Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind S
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 13.03.2023, Tallinn 2-22-143445 Global Marine Supply OÜ hagi Sumo Sushi OÜ ja R. R. vastu võla nõudes 1 170,04 eurot Hageja: Global Marine Supply OÜ (registrikood: 11152291; asukoht Spinati tee 16, 74117 Maardu); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Oleg Matvejev (LEADELL Pilv Advokaadibüroo; e-post: xxx); Kostja I: Sumo Sushi OÜ (registrikood 16320735; asukoht Kivisilla tn 7// Tartu mnt 7, 10145 Tallinn; e-post: xxx); Kostja I seaduslik esindaja: R. R. (isikukood XXX); Kostja II: R. R. (isikukood XXX; e-post: XXX). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Sumo Sushi OÜ ja R. R. hageja Global Marine Supply OÜ kasuks võlgnevus 596,60 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 533,44 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Sumo Sushi OÜ hageja Global Marine Supply OÜ kasuks võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata hageja Global Marine Supply OÜ võla sissenõudmiskulude nõudes 40 eurot kostja R. R. vastu.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 97% ulatuses solidaarselt kostjate Sumo Sushi OÜ ja R. R. kanda ning 3% ulatuses ainuisikuliselt kostja Sumo Sushi OÜ kanda. 5.2 Mõista kostjatelt Sumo Sushi OÜ ja R. R. välja solidaarselt hageja Global Marine Supply OÜ kasuks menetluskulud summas 1 261 eurot. 5.3 Mõista kostjalt Sumo Sushi OÜ ainuisikuliselt hageja Global Marine Supply OÜ kasuks menetluskulud summas 39 eurot. 5.4 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-143445 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Global Marine Supply OÜ esitas 09.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt R. R. ja Sumo Sushi OÜ 893,50 euro saamiseks. Võlgniku Sumo Sushi OÜ seaduslik esindaja ja võlgnik R. R. esitas 27.11.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.12.2022 määrusega anti Global Marine Supply OÜ nõue R. R. ja Sumo Sushi OÜ vastu 893,50 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Global Marine Supply OÜ (hageja) esitas 05.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Sumo Sushi OÜ (kostja I) ja R. R. (kostja II) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 10.01.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-22-143445 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 10.01.2023 kohtumääruses, millega kohus hagi menetlusse võttis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hageja Global Marine Supply OÜ palub mõista kostjatelt Sumo Sushi OÜ R. R. solidaarselt välja põhivõlg summas 596,60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 533,44 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I vahel on sõlmitud ostu-müügilepingu nr 661 ning hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käendusleping. Hageja esindaja juhatuse liige R. T. allkirjastas lepingu 26.11.2021 ning kostjad allkirjastasid selle 18.04.2022. Lepingu p 4.4. kohaselt on kostja I kohustatud maksma hagejale viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel. Lepingu p-s 10.1 kinnitas kostja II, et lisaks kostjale I vastutab ta isiklikult lepingus sätestatud kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest ning annab kohustuste täitmise tagamiseks omapoolse käenduse. Kostja II kinnitas, et ta vastutab lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II kui käendaja isiklik vastutus on piiritletud summaga 10 000 eurot.
5.Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale I järgmised arved: i) arve GLO-001990 maksetähtajaga 03.05.2022 (kostja I tasus arve 05.05.2022); ii) arve GLO-002085 maksetähtajaga
2-22-143445 09.05.2022 (arve tasumata); iii) arve GLO-002205 maksetähtajaga 16.05.2022 (arve tasumata); iv) arve GLO-002274 maksetähtajaga 19.05.2022 (arve tasumata); v) arve GLO-002316 maksetähtajaga 23.05.2022 (arve tasumata). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I on arvetel kajastatud kauba kätte saanud ja üleantud kaup oli kohase kvaliteediga. Kostja I kinnitas arvete ja kauba vastuvõtmise oma allkirjaga. Kostjad on võlgnevust tunnistanud ka oma 27.11.2022 kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuses.
6.01.06.2022 edastas hageja kostjatele meeldetuletuse maksmata jäetud arvetest ja lisandunud viivistest, põhinõuded arvete nr -002085, -002205, -002274, -002316 eest summas kokku 531,60 eurot ja viivised põhinõuete õigeaegse tasumata jätmise eest 01.06.2022 seisuga summas kokku 41,13 eurot. 27.07.2022 edastas hageja kostjatele meeldetuletuse maksmata jäetud arvetest ja lisandunud viivistest, põhinõuded arvete nr -002085, -002205, -002274, -002316 ja -003226 eest summas kokku 596,60 eurot ja viivised põhinõuete õigeaegse tasumata jätmise eest 27.07.2022 seisuga summas kokku 199,41 eurot.
7.17.08.2022 edastas hageja kostjatele meeldetuletuse maksmata jäetud arvetest ja lisandunud viivistest, põhinõuded arvete nr -002085, -002205, -002274, -002316 ja -003226 eest summas kokku 596,60 eurot ja viivised põhinõuete õigeaegse tasumata jätmise eest 16.08.2022 seisuga (mh arve GLO-00190) summas kokku 260,90 eurot. Hageja edastas sama e-kirjaga kostjale I nõude tasuda maksetähtaegade meeldetuletustasu 36 eurot (võla sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamine).
