OÜ Diesel Service hagi Ice Reefers Management OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 444 200 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Diesel Service (registrikood 10076317; asukoht Paljassaare 14a, 10313 Tallinn; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: I V (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja: Ice Reefers Management OÜ (registrikood 12054685; asukoht Mooni tn 18, 11413 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: I S (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 26.06.2022.a ja 16.02.2023.a, osalesid hageja lepinguline esindaja I V ja kostja lepinguline esindaja I S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja kostjalt Ice Reefers Management OÜ (registrikood 12054685) hageja OÜ Diesel Service (registrikood 10076317) kasuks 1 444 200 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 830 000 eurot ning intressidest summas 614 200 eurot.
3.1.Jätta menetluskulud kostja Ice Reefers Management OÜ kanda.
3.2.Mõista kostjalt Ice Reefers Management OÜ (registrikood 12054685) hageja OÜ Diesel Service (registrikood 10076317) kasuks menetluskuludena välja 3840 eurot.
3.3.Tagastada lahendi jõustumisel OÜ-le Diesel Service hagiavalduselt enam tasutud riigilõiv summas 3610,50 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
2-19-2144 Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Diesel Service esitas 10.02.2019.a hagi Ice Reefers Management OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 1 444 200 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 830 000 eurot ning intressidest summas 614 200 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt -
-
-
-
10.02.2011.a sõlmis hageja (laenuandja) kostjaga (laenusaaja) laenulepingu nr CKO-05. Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 830 000 eurot Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 kohustub Laenuandja kandma Laenusaajale laenu 7 pangapäeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vastavalt lepingu punkt 3.1 tingimustele, kas osade kaupa või täissummana Laenusaaja arveldusarvele nr xxx, Swedbank. 10.02.2011.a kandis hageja kostja pangakontole 550 000,00 eurot ja 11.02.2011.a kandis hageja kostjale ülejäänud 280 000,00 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 10.02.2016.a. Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et leping pikeneb automaatselt 1 aastaks juhul, kui vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole kirjalikult teatanud soovist lepingut lõpetada (laenulepingu punkt 3.2). Kuivõrd kumbki osapool ei teatanud soovist lepingut lõpetada, pikenes laenuleping automaatselt ühe aasta võrra ning laenu tagastamise uueks tähtajaks oli seega 10.02.2017.a. Kooskõlas laenulepingu punktiga 4.1 laenusaaja kohustub maksma laenuandjale igakuiselt protsente (intresse) laenu kasutamise eest arvestusega 12% aastas tagastamisele kuuluvast summast. Protsendid makstakse igakuiselt 30-ks kuupäevaks, alates 2011. aasta märtsist. Laen summas 830 000 eurot on kostja poolt tagastamata. Tasumata intresside summaks on 614 200 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 1 444 200,00 eurot.
3.Hageja esitas 07.06.2021 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas intresside arvestust st mis perioodi eest ja mis summas on hageja arvestanud kostjale intresse. Vastavalt hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingule CKO-05 oli intressimääraks 12% aastas. Seega oli hagejapoolne intresside arvestus järgmine: - 28.02.2011.aastal maksis kostja hagejale intresse 2011.a. veebruarikuu eest – 5,256.67 eurot - 31.03.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. märtsikuu eest 8,300.00 eurot. - 16.05.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. aprillikuu eest 8,300.00 eurot. - 01.06.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. maikuu eest 8,300.00 eurot. - 01.07.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. juunikuu eest 8,300.00 eurot. - 18.08.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. juulikuu eest 8,300,00 eurot. - 12.09.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. augustikuu eest 8,300.00 eurot, - 03.10.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. septembrikuu eest 8,300.00 eurot. - 14.11.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. oktoobrikuu eest 8,300.00 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees 2011.a novembri ja 2011.a detsembri eest on intresside osas 16 600 eurot. Kostjale väljastati laen summas 830 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Seega iga täisaasta intresside summaks oli 830 000 eurot x 0,12 = 99,600 eurot aastas. Lisaks ei ole kostja maksnud intresse alates 2012. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta veebruarini (s.o kuue aasta eest) ning kostja võlgnevus hageja ees 2012. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta veebruarini intresside osas (99 600 eurot x 6) 597 600 eurot. Kostja võlgneb hagejale intresse kokku summas 614 200 eurot (16 600 eurot 2011.a novembri ja 2011.a detsembri eest + 597 600 eurot perioodi eest 2012.a jaanuar kuni 2017.a veebruar).
