nende Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Keiu Pettai Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel GS Core OÜ (registrikood 16183586), seaduslik esindaja juhatuse liige X Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista K. K.lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 2125 eurot, intress 140,22 eurot, lepingu haldustasu 25,53 eurot, sissenõudmiskulud 14,99 eurot ja viivis põhinõudelt (2125 eurot) 0,06% päevas alates 26.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude suurus.
3.Jätta menetluskulud K. K. kanda. Välja mõista K. K.lt Bondora AS kasuks menetluskulud 405 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb K. K.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.03.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Bondora AS (hageja) esitas 15.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 11.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.04.2022 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 23.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidi lepingu nr XXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete summana 2 308,98 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
3.08.12.2022 jättis kohus rahuldamata GS Core OÜ 17.11.2022 taotluse hageja asemel menetlusse astumiseks. Kohus rahuldas GS Core OÜ alternatiivse taotluse ja kaasas GS Core OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
4.03.01.2023 kohtumäärusega võttis kohus vastu hageja avalduse põhivõlgnevuse summas 1 eurot ning intressinõude summas 2,24 eurot loobumise kohta. Kohus lõpetas tsiviilasjas 2-22108839 osaliselt menetluse, s.o hageja nõudes mõista kostjalt välja 23.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev põhinõue 2 125 eurot ületavas osas ning intressinõue 140,22 eurot ületavas osas. Sama määrusega keeldus kohus menetlusse võtmas hageja poolt 12.10.2022 menetlusdokumendis esitatud nõuet sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,24 eurot väljamõistmiseks ning võttis menetlusse hageja poolt 12.10.2022 menetlusdokumendis esitatud nõude mõista kostjalt alates 26.04.2022 välja viivis määraga 0,06% päevas põhinõudelt (2 125 eurot) kuni põhinõude (2 125 eurot) täieliku tasumiseni. Kohus määras, et nimetatud nõue tuleb liita käesoleva tsiviilasjaga. Selguse huvides tõi kohus 03.01.2023 kohtumääruses välja, et käesoleva tsiviilasja raames menetleb kohus edaspidi vaid hageja nõudeid kostja vastu järgmistes nõuetes: laenu põhiosa võlgnevus (põhinõue) 2 125 eurot; intressi võlgnevus 140,22 eurot; haldustasu võlgnevus 25,53 eurot; võlgnevuse sissenõudmise kulu (maksehäireregistri teatise tasu) võlgnevus 14,99 eurot; alates 26.04.2022 viivise väljamõistmise nõue määraga 0,06% päevas põhinõudelt (2 125 eurot) kuni põhinõude (2 125 eurot) täieliku tasumiseni.
5.Hagiavalduse ja 12.10.2022 menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.11.2021 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 2 126 eurot. Hageja väljastas kostja isiklikule pangakontole 2 126 eurot intressiga 22,33% aastas, krediidikulukuse määraga 36,15%. Kostja pidi laenu tagastama 5 aasta jooksul 60 osamaksena. Esimese osamakse tasumise tähtajaks oli 13.12.2021. Kostja ei asunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi maksetega hilisemise tõttu. Hagi ja 12.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt oli 14.02.2022 seisuga kostja võlgnevus summas 196,19 eurot ning selleks hetkeks oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjale anti viimane 30päevane täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks. Viimane tähtaeg likvideerida võlgnevus hageja ees oli 13.03.2022. Laenulepingu ülesütlemise vältimiseks paluti kostjal viivitamatult
tasuda kogu võlgnevuses olev summa. Hageja hoiatas, et võla mittetasumise korral öeldakse kostja laenuleping üles 14.03.2022 ning sissenõutavaks muutub kogu laenu jääk, sh võlas olevad intressid vastavalt seadusele ja laenulepingu tingimustele. Kostja ei asunud enda lepingulisi kohustusi täitma ning hageja ütles laenulepingu 14.03.2022 üles. Pärast lepingu ülesütlemist ja pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, s.o 22.03.2022, tasus kostja hagejale 1 euro, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 2 125 eurot, intressi (perioodi 13.12.2021 – 11.03.2022 eest) summas 140,22 eurot, lepingu haldustasu (perioodi 13.12.2021 – 10.03.2022) summas 25,53 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu (maksehäireregistri teatise tasu) võlgnevus 14,99 eurot ning alates 26.04.2022 viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt (2 125 eurot) kuni põhinõude (2 125 eurot) täieliku tasumiseni.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal puudub arusaam poolte õiguslikust staatusest käesolevas tsiviilasjas. Kostja märgib, et esitatud ei ole usaldusväärset teavet väidetavalt allkirjastatud lepingu nr XXXXXXXX 23.11.2021 nõude seaduslikkuse ja põhjendatuse kohta, samuti ei ole esitatud kinnitust võla olemasolu kohta ning tõendit, et kostja on rahalisi vahendeid saanud. Kostja leiab, et ta ei ole hageja suhtes võlglane. Kostja märgib, et tal ei ole hagejaga lepingulisi suhteid ning tal ei ole võlgnevust hageja ees. Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
8.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 2 126 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste annuiteetmaksetena (60 osamaksega) hiljemalt 11.11.2026. Lepingu järgi oli lepingutasu 126 eurot, kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi 22,33% aastas ning lepingu haldustasu 4% laenusummast aastas. Lepingu kohaselt võib laenuandja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (v.a intress) laenuvõtjalt viivist intressimäärale vastavas määras (dtl 21–44; 168-169); - laenuandja saatis 14.02.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles (dtl 135); - laenuandja ütles 14.03.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 127); - kostja on tasunud 22.03.2022 laenu katteks 1 euro (dtl 62); - hageja on 20.07.2022 loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le GS Core (dtl 89) ning kohus on 08.12.2022 kohtumäärusega kaasanud GS Core OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
9.Kostja väited selle kohta, et tal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning ta ei ole hageja suhtes võlgnik, ei välista kohtu hinnangul hagi rahuldamist. Kostja on esitanud kohtule temale 28.07.2022 saadetud teate nõude loovutamise kohta, mille kohaselt teavitas hageja, et on 20.07.2022 loovutanud OÜ-le GS Core (registrikood 16183586) nõuded kostja vastu, mis tulenevad ja on seotud 23/11/2021 sõlmitud laenulepinguga nr xxxxxxxx ning millele lisanduvad kõrvalnõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna
laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue ning sama sätte lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane TsMS § 210 lõikes 2 nimetatud juhul astuda vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Käesolevas tsiviilasjas on GS Core OÜ kinnitanud kohtule, et sõlmis 20.07.2022.a Bondora AS-ga nõuete loovutamise lepingu, mille raames loovutati OÜ-le GS Core ka Bondora AS-i ning kostja vahel 23.11.2021.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxx tuleneva nõuded. GS Core OÜ märgib, et kuna kostja pole andnud TsMS § 210 lg 3 järgset nõusolekut selle kohta, et GS Core OÜ võiks õigusjärglasena astuda õiguseelneja (hagejaks oleva Bondora AS-i) asemel menetlusse, siis on GS Core OÜ ja Bondora AS kokku leppinud, et viimane jätkab hagemist. Selguse huvides ja hoidmaks ära võimalikke vaidlusi on GS Core OÜ volitanud Bondora AS-i esindama GS Core OÜ-d võlanõuete, millised tulenevad Bondora AS-i ning K. K. vahel 23.11.202.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxx, sissenõudmisel tsiviilasjas nr 2-22108839. (dtl 104). Kohus on GS Core OÜ kaasanud käesoleva tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel.
10.23.11.2021 laenulepingu kohaselt väljastati kostjale laen summas 2 126 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud põhiosa katteks 1 euro. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse summas 2 125 eurot (2 126 – 1). Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt välja 2 125 eurot.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista intressi võlgnevuse summas 140,22 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 22,33% aastas. Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates
1.osamaksest, s.o alates 13.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 11.03.2022. Intressivõlgnevuse summa on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 13.12.2021 intressi osamakse summas 23,74 + maksegraafikujärgne 11.01.2022 intressi osamakse summas 39,20 eurot + maksegraafikujärgne 11.02.2022 intressi osamakse summas 38,83 eurot + maksegraafikujärgne 11.03.2022 intressi osamakse summas 38,45 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 7.1. alusel ning mõistab kostjalt välja intressi 140,42 eurot.
12.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnetava lepingu haldustasu summas 25,53 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 4% laenusummast kuus. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates laenulepingu maksegraafiku 1. osamaksest, s.o alates 13.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 11.03.2022. Lepingu haldustasu võlgnevus on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 13.12.2021 haldustasu osamakse summas 4,26 + maksegraafikujärgne 11.01.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot + maksegraafikujärgne 11.02.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot + maksegraafikujärgne 11.03.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 8.1. alusel ning mõistab kostjalt välja lepingu haldustasu 25,53 eurot.
13.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt alates 26.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste p 9.1. kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel
(v.a intress) laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks on 22,33% aastas, s.o 0,06% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 26.04.2022 kuni põhinõude (2 125) eurot kohase täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teine lause ja TsMS §
14.Hageja nõuab kostjalt 14,99 eurot võlgnevuse sissenõudmise kuluna. Hagi kohaselt on nimetatud summa maksehäireregistri teatise tasu ning nimetatud tasu näol on sisuliselt tegemist võlgnevuse sissenõudmise kuluga laenulepingu üldtingimuste p 13.4. tähenduses. Hageja on ka selgitanud, et maksehäireregistri teatise tasu (tasu krediidiinfosse teate edastamise eest) hind tuleb hageja hinnakirjast. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 14,99 eurot. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja laenulepingu tingimuste p 13.4.
15.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega nõude seaduslikkuse ja põhjendatuse või võlgnevuse olemasolu kohta. Kohtu hinnangul on hageja käesolevas tsiviilasjas selgelt toonud välja oma nõude, nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja poolt välja toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja põhistamata ja tõendamata väited võlgnevuse olemasolu kohta.
16.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 2125 eurot, intress 130,22 eurot, lepingu haldustasu 25,53 eurot, võla sissenõudekulud 14,99 eurot ja viivis põhinõudelt (2125 eurot) 0,06% päevas alates 26.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus.
17.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.Hageja on käesolevas tsiviilasjas 12.10.2022 menetlusdokumendis toonud välja, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv kogusummas 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot. Kohus on 02.03.2023 kohtukirjas määranud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 07.03.2023. Kohus määras, et vastaspoole menetluskuludele võib vastuväiteid
esitada kuni 10.03.2023. Menetlusosalised nimetatud kuupäevaks menetluskulude nimekirju ei esitanud ning määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide pinnalt.
20.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.
21.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 771,12 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3 000 eurot tasuda riigilõivu summas 385 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 385 eurot.
22.TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 405 eurot (riigilõiv 385 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
24.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.