8.Hageja on vaidlusalusest müügilepingust tulenevad müüja kohustused täitnud ja lepingule vastava kauba kostjale I üle andnud. Hageja on esitanud kostjale I lepingu alusel arved, mille tähtaeg on nüüdseks saabunud. Seega on hageja ostuhinna tasumise nõue muutunud sissenõutavaks ja kostja oli kohustatud hageja poolt esitatud vaidlusalused arved tasuma hiljemalt arvetel näidatud tähtajaks. Kuna kostja I ei ole seda teinud, siis nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 596,60 eurot tasumist.
9.Lepingu p-s 4.4 on kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas viivitatud kohustuse eest. Arvestades VÕS § 6 lg 1 hea usu põhimõtet, nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivist ulatuses, mis ei ületa põhinõude suurust. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja kohustatud tasuma hagejale arvete tasumisega viivitamise eest viivist kokku summas 533,44 eurot.
10.VÕS 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nii hageja kui kostja I tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses. Järelikult saab hageja nõuda kostjalt I sissenõudmiskulu 40 eurot.
11.Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käendusleping, millega viimane võttis endale kohustuse vastutada kostja I lepingust tulenevate kohustuse täitmise eest. Kostja II allkirjastas koos kostja I ja hagejaga käenduslepingu, mille alusel kohustus täitma lõik müügilepingu alusel kostja I suhtes tulenevad kohustused, kui kohustus muutub sissenõutavaks ja kostja jätab need täitmata. Kohustus muutus sissenõutavaks ja kostja 1 jättis oma kohustuse õigeaegselt täitmata. Järelikult on hagejal õigus nõuda kohustuse täimist kostjalt II. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja ka käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab ka käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja teatas õigeaegselt kostjat II oma nõudest kostja I vastu. Pole vaidlust, et kostja I ja II said kõik meeldetuletuskirjad hagejalt kätte.
12.Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Järelikult vastutab kostja II käendatava kohustuse eest, mh põhivõla, menetluskulude, viivise ja võla sissenõudmise eest täies ulatuses. Seega nõuab hageja kostjalt II summa 1170,04 eurot (põhivõlg 596,60 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 533,44 eurot).
2-22-143445
13.Hageja 06.02.2023 täiendavate seisukohtade järgi kostja vastuse raames esitatud kirjavahetus tuleb jätta tähelepanuta nõuetekohase tõlke puudumise tõttu. Kostjad esitasid vastuse raames venekeelsed lisad (kirjavahetus vene keeles) kellegi „T. Global Marine“-ga. Esiteks, kostjad ei ole esitanud nimetatud dokumendi tõlget. Teiseks „T. Global Marine“ ei olnud hageja volitatud isik läbirääkimistel kostjatega ja tema väidetavalt tehtud tahteavaldused on tühised. Ühelgi isikul nimega „T. Global Marine“ polnud volitust esindada hagejat ja pidada hageja nimel läbirääkimisi kostjatega. Hageja seaduslik esindaja ja juhatuse liige on alates 08.11.2017 kuni tänase päevani R. T.. R. T. ei ole nimetatud väidetavate tehingute osas „T.le Global Marine“ heakskiitu andnud. Vastupidist tõendatud pole. Järelikult on „T. Global Marine“ poolt kirjavahetuses antud väidetavad nõusolekud ja tehingud tühised. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. TsS § 84 lg 1 järgi ei ole tühistel tehingutel algusest peale õiguslikke tagajärgi.
14.Lisaks sellele hageja võtab kooskõlas TsÜS § 129 lg-ga 5 „T. Global Marine“ poolt hageja nimel kirjavahetuses väidetavalt tehtud tahteavalduse tagasi. Tahteavaldust saab tagasi võtta ja kostjatele kätte toimetada ka käesolevas kohtumenetluses menetlusdokumendiga. Tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasivõtmise korral muutub pooltevaheline tehing olematuks. Kostjad ei ole tõendanud ka vastuses mainitud telefonikõne toimumise fakti hageja ja „T. Global Marine“ vahel ja selle kõne sisu.
15.Hagi raames esitatud leping nr 661 kostjate ja hageja vahel on jätkuvalt kehtiv ja täitmisele kuuluv, mistõttu peavad kostjad selle täitma. Leping hageja ja kostjate vahel ei ole lõpetatud, mh üles öeldud. Samuti ei ole hageja poolt kostjatele väljastatud arved kehtetuks tunnistatud.
16.Hageja ja S OÜ vahel on 30.05.2022 allkirjastatud leping nr 698. Lepingu esemeks on lepingu p 1 kohaselt hageja poolt müüdav ja S OÜ poolt ostetav kaup vastavalt varem tellimuse esitamisel kooskõlastatud sortimendile, kogusele, hinnale ja tarnimise tähtaegadele, mis on näidatud vormistatud saateleht-arvel. Kõnealusel lepingul puudub mistahes puutumus käesoleva vaidluse asjaoludega.