2-19-2144 2011.a detsembrikuust alates ei ole kostja teinud hagejale mitte ühtegi intressimakset. Hageja kostjale väljastatud laen summas 830 000 eurot on kostja poolt tagastamata. Seega võlgneb kostja hagejale kokku 1 444 200 eurot, millest 614 200 eurot on intressid ja 830 000 eurot laen.
4.04.01.2018.a esitas hageja kostjale e-posti teel kinnitustaotluse, milles palus kostjat seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga kinnitada kostja võlgnevust hagejale seisuga 31.12.2017.a. Selles kirjas teatas hageja kostjale, et vastavalt 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingule CKO on kostja laenuvõlg 31.12.2017.a seisuga 830 000 eurot ja intressivõlg 31.12.2017 seisuga 614 200 eurot. 08.01.2018.a vastas kostja hagejale e-posti teel, et ta kinnitab saldo, kuid seoses rahaliste vahendite puudumisega ei ole ta võimeline maksma intresse ja kustutada võlgnevust. Seega kostja tunnistas oma võlga nii laenu osas summas 830 000 eurot kui ka intresside osas summas 614 200 eurot, kokku summas 1 444 200 eurot.
5.Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 21.02.2011.a mitte kostjaga, vaid laeva Xxx (IMO NO: xxx) omaniku XXX XXX XXX-ga (äriühing, mis on asutatud registrijärgse asukohaga xxx) ja hüpoteegipidaja (hageja) OÜ DIESEL SERVICE vahel. Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 21.02.2011.a sõlmitud laenulepingu nr CKO-05 tagamiseks. Laenuleping nr CKO-05 sõlmiti 21.02.2011.a laeva Xxx (IMO NO: xxx) omaniku XXX XXX XXX (xxx) ja hüpoteegipidaja OÜ DIESEL SERVICE vahel. Laenulepingu kohaselt oli laenusummaks 118 000 eurot. Seega hüpoteegi seadmise leping oli sõlmitud hageja ja XXX XXX XXX, kes ei ole 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingu nr CKO-05 lepingupooleks, vahel. Hüpoteegi seadmise lepingus märgitud, et leping tagab laenusummat 118 000 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt on hageja nõude suuruseks 1 444 200 eurot. 21.02.2011.a sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ei taga hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingut nr CKO-05. Hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenuleping nr CKO-05 ei ole hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga on tagatud laenuleping nr CKO-05, mille sõlmimise kuupäevaks oli 21.02.2011.a ja mis tagas laeva Xxx (IMO NO: xxx) omaniku XXX XXX XXX ja hüpoteegipidaja (hageja) vahel 21.02.2011.a.sõlmitud laenulepingut nr CKO-05, mille kohaselt väljastati laen summas 118 000 eurot.
6.Hageja esindaja esitas 02.06.2021.a Tallinna Transpordiametile päringu XXX laeva andmete kohta, millele sai 04.06.2021.a järgneva vastuse. Tallinna Transpordiamet (K T, kes on Laevade järelevalve osakonna juhataja) teatas, et Equasis andmebaas annab staatuseks „hulked“ (ka vrakistunud, ujuv mitte merekõlbulik laev). Viimane ülevaatus on olnud 04.05.2011 so 10 aastat tagasi. Lipu kohta on märge 01.05.2018 xxx - tundmatu lipp. Kuni 01.02.2011 on olnud xxx lipu all. Oli Vene registri järelevalve all. Nende kodulehel on kättesaadav registri aastaraamat 2019. aasta kohta ja seal selle nimelist laeva ei ole. Marine Trafficust vaadates on tema viimane teekond pooleli jäänud aastal 2014. See tähendab, et sellise IMO numbriga laev ei ole pärast enam AIS (automaatne identifitseerimisseade) seadet kasutanud. IMO GISIS andmebaasis on märge „hulked“ alates 2018. aastast (The date when the ship has been signed off as truly 'dead' ie the confirmation when she is dead. This is by total loss or recycling). Kokkuvõttes tuginedes erinevatest andmebaasides saadud infole, on laeva saatus tänasel päeval teadmata. Üheski IMO liikmeriigi teadaolevas laevaregistris seda ei ole. Viimane registreeritud omanik on IMO andmebaasi andmetel Xxx Xxx Xxx (xxx). Kahjuks ei oska täpsustada seda, et kui laev kustutati BELIZE registrist, kuhu liikus hüpoteegi nõue. Eeldatavasti toimus kustutamine 05.2018. Arvestades eelpool toodud asjaolusid ning Tallinna Transpordiametilt saadud vastust, puudub hagejal võimalus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõuet panditud laeva arvel.
