise aegumine peatunud. Nõude sundtäitmise aegumistähtaeg (7 aastat) hakkas kulgema alates 5. jaanuarist 2021.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 20. jaanuari 2023. a määrusega avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei olnud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest täitmise aegumisele tuginedes ei ole kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse lõpetamine TsÜS § 157 lg 1 järgi saavutatav.
Maakohus oli seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalasjast tulenevate avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 210 kohaselt TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Täiteasjas nr 185/2012/2361 on täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur lõpetab TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõude aegumise tõttu siis, kui karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus märkis, et juhul, kui käsitada avaldaja avaldust kui kaebust kohtutäituri tegevuse peale, tuleks avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 alusel. TMS § 218 lg 1 kohaselt ei või kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kabust esitamata kohtule kaevata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse läbi vaadata. Menetluskulud (riigilõiv kokku 150 eurot) palub avaldaja jätta puudutatud isiku ja kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult lugenud avaldaja avaldust kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse aegunuks tunnistamiseks. TMS § 2231 järgi võib nõudega pöörduda otse kohtu poole, avaldajal ei ole kohustust kõigepealt kohtutäituri poole pöörduda. Samas märgib avaldaja, et ta on pöördunud täitemenetluse lõpetamise avaldusega ka täituri poole, kuid täitur keeldus seda menetlemast. Avaldaja hinnangul ei ole tema avaldus perspektiivitu. Avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse aegumise tõttu KrMS-i alusel. Kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud kohtuotsusega on avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 järgi, seega tuleks täitemenetluse lõpetamisel järgida KrMS § 417 lg-s 3 sätestatut. Menetluskulude nõue ei ole rahaline või varaline karistus KarS-i mõttes, sest seda ei saa asendada KarS §-de 70 ja 71 või KarS § 72 alusel. Avaldaja leiab, et KarS § 82 lg-s 5 ette nähtud täitmise aegumise regulatsioon ei ole kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses kohaldatav. Samuti leiab avaldaja, et vangistus ei ole takistus täitetoimingute läbiviimiseks ja aegumistähtaeg ei peatu võlgniku vangistuses viibimise ajal. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole täitnud KrMS § 417 lg-st 3 tulenevat kohustust teavitada maakohut täitmise võimatusest. Kohtutäituril oli kohustus kõige hiljem 24. märtsil 2019 teavitada maakohut täitmise võimatusest. KrMS-i kohaselt aegus nõude täitmine
24.märtsil 2019. Avaldaja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja lg-t 7. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega ja kohtul tuleb kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosalise taotlusest, s.t. kohus kohaldab õigust omal algatusel.
6.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik jääb oma seisukoha juurde, et kriminaalasjas nr 1-12-1884 avaldajalt väljamõistetud menetluskulude nõue ei ole aegunud. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud avalduse läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et käesoleval juhul on võimalik esitada kohtule avaldus TMS § 2231 alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et täitemenetluses nr 185/2012/2361 täidetakse kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud 9. märtsi 2012. a kohtuotsusega KrMS § 180 alusel avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude nõuet. TMS § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Täitemenetluses, milles täidetakse kriminaalmenetluse kulude nõuet, ei kohaldu seega TMS § 2231, mille järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu juhul, kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 ei kohaldu kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumisele. TMS § 207 järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus on seega õigesti leidnud, et TMS § 207 lg 1 kohaselt on täiteasjas nr 185/2012/2361 täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses. Avaldaja väidab ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et ta on pöördunud avaldusega kohtutäituri poole, kes keeldus sellesisulist avaldust menetlemast. Kui avaldaja ei olnud kohtutäituri vastusega nõus, oleks ta pidanud esitama TMS § 217 alusel kaebuse kohtutäiturile. Alles siis, kui kohtutäitur oleks lahendanud kaebuse avaldajale mitterahuldaval moel, oleks avaldaja saanud TMS § 218 lg 1 esimese lause alusel esitada maakohtule kaebuse. TMS § 218 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
9.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et täitemenetluse lõpetamisel aegumise tõttu tuleb praegusel juhul kohaldada KrMS § 417 sätteid ja et KarS § 82 lg-s 5 sätestatud täitmise aegumise regulatsioon ei kohaldu. KrMS § 423 näeb ette, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. TMS § 210 näeb ette, et kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmisele kohaldatakse mh TMS §-s 207 sätestatut. TMS § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmises täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul, mis on seitse aastat kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eelviidatud normidest tuleneb seega üheselt, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuva täitmise aegumisele kohaldub KarS § 82 lg 5 ja seega leidis maakohus õigesti, et vaidlusaluse nõude täitmine ei ole aegunud.
10.Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus avaldaja sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on oma määruse järeldusi TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. See, et
avaldaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust määruse tühistamiseks, kui kohus on määrust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks tekkinud rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.