17.Lisaks eelnevalt nimetatud lepingule on kostjad esitanud kohtule 13.06.2022 kuupäeva kandva lepingu nr 698 projekti. Tegemist oli hageja poolse ettepanekuga lepingu sõlmimiseks (kõnealuse kokkuleppe kohaselt pidi S OÜ ühinema kostjate võlgnevusega ja tasuma kostjate võlgnevuse maksegraafiku alusel). Seda kokkulepet ei ole pooled aga allkirjastanud (kohtule esitatud lepingul on ainult hageja seadusliku esindaja allkiri) ega ka täitma asunud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kostjad on oma hagi vastuses kinnitanud, et nad ei aktsepteerinud seda, kuna nende jaoks ei olnud 100 eurot kuus jõukohane. Seega ei sa saa olla vaidlust, et poolte vahel ei ole maksegraafiku osas kokkulepet saavutatud. Seetõttu ei oma see kokkuleppe projekt käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Selguse huvides võtab hageja tagasi ka tema poolse ettepaneku (pakkumuse) lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole nõus enam sõlmima 13.06.2022 lepingu projektis toodud tingimustel kokkulepet.
18.Kostjad väitsid, et nad pole saanud xxx meilile ühtegi meeldetuletuskirja. Hagile lisatud kirjavahetusest on selgelt näha, et hageja edastas kõnesolevad meeldetuletused kostja meilile xxx. Samuti on hagi lisadest 2-5 selgelt näha, et hageja edastas alati kõik arved kostja I meilile xxx ja kostja I ei vaidlusta fakti, et ta sai kõik vaidlusalused arved kätte. Seega on e-posti aadress xxx olnud tavapärane suhtlemiskanal hageja ja kostjate vahel. Kostja I, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult ja äriühingult eeldatakse, et ta loeb e-kirju vähemalt üks kord tööpäeva jooksul. Jrelikult sai kostja I hagejalt kõik meeldetuletuskirjad kätte.
19.Hagi raames esitatud viivise maksmise nõue on proportsionaalne, ei ole ebamõistlikult suur ja on seadusega kooskõlas. Puudub alus rahuldada kostja viivise vähendamise taotlus. Hagi raames nõutav viivise summa 533,44 eurot on oluliselt väiksem kui sissenõutavaks muutunud viiviste
2-22-143445 tegelik suurus 622,41 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt suuremat viivise summat kui VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses seadusjärgne viivise määr, sest pooled leppisid kokku kehtivas lepingu p-s 4.4 kõrgemas viivise määras kui seadusjärgses määras VO S § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.
20.Kostjad peavad maksma hagis esitatud arved, sest nad ise tunnistavad oma võlgnevust ja neil pole erandlikku põhjust kohustustest vabanemiseks. Kostjate vastuse kohaselt „suuremas summas kui 531,60 eurot pole R. R.l võimalik majanduslikust olukorrast tasuda“. Järelikult tunnistas kostja II oma võlgnevust hageja ees osaliselt ja juba sel alusel tuleb hagi rahuldada. Võlgniku majanduslik olukord ei ole mõjuv põhjus ja alus oma rahalistest kohustustest vabanemiseks. Kostjad ei saa oma rahalistest kohustustest vabaneda, sest selle rikkumine ei ole VO S § 103 lg 1 esimese lause alusel vabandatav.
21.Hageja 23.02.2023 vastuse kohaselt kostjad ei ole siiani väitnud ega tõendanud, et väidetav kokkulepe, mis oleks kostjate kohustused hageja ees lõpetanud, oleks hageja ja kostjate poolt allkirjastatud. Määrav on lepingulistel suhetel kokkulepete allkirjastamine ehk lepingute sõlmimine. Seega ei oma ka tähendust käesolevas asjas, mida on isik T. B. kostjatega arutanud.
22.Kostjad ei ole siiani esitanud võõrkeelsete dokumentide nõuetekohaselt vormistatud tõlget. Järelikult vaidleb hageja kostjate poolt menetluses esitatud kõikide võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisele vastu TsMS § 33 lg 1 teise lause tähenduses.
23.Hageja tugines meeldetuletuste saatmisel kostjale 1 kostja 1 äriregistris avaldatud ametlikule e-posti aadressile. Hagejal ei olnud kohustust edastada sõnumeid kostjale I teistele, mitteametlikele e-posti aadressidele.
KOSTJATE VASTUVÄITED
24.Kostjad vaidlesid 30.01.2023 vastuses hagile vastu. Võlgnevust oli ja on nõus tasuma S OÜ kes on tegelik võlgnik. S OÜ ́l on ka müügileping, mis on allkirjastatud 30.05.2022. Kirjavahetusest müügiagendiga selgub, et arved tuleb teha S OÜ ́le, mitte Sumo Sushi OÜ ́le.
25.S OÜ lepingu lisas on võlgnevuse graafik. Kostjate soov oli saada kokkuleppele juba siis ja koostada maksegraafik. Aga antud graafikuga ei olnud kostjad suutelised toime tulema, sest 100 eurot nädalas oli liiga palju. Kostjad olid nõus 50 euroga kuus, millest ka telefoni teel teatasid kui samal päeval müügiesindajaga rääkisid. Tema vastus oli, et ta uurib, kas see sobib, aga peale seda kostjatele tagasi ei helistatud. Kõne tuli alles oktoobris, et kuidas läheb ja kuidas võlaga. Isegi siis ütles kostja II, et soovib uuesti avada ja võlga tasuda ning koostööga jätkata. Kostja pole saanud sumosushiest(at)gmail.com meilile ühtegi meeldetuletuskirja.
