lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-1791/44

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-1791/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190 lg 3, 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 466 lg 1, 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTLS § 79Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-322/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval03.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-21-1791

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2023, Pärnu

Tsiviilasi

X (X) hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamiseks, töötamise registris kande muutmiseks kohustamiseks, töötuskindlustushüvitise väljamaksmiseks töötukassale avalduse esitamiseks kohustamiseks, koondamishüvitise väljamõistmiseks summas 1809,77 eurot, töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 3707,76 eurot, puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 3573,18 eurot ning nendelt summadelt viivise väljamõistmiseks, hageja palgaandmete kohta esitatud maksudeklaratsioonide muutmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja maksudeklaratsioonide parandamiseks kohustamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere (e-post: [email protected]) Kostja: Y (registrikood Y, asukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo (e-post: [email protected]) ja juhatuse liige C (e-post: xxx)

Kohtuistung

07.03.2023, osalesid X, Peep Rajavere, Margo Põbo ja C

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja X ja kostja juhatuse liikme C poolt 10.03.2023 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
1.1.Pooled loevad tööandja Y ja töötaja X vahel 01.09.2012.a. sõlmitud töölepingu lõppenuks 30.06.2020.a. alusel poolte kokkuleppel.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 430 lg 1Kompromiss
TsMS § 445Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 462 lg 2Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine
TLS § 79
1.2.Y on kohustatud muutma Töötamise registrisse 08.07.2020. a X’e töötamise kohta tehtud töölepingu lõpetamise aluse kannet, kustutades kande „TLS § 88 lg 1 p 6 usaldamatuse tekitamine” ja tehes uue kande sõnastusega „TLS § 79, poolte kokkuleppel”.
1.3.Y on kohustatud muutma X’ele arvestatud ja makstud sotsiaalmaksuga maksustavate tulude kohta esitatud TSD maksudeklaratsioone perioodi 01.01.2019-30.05.2020 kohta alljärgnevalt:

Tsiviilasi nr 2-21-1791

1.3.1.tühistama 25.11.2020.a 2019. aasta veebruarikuu kohta esitatud TSD, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summas 828,66 eurot, ja esitama 2019. aasta veebruarikuu kohta uue TSD maksudeklaratsiooni, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summa eurodes 898,88 eurot;
1.3.2.tühistama 11.06.2020. a 2020. aasta aprillikuu kohta esitatud TSD, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summas 150,00 eurot, ja esitama 2020. aasta aprillikuu kohta uue TSD maksudeklaratsiooni, mille kohaselt oli deklareeritud väljamakse summa eurodes 257,70 eurot;
1.4.Y on kohustatud maksma X’ele hüvitise 4000,00 (neli tuhat) eurot (neto). Hüvitis tasutakse X pangaarvele nr EExxx SEB Pangas.
1.5.Pooled on kooskõlas TsMS § 445 kokku leppinud, et punktides 1.2., 1.3. ja 1.4. kokku lepitud kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaeg on 01.aprill 2023.a.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et neil ei ole teineteise suhtes muid nõudeid, mis tuleneks nende vahel sõlmitud töölepingu täitmisest või lõppemisest. Kõik hagiavalduses esitatud käesoleva kompromissiga lahendamata nõuded loetakse kompromissi kinnitamisega lõppenuks.
1.7.Pooled on kokku leppinud, et ei avalda teineteise kohta ei suuliselt ega kirjalikult negatiivseid hinnanguid ja hoiduvad omavahelist vaidlust kolmandatele isikutele kommenteerimast muul viisil, kui allpool kokku lepitu. Pooled ei kommenteeri antud kohtuvaidlust muul viisil kui: „X ja Y vahel oli töövaidlus, mille pooled lõpetasid kompromissiga. Kummalgi poolel ei ole enam teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone. Pooled soovivad edaspidi hoiduda teineteise kohta negatiivsete hinnangute andmisest ja ei taha toimunud vaidlust rohkem kommenteerida, sest saavutasid kokkuleppe ja vaidlust enam ei ole.“
1.8.Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad menetluskulud jäävad nende enese kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-1791.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4.Tagastada Y-le 17.03.2021 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 450 euro suurusest riigilõivust pool, see on 225 eurot, Y kontole nr EExxx, Swedbank.
5.Vabastada X hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest (alus: TsMS § 190 lg 7).
6.Asendada jõustunud kohtumääruses hageja nimi ja kostja ärinimi tähemärkidega X, Y ning mitte avalikustada poolte isikukoodi/sünniaega või registrikoodi ega aadresse.
7.Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on X (X) hagi Y vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamiseks, töötamise registris kande muutmiseks kohustamiseks, töötuskindlustushüvitise väljamaksmiseks töötukassale avalduse esitamiseks kohustamiseks, koondamishüvitise väljamõistmiseks summas 1809,77 eurot, töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 3707,76 eurot, puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 3573,18 eurot ning nendelt summadelt viivise väljamõistmiseks, hageja palgaandmete kohta esitatud maksudeklaratsioonide muutmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja maksudeklaratsioonide parandamiseks kohustamiseks.
2.07. märtsi 2023 istungil jõudsid pooled põhimõtteliselt kokkuleppele, poolte soovil kohus andis neile aega andmete täpsustamiseks ning kompromisslepingu vormistamiseks. 13.03.2023 saabus 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-21-1791 kohtule hageja X ja kostja juhatuse liikme C poolt 10.03.2023 digitaalselt allkirjastanud kompromissleping. Menetlusosalised paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel välistavad kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingus märgitud numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused määruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Küll aga jätab kohus kinnitamata esitatud kompromisslepingu punktid, mida eraldi kinnitada pole vaja. Sellisteks on punktid, milles pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest (kompromissi punkt 9), paluvad menetlus lõpetada (punkt 10), paluvad tagastada osaliselt riigilõiv (punkt 11) ja vabastada kostja menetluskulude riigile hüvitamise kohustusest (punkt 12), paluvad kohtuistungit mitte pidada (punkt 13) ning välistavad määruskaebuse esitamise õiguse (punkt 14) ning taotlevad poolte nimede asendamist tähemärkidega ning isiku- ja registrikoodide ning aadresside mitteavaldamist.
5.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.
6.TsMS § 462 lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 alusel on see kohaldatav ka menetlust lõpetava määruse avalikustamisel. TsMS § 466 lg 4 kohaselt Arvutivõrgus tehakse avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määruses nimetamata menetluskulud jäävad iga kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude riigi tuludesse kandmisest vabastamine
8.Kohus 23.03.2021 määrusega andis hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastas X riigilõivu 750 euro maksmisest hagiavalduse esitamisel Y vastu.
9.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-21-1791 menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

10.Menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega TsMS § 190 lg 4 alusel tuleks hagejalt riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista. Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks Xl riigilõivu summa, 750 euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 375 euro) tagastamist. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks kokku 375 eurot.
11.TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada X talle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Tegemist on töövaidlusasjaga, miles pooled sõlmisid kompromissi. Eeltoodu alusel kohus vabastab X riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. Riigilõivu tagastamine
12.Y palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kompromissi sõlmimise tõttu poole enda tasutud riigilõivu tagastamist ja palub kanda tagastatav riigilõiv summas 225 Y pangaarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel Y on 17.03.2021 tasunud asjas riigilõivu summas 450 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kohus tagastab Y-le tasutud riigilõivust 225 eurot hageja näidatud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus