Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
12250,79 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr L89007539582 tulenev põhivõlg 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud summas 3298,74 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõla summalt aastas alates 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni kuid kokku mitte suuremas summas kui 3298,74 eurot.
3.Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr L89007539582 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 3335,48 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa): 15.05.2025 - 136,87 15.06.2025 - 137,32 15.07.2025 - 140,96 15.08.2025 - 141,61 15.09.2025 - 143,79 15.10.2025 - 147,32 15.11.2025 - 148,28 15.12.2025 - 151,72 15.01.2026 - 152,90 15.02.2026 - 155,26 15.03.2026 - 160,45 15.04.2026 - 160,12 15.05.2026 - 163,37 15.06.2026 - 165,11 15.07.2026 - 168,27 1
15.08.2026 - 170,25 15.09.2026 - 172,87 15.10.2026 - 175,89 15.11.2026 - 178,25 15.12.2026 - 181,18 15.1.2027 - 183,69 Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr L89007539582 tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamakse tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõla summalt aastas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava osamakse tasumiseni kuid kõikide osamaksete peale kokku mitte suuremas summas kui 3335,48 eurot. Jätta menetluskulud 60,41% ulatuses X (X) kanda ja 39,59% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 1009 eurot ja X (X) menetluskulude suuruseks 0 eurot. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 609,54 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja ese
1.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista järgmiste tarbijakrediidilepingust nr L89007539582 tulenev põhivõlg 7091,52 eurot, intress 456,46 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3373,43 eurot. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summas 7091,52 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2
2-25-6176
Kostja seisukoht
2.Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Menetluse käik
3.Hageja esitas menetluse käigus kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub kostjalt lepingust tulenevalt kostjalt välja mõista seisuga 15.05.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 3298,74 eurot ja jooksev viivis 17,90% aastas alates 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni ning TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 3335,48 eurot lepingus kokkulepitud graafiku alusel.
4.Kostja esitas menetluse käigus seisukoha, milles avaldas, et ei nõustu hagiga. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või vähemalt vähendada nõutavat summat. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et lepingu ülesütlemisavaldus ja nõude loovutamisteatis jõudus tema elukohta ja tal oli võimalus sellega tutvuda. Kostja palus kohtul hinnata, kas hageja nõue ei ole aegunud ning kas nõude loovutamine on kehtiv. Kohtu põhjendused
5.Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes.
6.Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine.
7.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud tarbijakrediidilepingu vorminõudeid VÕS § 408 lg.1 mõttes (dtl 15-20) ning krediidi kulukuse määra ülempiiri (VÕS § 4062 lg.1). Lepinguga kohaldatud krediidi kulukuse määr oli 21,58% aastas (dtl 15), lepingu sõlmimise ajal lubatud ülempiir oli 50,85%. Seega on leping kehtiv. Leping ei ole ka rahatu, selle alusel kokkulepitud summa väljamaksmine kostjale on tõendatud (dtl 21).
8.Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ei saa piisavaks pidada seda, et krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel vaid kostja poolt enda poolt avaldatust, maksehäireregistrisse ning Maksu- ja Tolliametile tehtud päringute tulemustest. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja kohustuste suurust. Laenuandja ei küsinud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud avalikesse registritesse, mida aga ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).
9.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga. 3
2-25-6176 Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
10.VÕS § 4034 lg.7 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on seda 06.06.2025 menetlusdokumendis teinud (dtl 108-110) ning esitanud vastava alternatiivnõude. Ümberarvestusest tulenevalt ei olnud kostja laenulepingu ülesütlemise ajal veel täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses, mistõttu tuleb lepingu ülesütlemine lugeda tühiseks VÕS § 416 lg.1 mõttes. Kuivõrd kohus loeb ülesütlemise tühiseks, puudub vajadus hinnata ka ülesütlemisavalduse kättetoimetamist TsÜS § 69 mõttes.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb tarbijakrediidileping nr L89007539582 lugeda endiselt kehtivaks, välja arvatud lepingus kokkulepitud intressimäär, milline tuleb asendada VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraga. Kostja peab maksma tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg.1 sätestatud suuruses. Hageja on enda alternatiivnõudes määranud tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti ning teinud selle kostjale ka käesoleva menetluse kaudu teatavaks.