26.Kostja soovib, et kohus vähendaks viivise summat, kuivõrd viivisemäär on liiga suur ja tunduvalt suurem kui seaduses märgitud maksimum määr. Käenduse osas on R. R. nõus ainult osaliselt oma rumalusest. Kui saadeti leping, siis öeldi, et kirjuta kiiresti alla ja saad kaupa veel samal päeval. R. R. on nõus summaga 531,60, mis talle saadeti S OÜ lepingulisana 13.06.2022. Suuremas summas pole R. R.l võimalik majanduslikust olukorrast tasuda.
27.Kostjate 21.02.2023 menetlusdokumendi kohaselt T. Global Marine nime all on telefonis T. B. (telefon +XXX). Kõik kokkulepped ja kõik tellimused käisid tema kaudu. Kõik lepingud saatis tema kostjale II. Vestlus toimus vene keeles. Kirjavahetuses on selgelt kirjas, kuidas R, R. edastas info selle kohta, et arved on valele firmale tehtud. T. vastab, et seda saab teha, milleks tuleb esiteks allkirjastada lepingu S OÜ nimele ja teiseks, et arve GLO-002085 jääb Sumo Sushile ainult.
28.R. R. pole kordagi suhelnud isikuga R. T., vaid kõik kokkulepped ja lepingud edastas T.. Kui hageja kirjutab, et kõik antud nõusolekud ja tehingud on tühised, siis peaks olema ka leping tühine, kuna selle edastas T.. Sel juhul edastas teise inimese allkirjadega lepinguid T., kellel pole selleks mingit õigust ning sel juhul on ka see leping tühine.
2-22-143445
29.E-post xxx sai suletud mai 2022 ja kasutuses oli e-post xxx või isikliku meil, mis on hagejal edastatud.
30.S on antud võlgnevusega nõustunud ja nõus seda tasuma. R. R. antud olukorras soovib taganeda isiklikust käendusest, kuna tuleb välja, et T. ́ ́l, kes saatis lepinguid ja kokkuleppeid, polnud volitusi kokkulepete ja lepingute koostamiseks. Kostjad paluvad vähendada viivist määrani 0,2%.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
32.Hageja tugineb oma nõuete esitamisel kostja I vastu asjaolule, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud müügileping, mille kohaselt müüs hageja kostjale I kaupa, mille eest jättis kostja I nõuetekohaselt tasumata. Kohus loeb kohtuletuvastatuks, et 25.11.2011 sõlmisid hageja Global Marine Supply OÜ ja kostja I Sumo Sushi OÜ ostu- müügilepingu nr 661 (dtl 32-35). Eelnimetatud lepingu p 1.1 järgi on lepingu objektiks müüja poolt müüdav ja ostja poolt ostetav kaup (dtl 32).
33.Poolte sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõikes 1 sätestatud tunnustele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Viidatud sättest tulenevalt on seega müüja põhikohustusteks müüdud asja üleandmine ning omandi ülemineku võimaldamine ostjale ning ostja põhikohustusteks on ostuhinna tasumine ning müüdud asja vastuvõtmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Kostja I ei ole menetluses kahtluse alla seadnud, et sai omandatud kauba kätte. Kostja I kinnitust arvete ja kauba vastuvõtmise kohta tõendab hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (arve-saatelehed) (dtl 44-47). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on müügilepingust tuleneva asja ja selle omandi üleandmise kohustuse kostja I ees täitnud. Hageja nõuab kostjalt I lepingujärgse ostuhinna maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja ostuhinna tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja I on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
34.Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad VÕS üldosas kohustuse täitmist reguleerivad sätted, eelkõige rahalise kohustuse täitmist reguleerivad sätted. VÕS § 82 lg 2 järgi, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Ostu-müügilepingu nr 661 p 4.2 järgi kaupade eest tasumine toimub vastuvõetud saateleht-arvete alusel arvestades müüja poolt antavat ajapikendust 14 (neljateist) kalendripäeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest ostja poolt (dtl 33). Kohus loeb tuvastatuks, et hageja on esitanud kostjale järgmised arved: arve GLO-002085 summas 155,78 eurot
2-22-143445 maksetähtajaga 09.05.2022 (dtl 36-37), arve nr GLO-002205 summas 107,77 eurot maksetähtajaga 16.05.2022 (dtl 38-39), arve nr GLO-002274 summas 126,58 eurot maksetähtajaga 19.05.2022 (dtl 40-41), arve nr GLO-002316 summas 141,47 eurot maksetähtajaga 23.05.2022 (dtl 42-43). Hageja väitel jättis kostja I eelnimetatud arved tasumata. Lisaks tuleneb hagiavaldusest, et tasumata on jäänud arve nr GLO-003226, mille kohta oli saadetud kostjale I meeldetuletus (dtl 51), millest nähtub, et koguvõlgnevus on summas 596,60 eurot. Kostja I ei ole eelnimetatud väidet kahtluse alla seadnud ega vastupidisele (nõuetekohane tasumine) tuginenud.