7.Hageja nõue kostja vastu on võlgnevus summas 1 444 200 eurot (s.o põhivõlgnevus summas 830 000 eurot ning intressid summas 614 200 eurot). Kostja vastuväited
2-19-2144
8.Kostja vaidleb oma vastustes hagile täies ulatuses vastu ning leiab, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata.
9.Kostja toob välja, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 5.1 anti raha laeva Xxx soetamiseks. Seega 10.02.2011.a sõlmitud lepingu p 5.1 tõendab, et kostja sai raha laeva soetamiseks. Kooskõlas poolte kokkuleppega soetas kostja laeva Xxx ja seadis laeva pandi hageja kasuks. Poolte vahel olid läbirääkimised ning pooled leppisid kokku, et raha tagastamine toimub laeva Xxx hageja kasuks tehtud pandi realiseerimise teel. Peale lepingu sõlmimist 2011.a tasus kostja hagejale intresse kogusummas 71 656,67 eurot. Kostja leiab, et ta on tõendanud asjaolu, et ülekantud summasid kasutati laeva Xxx soetamiseks. Kostja hinnangul ka hageja nõustub asjaoluga, et rahalised vahendeid, mis olid antud kostjale, on kasutatud laeva Xxx (IMO NO: xxx) soetamiseks. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et XXX XXX XXX soetas laeva kostja ja hageja ühisel käsundil. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laev panditi hageja. Kostja arvates sõlmiti pandileping 10.02.2011.a selleks, et tagada kostjale antud summade kasutamine laeva ostmiseks.
10.Kostja leiab, et vaatamata sellele, et leping on pealkirjastatud laenulepinguna, sisaldab see käsunduslepingule iseloomulikke tingimusi. Antud tingimuseks on just nõue rahaliste vahendite kasutamiseks laeva ostmiseks. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja tegutses laeva soetamisel vastavalt hageja instruktsioonidele, sest antud lepingus on märgitud juhised laeva soetamiseks. Kostja hinnangul oli hageja huviks laeva soetamine ja laeva töö korraldamisest kasumi saamine. Tol hetkel, kui laev töötas, sai ka hageja kasumist osa. Pärast laeva seisundi halvenemist, keeldus hageja laeva remondi finantseerimisest, mille tõttu lõpetas ka kostja kasumi osa maksmise hagejale. Antud juhul jääb kostja oma varasemas vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja andis raha laeva soetamiseks ja laev ka soetati. Seega kostja poolt oli käsund nõuetekohaselt täitnud. Kostja tõendas ka asjaolu, et peale laeva soetamist, tasus kostja hagejale laeva tegevusest kasumiosa intresside näol. Hageja ei vaidle asjaolu üle, et kostja tegeles laeva remondiga ja hageja loobus remondi finantseerimisest. Kui hageja loobus remonditööde finantseerimisest, siis lõpetas kostja kasumiosa maksmise. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused
11.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Hageja nõuab kostjalt 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingust nr CKO-05 tuleneva võlgnevuse summas 1 444 200 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 830 000 eurot ning intressidest summas 614 200 eurot, tasumist.