12.VÕS § 164 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).Vastavalt VÕS § 168 lg.2 peab nõude loovutamise korral senine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale tema nõudmisel dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lg.4 nimetatud täitedokumendi ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg.1). Selleks, et lugeda nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, peab VÕS § 170 kohaselt nõude loovutamisest uuele võlausaldajale teavitama võlgnikku esialgne võlausaldaja. Kui nõude loovutamisest teavitab uus võlausaldaja, peab ta võlgnikule esitama VÕS § 168 lg.2 sätestatud nõude loovutamisdokumendi. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse (RKTKo 3-2-1-35-05 p.17). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seda õigust jaatab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-62-07 p.12, RKTKo 2-16-13381 p.11). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui nõue on hagejale loovutatud kehtivalt, kuid kostjatele teatati võlanõude loovutamisest alles pärast hagiavalduse esitamist. Nõude loovutamine esialgselt krediidiandjalt hagejale on tõendatud esialgse krediidiandja poolt allkirjastatud kinnituskirjaga (dtl 132).
13.Kuivõrd tarbijakrediidileping nr L89007539582 tuleb lugeda endiselt kehtivaks, saaks aegumise küsimus tõusetuda TsÜS § 146 lg.1 ja § 160 lg.1 kohaselt üksnes nende osamaksete võla suhtes, millised on sissenõutavaks muutnud rohkem kui 3 aastat enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kostja on tasunud ümberarvestuse kohaselt tagasimakseid kuni 15.10.2022 ning esitanud hagiavalduse kohtule 23.04.2025, tuleb lugeda, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. 4
2-25-6176
14.Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja poolt esitatud ümberarvestatud nõude ulatuses. Kohus ei käsitle põhinõudega sama aluse ja esemega alternatiivnõuet eraldi nõudena. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2, § 113 lg.1 ja TsMS § 367 ning 369 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Hageja taotlus TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks kohtuotsusega on põhjendatud seetõttu, et kostja tegi viimase vabatahtliku makse krediidiandjale aprillis 2022 ehk rohkem kui 3 aastat tagasi (dtl 23). Kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust nii pikaks viivituseks enda kohustuste täitmisega ega võtnud ka krediidiandjaga ühendust võla ajatamiseks nagu heauskne krediidisaaja tavapäraselt teeks. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et kostja soov kohustust mittetäita on pahauskne ning annab põhjust eeldada, et kostja ei täida enda kohustust õigel ajal ka tulevikus.
15.Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda seetõttu, et VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega ei saa ka lepingule kohalduv intressimäär antud juhul õigustada VÕS § 113 lg.1 sätestatud määra ületava viivise kohaldamist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli 10981,41 eurot (7091,52+456,46+10,00+50,00+3373,43). Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 6634,22 eurot (3298,74+3335,48). Seega rahuldas kohus hagi 60,41% ulatuses (6634,224x100/10981,41).
18.Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,41% hageja menetluskuludest ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 39,59% kostja menetluskuludest.
19.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad hagejalt väljamõistetavad menetluskulud.
22.Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot ja esindajakulu 845,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb: (i) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi, (ii) 6.06.2025 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi ning (iii) 21.10.2025 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 1 tund. Hageja esindaja osutas hagejale õigusteenust tunnitasu määraga 5
24.Tulenevalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks alusdokumentidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist 2 töötunni ulatuses. Kohus ei pea aga vajalikuks ja põhjendatuks hageja 06.06.2025 ja 21.10.2025 menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega. Viidatud toimingute näol oli sisuliselt tegemist hagiavalduses esineva praagi ümbertegemisega, mille hüvitamise kohustust kostjale panna ei saa. Kohus on seisukohal, et professionaalne esindaja peab suutma kohtule esitatavad menetlusdokumendid koostada sellise põhjalikkusega, et kohtul poleks vaja teha puuduste kõrvaldamise määrust ega nõuda hilisemate kohtunõuetega täiendavaid dokumente ega selgitusi. Kohus ei pea antud asjaoludel ka mõistlikuks hageja esindaja tunnitasumäära 169 eurot ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist aga ka seetõttu, et menetlusdokumentides esinesid asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste menetluskuludega menetlemist takistavad puudused, milliste esinemise korral ei ole põhjendatud tunnitasumäära 169 eurot (ilma käibemaksuta) rakendamine. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot ilma käibemaksuta.
25.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 1009 eurot (840+169) ja kostjal 0 eurot.
26.Kuivõrd kohus rahuldab hagi 60,41% ulatuses tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 609,54 eurot (1009x0,6041).
27.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.