35.Kostja I peamise vastuväite kohaselt on tegelikuks võlgnikuks S OÜ, kellega on hageja sõlminud müügilepingu, mis on allkirjastatud 30.05.2022. Kohus loeb kohtule esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et hageja Global Marine Supply OÜ ja S OÜ sõlmisid ostu- müügileping nr 698 (dtl 77-80). Eelnimetatud lepingu on allkirjastanud Global Marine Supply OÜ esindaja R. T. 20.05.2022 ning S OÜ esindaja R. R. 30.05.2022. (dtl 76). Hageja väitel lepingu esemeks on lepingu p 1 kohaselt hageja poolt müüdav ja S OÜ poolt ostetav kaup vastavalt varem tellimuse esitamisel kooskõlastatud sortimendile, kogusele, hinnale ja tarnimise tähtaegadele, mis on näidatud vormistatud saateleht-arvel. Hageja toob esile, et kõnealusel lepingul puudub mistahes puutumus käesoleva vaidluse asjaoludega.
36.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis leping S OÜ-ga oli allkirjastatud 20.05.2022 ja 30.05.2022. Hagis nõutud võlgnevuse aluseks olev arve nr GLO-002085 on väljastatud 25.04.2022 (dtl 37), arve nr GLO-002205 02.05.2022 (dtl 39), arve nr GLO-002274 05.05.2022 (dtl 41), arve nr GLO-002316 09.05.2022 (dtl 43), arve nr GLO-003226 28.06.2022. Seega kõik arved, v.a nr GLO-003226, olid esitatud ajaliselt enne ostu- müügileping nr 698 sõlmimist (leping kannab kuupäeva 20.05.2022 ning esimene allkiri oli antud 20.05.2022) (dtl 76-77). Ostu- müügileping nr 698 preambulist selgub üheselt, et leping on sõlmitud Global Marine Supply OÜ ja S OÜ poolt ning lepingu objektiks on p 1.1 järgi müüja (Global Marine Supply OÜ) poolt ostjale (S OÜ) müüdav kaup (dtl 77). Tasumata jäänud arvetelt nr GLO-002085, GLO-002205, GLO-002274, GLO-002316 ja arve-saatelehtedelt nähtub, et ostjaks (kliendiks) ja kauba kätte saanud isikuks on kostja I Sumo Sushi OÜ (dtl, 37, 39, 41, 43, 44-47). Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale I esitatud arvete aluseks oli hageja ja kostja I vahel 25.11.2011 sõlmitud ostu- müügileping nr 661, mitte hageja ja S OÜ vahel sõlmitud ostu- müügileping nr 698.
37.Kostja väitel selgub kirjavahetusest müügiagendiga, et arved tuleb teha S OÜ ́le, mitte Sumo Sushi OÜ ́le. R. R. edastas info selle kohta, et arved on valele firmale tehtud. Kostjad esitasid menetluses eelnimetatud väidete tõendamiseks venekeelseid tõendeid (dtl 73-74). Hageja hinnangul tuleb jätta eelnimetatud tõendid kui võõrkeelsed tähelepanuta. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-1722 otsuse p-s 17 leidnud, et kolleegiumi hinnangul ei pruugi tõlgete nõudmata jätmine igal juhul olla menetlusõiguse rikkumine. Kuigi hageja vaidles kostjate esitatud venekeelsetele tõenditele vastu, siis ei väitnud hageja, et venekeelne kirjavahetus polnud hagejale mõistetav. Samuti nähtub poolte seisukohtadest, et vaidlusalune venekeelne sõnumite vahetus toimus kostja II ja hageja esindaja (T. B.) vahel. Samuti ei vaielnud hageja vastu kostjate väitele, et kostja II ja hageja vaheline suhtlus, sh lepingu(te) sõlmimisel, toimus vene keeles. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, menetlusökonoomiat (lahendada asi võimalikult väikeste kuludega) ja seda, et tegemist on lihtmenetlusega, mille korral võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 5 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust, ei pidanud kohus vajalikuks nõuda võõrkeelsete tõendite tõlget eesti keelde. Eespool toodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse jätta kostja vastuse raames esitatud kirjavahetus tähelepanuta nõuetekohase tõlke puudumise tõttu.