13.Pooled ei vaidle alljärgneva üle: -
10.02.2011.a sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) laenulepingu nr CKO-05 (edaspidi laenuleping). Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 830 000 eurot (kaheksasada kolmkümmend tuhat eurot). Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 kohustub laenuandja kandma laenusaajale laenu 7 pangapäeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vastavalt lepingu punkt 3.1 tingimustele, kas osade kaupa või täissummana Laenusaaja arveldusarvele nr xxx, Swedbank.-
-
10.02.2011.a kandis hageja kostja pangakontole 550 000 eurot ja 11.02.2011.a kandis hageja kostjale ülejäänud 280 000 eurot. Seega kogu laen summas 830 000 eurot oli kantud kostja pangakontole. Laenu tagastamise tähtajaks oli 10.02.2016.a. Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et leping pikeneb automaatselt 1 (üheks) aastaks juhul, kui vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole kirjalikult teatanud soovist lepingut lõpetada (laenulepingu punkt 3.2). Kuivõrd kumbki osapool ei teatanud soovist lepingut
2-19-2144 lõpetada, pikenes laenuleping automaatselt ühe aasta võrra ning laenu tagastamise uueks tähtajaks oli seega 10.02.2017.a. -
Kooskõlas laenulepingu punktiga 4.1 kohustus laenusaaja maksma laenuandjale igakuiselt protsendid (intressid) laenu kasutamise eest arvestusega 12% (kaksteist protsenti) aastas tagastamisele kuuluvast summast. Intressid tuli maksta igakuiselt 30-ks kuupäevaks, alates 2011. aasta märtsist.
-
Laen summas 830 000 eurot on kostja poolt tagastamata. Tasumata intresside summaks on 614 200 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 1 444 200,00 eurot.
14.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: poolte vahel 10.02.2011.a sõlmitud lepingu kvalifikatsioon, st kas tegemist on laenu- või käsunduslepinguga; milline oli hageja poolt kostjale ülekantud summade otstarve ja kasutus; millise lepingu tagatiseks ja mis eesmärgil oli sõlmitud 21.02.2011.a hüpoteegi seadmise leping; kas kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud kostjalt nõudma 10.02.2011.a sõlmitud laenulepingu nr CKO-05 alusel 1 444 200 eurot (s.o põhivõlgnevus summas 830 000 eurot ja intressid summas 614 200 eurot). Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole laenu tagastanud, on tal õigus nõuda kostjale antud laenu tagastamist vastavalt VÕS § 76 lg-le 1, § 396 lg-le 1 ja § 397 lg-le 1. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale eeltoodud summat tasuma, kuivõrd pooled sõlmisid tegelikult käsunduslepingu ning kostja on lepingust tulenevad kohusused täitnud, s.o hageja poolt kantud raha summas 830 000 eurot kasutanud vastavalt lepingu punktis 5.1 toodud sihtotstarbele (hageja juhistele) ja soetanud laeva Xxx.
16.VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja leiab, et vaatamata sellele, et leping on pealkirjastatud laenulepinguna, sisaldab see käsunduslepingule iseloomulikke tingimusi, st rahalised vahendid anti laeva ostmiseks. Kostja toob välja, et ta tegutses laeva soetamisel vastavalt hageja instruktsioonidele, sest antud lepingus on märgitud juhised laeva soetamiseks.
17.Kohus, hinnates poolte vahel 10.02.2011.a sõlmitud lepingut, leiab, et leping vastab laenulepingu tunnustele VÕS § 396 lg 1 mõttes ning tegemist ei ole käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Nimelt on lepingu punkti 1.1 kohaselt lepingu esemeks rahasumma üleandmine (laenamine) ühelt isikult (laenuandja) teisele (laenusaaja). Sama punkt sätestab, et laenusaaja kohustub rahasumma vastu võtma, kasutama seda summat sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ning tagastama laenusumma lepingu lõppemisel, tasudes intresse. Seega ei tulene 10.02.2011.a sõlmitud lepingust, et üks isik kohustub osutama teisele isikule teenuseid (täitma käsundi). Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneb selgelt, et hageja andis kostjale laenu summas 830 000 eurot ning kostja kohustus laenusumma tagastama. Käsund eeldab, et kostja tegutseb hageja huvides. Käesoleval juhul see nii ei ole. Lisaks viitab laenulepingule lepingu punktis 2.2 toodu, mille kohaselt kohustub laenuandja andma üle punktis 2.1 toodud laenusumma (830 000 eurot) laenusaajale osade kaupa või täissummana. Samuti, sarnaselt VÕS § 397 lõikes 1 sätestatule, on pooled lepingu punktis 4.1 kokku leppinud intresside maksmise kohustuses, mille kohasel laenusaaja kohustub maksma intresse 12% aastas. Laenulepingu punktis 5.1 on määratletud laenu kasutamise otstarve ning selle kohaselt on laenuandja poolt laenusaajale antud laen sihtotstarbeline laen ja selle kasutamise
2-19-2144 eesmärgiks on laeva Xxx (IMO NO: xxx) ostmine. Kohus leiab, et arvestades lepingus fikseeritud laenu kasutamise otstarvet, on poolte vahel 10.02.2011.a sõlmitud lepingu puhul tegemist sihtotstarbelise laenulepinguga. Eeltoodust tulenevalt vastab poolte vahel 10.02.2011.a sõlmitud leping VÕS § 396 lg-s 1 sätestatud laenulepingu tingimustele ning kohtu hinnangul ei ole tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
18.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest.