2-22-143445
38.Kohtule nähtub, et 20. mail kirjutas R. R. (hageja ei ole eelnimetatud kostja II väidet kahtluse alla seadnud), et arved on tehtud valesti, Sumo Sushi on köögi operaator ning arved tuleks esitada S OÜ nimele (dtl 73). T. Global Marine vastas samal päeval, et saab seda teha, seades selleks 2 tingimust: 1) vajalik uue lepingu sõlmimine S nimele; 2) kostjal I Sumo Sushi OÜ ́l on vajalik tasuda vähemalt arve nr GLO-002085 (dtl 73). Seega ei nõustu kohus kostjate väitega, et eelnevast kirjavahetusest peaks selguma, et tegelik võlgnik on S OÜ. Hageja nimel vestluses osalenud T. andis selgelt teada, millistel tingimustel on hageja nõus esitama arved, v.a arve nr GLO-002085, S OÜ nimele. Kirjavahetuses ei arutatud küsimust, et arved olid ekslikult esitatud kostjale I ning et tegelik võlgnik oleks S OÜ. Samuti ei tugine kostjad asjaolule, et arve nr GLO-002085 oleks tasutud (hageja esindaja seatud tingimuse täitmine). Käesoleva menetluse raames nõuab hageja mh vestluses mainitud arve nr GLO-002085 tasumist. Kohus leiab, et eelnimetatud sõnumite vahetus ei võimalda järeldada, et kostja I ei vastuta talle esitatud arvete tasumise eest. Sel põhjusel ei analüüsi kohus hageja väiteid seoses sellega, kas T. oli hageja poolt volitatud isik läbirääkimistel kostjatega ning kas tema tehtud tahteavaldused on kehtivad. Esindusõiguse olemasolu või selle puudumine ei muudaks kohtu hinnangut, et T. ja kostja II vahel peetud kirjavahetus ei välista kostja I vastutust hagis nõutud võlgnevuse tasumise osas.
39.Samuti väidavad kostjad, et S OÜ lepingu lisas on võlgnevuse graafik. Hagejate hinnangul pole hageja kehtivat maksegraafikut sõlminud, kuivõrd sõlmitud lisa teine osapool S OÜ pole kokkulepet allkirjastanud. Alternatiivselt, isegi kui hageja ja S OÜ vahel oleks sõlmitud kokkulepe (maksegraafik), siis tuleb seda hageja meelest lugeda kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja juhatuse liige (mille osas poolte vahel vaidlust ei ole) allkirjastas 13.06.2022 dokumendi, millest nähtub, et S OÜ tasub tasumata arvetest tuleneva põhivõlgnevuse summas 531,60 eurot dokumendis sisalduva maksegraafiku järgi, mille viimase osamakse tähtpäev on 25.07.2022 (dtl 82). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd dokumendil puudub teise osapoole (S OÜ esindaja R. R.) allkiri, siis poolte vahel ei ole maksegraafiku osas kokkulepet saavutatud. Võlgnevuse ajatamise/maksegraafiku/võlgnevusega ühinemise dokumendile ei ole seadusega ettenähtud kohustuslikku vormi. Olukorras, kus teine kokkuleppe osapool on selle sõlmimisega nõustunud, puudub alus väita, et pooled ei ole kokkulepet saavutanud. Samuti pole võimalik teisele poolele kätte toimetatud ettepanekut (pakkumust) lepingu sõlmimiseks tagasi võtta (TsÜS § 69 lg 1, § 72).
40.Siiski nõustub kohus hageja seisukohaga, et hageja ja S OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest ei tulene tingimust, mille kohaselt kostja I vastutus tasumata jäänud kauba eest oleks hageja ja S OÜ vahel kokkuleppe sõlmimise järgselt lõppenud. VÕS § 175 lg 1 järgi kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Selle eelduseks on lisaks kohustuse ülevõtmise kokkuleppele senise võlgniku ja kohustuse ülevõtja vahel ka võlausaldajapoolne nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul pole kostjad oma väiteid kostja I rahalise kohustuse lõppemise kohta (sh kohustuse ülevõtmise tõttu S OÜ poolt) tõendanud. Käesoleval juhul puudub asja materjalides tõend, mis kinnitaks hageja nõusolekut kostja I kohustuse ülevõtmiseks S OÜ poolt. Eelnimetatud nõusolek ei tulene ka kostja poolt esitatud hageja ja S OÜ poolt sõlmitud maksegraafiku dokumendist (dtl 82). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et hageja ja S OÜ vahel sõlmitud kokkulepe kujutab endast kohustusega ühinemist VÕS § 178 lg 1 mõttes, mille korral esialgse võlgniku vastutus ei lõppe. Kostjad pole käesoleval juhul väitnud ega tõendanud, et S OÜ on kostja I võlgnevust tasunud, mille tõttu oleks kostja I rahaline kohustus lõppenud. Kohus asub seisukohale, et hageja ja S OÜ vahel sõlmitud maksegraafik (sisuliselt kostja I kohustusega ühinemine) ei välista kostja I enda vastutust võlgnevuse tasumise eest.
41.Kuivõrd kostja I pole ostuhinna tasumise kohustust 596,60 euro ulatuses täitnud, on ta sellega poolte sõlmitud müügilepingut rikkunud. Kostja I pole põhivõlgnevuse arvestusele vastuväiteid
2-22-143445 esitanud. Müüja õiguskaitsevahendite eelduseks on ostjapoolne müügilepingu rikkumine ja ostja vastutus selle eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Nõude aluseks on VÕS § 108, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ostja vastutusele kohaldub VÕS § 103 lg 1, mille regulatsiooni kohaselt kaasneb lepingulise kohustuse rikkumise korral vastutus, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid. Selliseid erandlikke asjaolusid pole kohus käesoleval juhul tuvastanud, mistõttu leiab kohus, et kostja I vastutab müügilepingu rikkumise eest. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja soetatud kauba eest tasumata jäänud ostuhinna 596,60 eurot.
42.Hageja on esitanud kostja I vastu ka lepingujärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 regulatsioon ei ole imperatiivne, mistõttu võivad pooled kokku leppida seaduslikust viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Käesoleval juhul on hageja ja kostja I ostu- müügilepingu nr 661 p-s 4.4 kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas (dtl 33). Hageja nõuab kostjalt I viivist kogusummas 533,44 eurot. Vastavalt hagile nõuab hageja kostjalt viivist arvete nr GLO-001990, GLO-002085, GLO002205, GLO-002274, GLO-002316 tasumisega viivitamise eest. Hageja nõuab viivist vähendatud ulatuses, s.o ulatuses, mis ei ületa põhivõlgnevust. Arve nr GLO-003226 tasumisega viitamise eest hageja viivise nõuet ei esitanud.
43.Kostjad taotlevad, et kohus vähendaks viivise summat, kuivõrd viivisemäär on liiga suur ja tunduvalt suurem kui seaduses märgitud maksimum määr. Kostjad paluvad vähendada viivist määrani 0,2%. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust viivisemäära vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel. Viivise vähendamise üle otsustamisel tuleb arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit ja tema poolt kohustuse täitmise ulatust (vt ka Riigikohtu
18.detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p-d 14–18 ja 21). Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-162-12 p 20, 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10 p 12). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamisest, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust lähtudes VÕS § 7.
44.Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, siis ei ole hageja viivisenõue ebaproportsionaalne selle ebamõistliku ulatuse tõttu. Hagejal peab säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude suurusjärgus esitatav viivisenõue on kohtute poolt aktsepteeritav. Lisaks on hageja niigi viivise ulatust vähendanud 88,97 euro võrra (esialgselt arvestatud viivis 622,41 eurot – 533,44 eurot arvetel nähtav põhinõude ulatus). Muuhulgas nähtub kohtule asjas kogutud tõenditest, et hageja on korduvalt andnud võimalusi võlgnevuse likvideerimiseks (dtl 48-51), sh võimaldades kolmandal isikul S OÜ ́l tasuda kostja I võlgnevust maksegraafiku järgi (dtl 82). Samuti ei ole kostja I kohtule esitanud veenvaid põhjendusi, konkreetseid andmeid ega tõendeid kostja I raske majandusliku seisundi kohta, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Viivisemäära vähendamise taotluse rahuldamiseks ei anna alust kostjate poolt esile toodud asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on tunduvalt suurem kui seadusjärgne. Eeltoodut arvestades puudub alus viivise vähendamiseks. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude 533,44 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt I hageja kasuks välja.
2-22-143445
45.Hageja taotleb kostjalt I võla sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 40 eurot. Hageja tugineb VÕS § 1131 lõikele 1, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 40 eurot, milline kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Sel põhjusel ei tuvasta kohus asjaolu, kas hageja on saatnud kostjale I meeldetuletuskirju õigele aadressile ning kas kostja I on need kätte saanud.
46.Hageja tugineb oma nõuete esitamisel kostja II vastu hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingule. Kohus loeb dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et ostu- müügilepingu nr 661 p-s 10.1 kinnitas kostja II, et lisaks kostjale I vastutab ta isiklikult lepingus sätestatud kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest ning annab kohustuste täitmise tagamiseks omapoolse käenduse. Kostja II kinnitas, et ta vastutab lepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise eest solidaarselt ostjaga (kostja I). Käendaja isiklik vastutus on piiritletud summaga 10 000 eurot (dtl 34). Hageja toob esile, et kohustus muutus sissenõtavaks ja kostja I jättis oma kohustuse õigeaegselt täitmata.
47.Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
48.Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt II põhivõlgnevust summas 596,60 eurot, viivist 533,44 eurot ja võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Kostja II tõi esile, et on nõus summaga 531,60, mis talle saadeti S OÜ lepingu lisana 13.06.2022. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostja I vastutab hageja ees soetatud kauba ostuhinna tasumise eest summas 596,60 eurot, siis kohtu hinnangul on põhjendatud hageja põhivõlgnevuse nõue kostja II vastu summas 596,60 eurot. Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud kehtiv käendusleping, mille järgi käendab kostja II kostja I rahalisi kohustusi hageja ees, mis tulenevad ostu- müügilepingust nr 661. Hagi on esitatud kostja I vastu, mistõttu on põhjendamatu kostja II väide, et tema vastutus võiks/peaks piirduma hageja ja S OÜ vahel sõlmitud maksegraafiku summaga. Samuti ei välista kostja II käenduslepingust tulenevat vastutust kostja II võimalik raske majanduslik olukord või väidetav „rumalus“ lepingu sõlmimisel. Kohus mõistab VÕS § 145 lg 1, VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt II hageja kasuks välja võlgnevuse 596,69 eurot.
49.Hageja nõuab kostjalt II mh viivist summas 533,44 eurot. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh viivise eest. Käesoleval juhul ei ole ka kostja II kohtule esitanud veenvaid põhjendusi, konkreetseid andmeid ega tõendeid kostja II raske majandusliku seisundi kohta, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kohus mõistab VÕS § 145 lg 1, VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt II hageja kasuks välja viivise summas 533,44 eurot.