19.Pooled sõlmisid 10.02.2011.a laenulepingu nr CKO-05. Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt andis hageja laenuandjana kostjale kui laenusaajale laenu summas 830 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 kohustus laenuandja kandma laenusaajale laenu 7 pangapäeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vastavalt lepingu punkt 3.1 tingimustele, kas osade kaupa või täissummana laenusaaja arveldusarvele nr xxx, Swedbank. 10.02.2011.a kandis hageja kostja pangakontole 550 000 eurot ja 11.02.2011.a kandis hageja kostjale ülejäänud 280 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli kokku lepitud 10.02.2016.a. Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et leping pikeneb automaatselt 1 aastaks juhul, kui vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole kirjalikult teatanud soovist lepingut lõpetada (laenulepingu punkt 3.2). Kuivõrd kumbki osapool ei teatanud soovist lepingut lõpetada, pikenes laenuleping automaatselt ühe aasta võrra ning laenu tagastamise uueks tähtajaks oli seega 10.02.2017.a. Kooskõlas laenulepingu punktiga 4.1 kohustus laenusaaja maksma laenuandjale igakuiselt intresse laenu kasutamise eest arvestusega 12% aastas tagastamisele kuuluvalt summalt. Intressid tuli maksta igakuiselt 30-ks kuupäevaks alates 2011. aasta märtsist. Hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Laenu tagastamise tähtaeg oli 10.02.2017, kuid kostja on jätnud hagejale laenu summas 830 000 eurot ja intressid summas 614 200 eurot tagastamata.
20.Kostja väidab, et vastavalt poolte kokkuleppele soetas kostja laeva Xxx ja tegi laeva pandi hageja kasuks, mille tõendamiseks esitas kostja pandi sertifikaadi. Lisaks väidab kostja, et poolte vahel olid läbirääkimised ning pooled leppisid kokku, et raha tagastamine toimub laeva Xxx hageja kasuks tehtud pandi realiseerimise teel. Seega kostja väitel oli pandileping 10.02.2011.a sõlmitud selleks, et tagada kostjale antud summade kasutamist laeva ostmiseks ning kui kostja on oma kohustusi täitnud, siis kostjal ei ole hageja ees enam kohustusi. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt oli hüpoteegi seadmise leping sõlmitud 21.02.2011.a mitte kostjaga, vaid laeva Xxx (IMO NO: xxx) omaniku XXX XXX XXX (äriühing, mis on asutatud registrijärgse asukohaga xxx) ja hüpoteegipidaja (hageja) OÜ DIESEL SERVICE vahel. Hageja on esitanud kohtule eelneva tõendamiseks 21.02.2011.a sõlmitud pandilepingu ja hüpoteegi registreerimise sertifikaadi. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenuleping nr CKO-05 ei ole hüpoteegiga tagatud. Hageja on esitanud dokumendid, mille kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenuleping nr CKO-05, mille sõlmimise kuupäevaks oli 21.02.2011.a ja mis tagas laeva Xxx (IMO NO: xxx) omaniku XXX XXX XXX ja hüpoteegipidaja (hageja) vahel 21.02.2011.a.sõlmitud laenulepingu nr CKO-05, mille kohaselt oli väljastatud laen summas 118 000 eurot. Vastavalt eeltoodule on selge ja hageja poolt tõendatud, et hüpoteegi seadmise leping oli sõlmitud hageja ja XXX XXX XXX vahel 21.02.2011.a, mitte kostjaga 10.02.2011.a. Seega on kohtu hinnangul põhjendamatud ja tõendamata kostja väited, et hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a sõlmitud laenuleping nr CKO-05 oli hüpoteegiga tagatud ning et kostjale laenatud raha tagastamine pidi toimuma laeva Xxx hageja kasuks tehtud pandi realiseerimise teel.