50.Hageja nõuab kostjalt II ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § 1131, VÕS § 145 lg-le 2. VÕS § 145 lg 2 kommentaarides on leitud, et põhimõtteliselt vastutab käendaja ka kohustuse põhivõlgnikult sissenõudmise kulude eest (kohtukulud, õigusabikulud, kohtuotsuse täitmise kulud jne), seda siiski üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle põhivõlgniku vastu sissenõude esitamise kavatsusest eelnevalt teatanud, andes seeläbi käendajale võimaluse omapoolse kohustuse täitmisega vastavate kulude tekkimist vältida. Käendaja vastutab seejuures üksnes mõistlike sissenõudmise kulude eest. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-17-12364 08.02.2021 otsuse p-s 15 leidnud, et VÕS § 1131 lg 1 sätte mõtteks on lihtsustada sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Tarbijast võlgnikult ei saa VÕS § 1131 lg 4 järgi lihtsustatud korras
2-22-143445 sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Tarbijalt saab võlausaldaja nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Selleks peab võlausaldaja tooma hagis esile ja tõendama kahjuhüvitise aluseks olevad asjaolud. Seejuures kehtivad tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist nõudes VÕS §-s 1132 sätestatud piirangud. Käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, on VÕS § 143 järgi tarbijakäendusleping. Seega saab kostjat II pidada tarbijaks.
51.Hageja tõi esile, et saatis nii kostjale I kui kostjale II meeldetuletusi 01.06.2022, 27.07.2022 ja 17.08.2022. Hageja tugines meeldetuletuste saatmisel kostjale I kostja I äriregistris avaldatud ametlikule e-posti aadressile. Kostjad vaidlustasid kirjade kättesaamist. Kohtule nähtub hagile lisatud dokumentaalsetest tõenditest, et hageja saatis eelnimetatud kuupäevadel meeldetuletuskirjad e-postile xxx (dtl 48, 50, 52). Kuivõrd käesoleva tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hageja poolt kostjale II meeldetuletuskirjade saatmist vastavalt VÕS § 1132 regulatsioonile (kahju tekkimisele VÕS § 115 alusel pole hageja tuginenud), siis ei ole alust rahuldada hageja nõuet kostja II vastu 40 euro saamiseks.
52.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 596,60 eurot ja viivise 533,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt I välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 40 eurot kostja II vastu.
53.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kostjate hinnangul tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul puudub selleks õiguslik alus. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude solidaarselt kaaskostjate kanda jätmist reguleerib TsMS § 165 lg 3, mis sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi kostja I ja kostja II vastu põhivõlgnevuse ning viivise nõudes. Selles osas on kostjad solidaarvõlgnikud. Samuti rahuldas kohus hagi kostja I vastu võla sissenõudmiskulude nõudes 40 eurot ning jättis eelnimetatud nõude osas hagi kostja II vastu rahuldamata. Hagi kostja II vastu jäi rahuldamata 97% ulatuses. Seega arvestades hagi rahuldamise proportsiooni, vastutavad kostjad menetluskulude väljamõistmisel solidaarselt 97% ulatuses ja 3% ulatuses vastutab kostja I ainuisikuliselt.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 17.01.2023 ja 22.02.2023 menetluskulude nimekirjad. Hageja palub mõista kostjatelt välja menetluskulud kogusummas 2 049,51 eurot, sh riigilõiv kogusummas 280 eurot ja õigusabikulu summas 1 769,51 eurot (dtl 69-71, 110-111). Kostjad pole hageja menetluskulude ulatusele vastuväiteid esitanud.
55.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulisest esindajast vandeadvokaadi tunnihind 170 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Oleg Matvejev osutanud hagejale õigusabi 10 tunni ja 17 minuti ulatuses. Hageja lepinguliste esindajate ajakulu osas peab kohus 17.01.2023 menetluskulude nimekirjas näidatud toimingute osas põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks (sh hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele) kokku 3 tundi. 22.02.2023 menetluskulude nimekirjas näidatud toimingute puhul (sh kostja vastusega tutvumine, suhtlus
2-22-143445 kliendiga, arvamuse koostamine kostja vastusele kohtu nõudel, seisukoha koostamine kostja vastuse osas, kohtu määrus(t)ega tutvumine) ei ületa kohtu hinnangul menetlustoimingute põhjendatud ajakulu kokku samuti 3 tundi. Kohus võtab arvesse, et käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga, mis ei ole mahukas, ning menetlusdokumendid ei sisalda õiguslikult keerukat analüüsi. Samuti ei olnud kohtu hinnangul vajalik kahe esindaja kasutamine (nt hagiavaldus oli allkirjastatud mõlema esindaja poolt). Eeltoodud alusel määrab kohus hageja lepinguliste esindajate põhjendatud õigusabikuludeks kokku 1 020 eurot (6 tundi x 170). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku koos riigilõivuga on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu (280 + 1 020) 1 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 261 eurot (97% menetluskuludelt) ning kostjalt I täiendavalt 39 eurot (3% menetluskuludelt) ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostjad ka tuginenud.
56.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.