21.Samuti on kostja väitnud, et ta on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud, kuna hageja andis raha laeva soetamiseks ning kostja soetas laeva. Poolte vahel 10.02.2011.a sõlmitud lepingu puhul on tegemist laenulepinguga (mitte käsunduslepinguga), kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud, on jätnud oma kohustused täitmata ja seeläbi lepingut rikkunud. Lisaks on hageja käesolevas asjas esitanud kohtule pooltevahelise kirjavahetuse (07.06.2021
2-19-2144 menetlusdokumendi lisad nr 17, 18 ja 19), millest selgub, et kostja on 08.01.2018.a tunnistanud oma võlgnevust hageja ees.
22.Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja poolt kostjale üle kantud summasid kasutati laeva Xxx soetamiseks. Hageja on 02.06.2021.a esitanud Tallinna Transpordiametile päringu XXX laeva andmete kohta, millele sai 04.06.2021.a Tallinna Transpordiameti Laevade järelevalve osakonna juhatajalt K T vastuse, mille kohaselt on laeva staatus teadmata, kuivõrd üheski IMO liikmesriigi teadaolevas laevaregistris seda ei ole ning viimane registreeritud omanik oli IMO andmebaasi andmetel Xxx Xxx Xxx (xxx). Samuti ei osatud täpsustada seda, mis sai hüpoteegist peale seda, kui laev kustutati xxx registrist, kuid eeldatavasti hüpoteek kustutati 2018. aasta mais. Seega, arvestades eelpool toodud asjaolusid ning Tallinna Transpordiametilt saadud vastust nõustub kohus hagejaga, et hagejal puudub võimalus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõuet panditud laeva arvel.
23.Seega, kuna poolte vahel oli kehtiv leping, kostja rikkus lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest, siis on hagejal õigus kasutada kostja suhtes seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Antud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr CKO-05 tuleneva laenu summas 830 000 eurot tagastamist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel.
24.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale igakuiselt protsente laenu kasutamise eest arvestusega 12% (kaksteist protsenti) aastas tagastamisele kuuluvast summast. Protsendid makstakse igakuiselt 30-ks kuupäevaks , alates 2011 aasta märtsist. Vastavalt hageja ja kostja vahel 10.02.2011.a. sõlmitud laenulepingule CKO-05 oli intressimääraks 12% aastas. Seega oli hagejapoolne intresside arvestus järgmine: -
-
-
-
-
-
28.02.2011.aastal maksis kostja hagejale intresse 2011.a. veebruarikuu eest – 5 256.67 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.02.2011-28.02.2011), jrk. nr. 377, arhiveerimistunnus 2011022800281717. 31.03.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. märtsikuu eest 8 300.00 eurot. (Swedbank konto väljavõte 01.03.2011-31.03.2011), jrk. nr.374, arhiveerimistunnus 2011033100286305. 16.05.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. aprillikuu eest 8 300.00 eurot. (Swedbank konto väljavõte 01.05.2011-31.05.2011), jrk. nr 263, arhiveerimistunnus 2011051600277493. 01.06.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. maikuu eest 8 300.00 eurot. (Swedbank konto väljavõte 01.06.2011-30.06.2011), jrk. nr 5, arhiveerimistunnus 2011060100339909. 01.07.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. juunikuu eest 8 300.00 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.07.2011-31.07.2011), jrk. nr 12, arhiveerimistunnus 2011070100702198. 18.08.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. juulikuu eest 8 300.00 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.08.2011-31.08.2011), jrk. nr. 291, arhiveerimistunnus 2011081800153602. 12.09.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. augustikuu eest 8 300.00 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.09.2011-30.09.2011), jrk. nr 145, arhiveerimistunnus 2011091200539165. 03.10.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. septembrikuu eest 8 300.00 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.10.2011-31.10.2011) jrk. nr 10, arhiveerimistunnus 2011100300388178.
2-19-2144 - 14.11.2011.a. maksis kostja hagejale intresse 2011.a. oktoobrikuu eest 8 300.00 eurot (Swedbank konto väljavõte 01.11.2011-30.11.2011), jrk. nr 150, arhiveerimistunnus 2011111400350845. Seega on kostja tasunud hagejale intresse kokku summas 71 656,67 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees 2011.a novembri ja 2011.a detsembri eest on intresside osas 16 600 eurot. Kostjale oli väljastatud laen summas 830 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Seega iga täisaasta intresside summaks oli 830 000 eurot x 0,12 = 99,600 eurot aastas. Lisaks ei ole kostja maksnud intresse alates 2012. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta veebruarini (s.o kuue aasta eest), mistõttu on kostja võlgnevus hageja ees 2012. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta veebruarini intresside osas (99 600 eurot x 6) 597 600 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale intresse kokku summas 614 200 eurot (16 600 eurot 2011.a novembri ja 2011.a detsembri eest + 597 600 eurot perioodi eest 2012.a jaanuar kuni 2017.a veebruar). Alates 2011.a detsembrikuust ei ole kostja teinud hagejale mitte ühtegi intressimakset. Hageja kostjale väljastatud laen summas 830 000 eurot on kostja poolt tagastamata. Seega võlgneb kostja hagejale kokku 1 444 200 eurot, millest 614 200 eurot on intressid ja 830 000 eurot laen.
25.Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks väljas mõista 1 444 200 eurot (s.o põhivõlgnevus summas 830 000 eurot ja intressid summas 614 200 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis kannab jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kannab oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1.
27.Hageja on 01.03.2019.a esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: − Õigusabikulud hageja nõustamise, asja materjalide ja õigusliku analüüsi eest, ajakulu 1,30 tundi, 1t/80 eurot, summas 120 eurot; − Õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest, ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas 160 eurot; − Tõlkekulud laenulepingu nr CKO-05 tõlkimise eest, ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas ükssada kuuskümmend (160 eurot). − Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 7010,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulud põhjendatud. Hageja on märkinud, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks hageja esindajakulud summas 280 eurot (käibemaksuta). Hageja on lisaks palunud enda kasuks välja mõista tõlkekulud laenulepingu nr CKO-05 tõlkimise eest (ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas 160 eurot). TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 153 lg 1 sätestab, et eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. TsMS § 153 lg 3 täpsustab, et dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses.
2-19-2144 Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Kohus lähtub hageja tõlkekulude põhjendatuse hindamisel Eesti Vabariigi Valitsuse määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-st 2. Kõnesolev säte näeb ette, et kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. 2023.a on tunnitasu alamääraks 4,30 eurot (bruto). Tõlgitud laenuleping nr CKO-05 koosneb kahest ja poolest leheküljest. Kohtu hinnangul jääb hageja nõutud tõlkekulude hüvitis eeltoodud määruse § 6 lg-st 2 tuleneva piirmäära piiresse. Kohus leiab, et kõnesolev laenuleping on olnud käesoleva vaidluse põhiliseks tõendiks, mistõttu on selle tõlge vene keelest olnud eesti keelde vajalik. Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks asja läbivaatamise kulud summas 160 eurot (käibemaksuta).
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivuna 7010,50 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 nägi ette, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Riigikohus on tunnistanud riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivuseaduse § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. Kostjalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 3400 eurot.
29.TsMS § 150 lg 1 p 1 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivuna 7010,50 eurot, kuid hagiavalduse esitamise hetkel tuli 1 444 200 eurose hagihinna puhul riigilõivuna tasuda 3400 eurot. Kohus tagastab käesoleva lahendi jõustumisel OÜ-le Diesel Service hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu summas 3610,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.