Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-12056
Kohtuasi
Speed Motors OÜ hagi AS ELEMARK vastu valduse rikkumise lõpetamiseks, alternatiivselt tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS ELEMARK määruskaebus Speed Motors OÜ vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Speed Motors OÜ (registrikood 12868850), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja AS ELEMARK (registrikood 10221417), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2022 määrus osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 12 520.60 eurot.
2.Maakohtu 17.02.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9554 eurot.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 464.10 eurot.
Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Mõista AS-ilt ELEMARK välja Speed Motors OÜ kasuks menetluskulude hüvitise 12 520.60 eurot. 2) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il ELEMARK tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Rahuldada AS ELEMARK määruskaebus osaliselt.
6.Rahuldada Speed Motors OÜ vastumääruskaebus osaliselt.
7.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
2-19-12056 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Speed Motors OÜ (hageja) hagi AS ELEMARK (kostja) vastu valduse rikkumise lõpetamiseks, alternatiivselt tahteavalduste andmisele kohustamiseks. 30.10.2020 otsusega rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tühistas 19.04.2021 otsusega maakohtu lahendi osaliselt, jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid 06.09.2021.
2.Hageja esitas maakohtus menetluskulude nimekirja 03.09.2020 istungil, milles palus hüvitatavate kulude suuruseks määrata 12 624.60 eurot (riigilõiv 350 eurot; kulu lepingulisele esindajale 12 274.60 eurot). Hageja palus välja mõista ka kulu istungil osalemise eest ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegid hageja lepingulised esindajad tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades maakohtus 96,35 h ulatuses toiminguid.
3.Toimingud ja neile kulunud aeg maakohtumenetluses oli järgmine:
07.08.2019 asjaolude läbitöötamine, kohtupraktika otsimine seoses valduse rikkumise ja elektri väljalülitamisega, relevantse kohtupraktika eraldamine, hagiavalduse koostamine 08.08.2019 avalduse koostamine kaasomanike kokkuleppe koopia saamiseks notari abil 09.08.2019 kaasomanike vaheliste nõuete loovutamise võimalikkus. Asjakohase kohtupraktika ja seaduse kommentaaridega tutvumine, nõude loovutamise avalduse koostamine, hagiavalduse koostamine 11.08.2019 võrguettevõtja definitsioon ja TsMS § 369, asjakohase Riigikohtu praktika otsimine ja eraldamine, hagiavalduse koostamine 12.08.2019 hagiavalduse koostamine ja hagi lisade komplekteerimine. Hagi tagamise avalduse koostamine, AÕS § 44 lg 1 – kohtupraktika otsimine, mille näitel sõnastada hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse resolutsioonid 13.08.2019 kohtule selgituse koostamine, miks konkretiseeritud resolutsioon on vajalik, dokumendi esitamine kohtule
5,53 h
0,17 h 2,71 h
1,98 h 6,90 h
1,30 h
2-19-12056
14.08.2019 kohtule elektri väljalülitamise kohta teate koostamine
0,20 h
22.08.2019 kostja vastuväitega tutvumine 23.08.2019 olukorraga tutvumine Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistul, teabenõude ja informatsiooni taotluse koostamine Eesti Energiale ja Elektrilevile, nõuete edastamine 26.08.2019 täiendava teabenõude koostamine ja edastamine Elektrilevile 27.08.2019 seoses vajaminevate tõenditega kliendi telefonivestlus. Kostja tegeliku elektritarbimise hindamine lähtudes kostja koduleheküljel esitatud informatsioonist. Kostja koduleheküljel nimetatud treipinkide elektritarbimise kohta informatsiooni otsimine. Kogutud informatsiooni pinnalt arvutuste tegemine. Kliendile täiendavate tõendite päringu edastamine e-posti kaudu 28.08.2019 kostja täiendava vastuväitega tutvumine, vastuse koostamine. 29.08.2019 kostja uue vastuväitega tutvumine, vastuse koostamine kostja vastuväidetele, lisade komplekteerimine. Füüsilise menetlustoimiku komplekteerimine istungi tarbeks. Kohtuistungil osalemine 09.09.2019 kliendile digitaalse menetlustoimiku koondamine 13.09.2019 kostja 13.09.2019 menetlusdokumendi ja esitatud tõenditega tutvumine 26.09.2019 hageja määruskaebuse läbitöötamine 27.09.2019 seisukoha koostamine määruskaebusele 30.09.2019 kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega. Hagi resolutsiooni täiendamine ja formuleerimine ning kohtule esitamine. Näidis resolutsioonide ja kohtupraktika otsimine ning relevantse eraldamine. Kohtupraktikaga tutvumine resolutsiooni formuleerimise osas 10.10.2019 Elemark energia tarbimine. Esitatud kalkulatsioonide läbitöötamine. Telefonisuhtlus kliendiga seoses mõõtühikute parandamisega 11.10.2019 kliendilt saadud uus teisenduste tabel Elemark tarbimise kohta. Tabeli kontrollimine ja kliendile tagasiside andmine. Tabelisse on vajalik lisada teisendused või selgitus, miks see pole võimalik. Saadud asjatundja arvamus, sellega tutvumine. Arvamusega töötamine 14.10.2019 asjatundja arvamus. Meeldetuletus kliendile asjatundja arvamuse allkirjastamiseks. Seisukoha koostamine määruskaebusele. Võrguettevõtja sisustamine esimese ja teise astme kohtupraktikas, relevantsete lahendite otsimine ja vajaliku eraldamine 24.10.2019 parkimistrahvid 25.10.2019 kostja 25.10.2019 vastuväidetega määruskaebuse vastusele tutvumine 12.11.2019 kliendi teavitamine kohtumäärusest 2-19-12056/40 02.12.2019 kohtumäärusega nr 2-19-12056/41 tutvumine ja kliendi teavitamine 11.12.2019 kohtunõude täitmine ja vastuse koostamine kostja menetluskulude tagatise taotlusele 10.01.2020 tel.kõne kliendiga 24.01.2020 kliendi meeldetuletuse ja kaaskirja koostamine seoses kostja menetlustähtaja saabumisega ja kompromissiga, sellele järgnev meilivahetus, tel.kõne kliendiga, kliendile kompromissettepaneku kinnistuskirja saatmine
0,53 h 2,75 h
0,52 h 2,98 h
4,95 h 4,70 h
0,68 h 0,68 h 1,30 h 5,60 h 3,68 h
0,65 h
3,07 h
6,10 h
0,51 h 0,15 h 0,17 h 0,17 h 2,25 h 0,20 h 1,29 h
2-19-12056
27.01.2020 kostja vastusega tutvumine 31.01.2020 töö kostja vastusega 04.02.2020 kliendile päringu koostamine 14.02.2020 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine 03.03.2020 kliendile meeletuletuse koostamine seoses kompromissi sõlmimisega 04.03.2020 büroosisene arutelu teemal kohtuasja edasine areng ning riskid kliendile. Amro Credit OÜ kirja koostamine 09.03.2020 päringute koostamine ja esitamine Tallinna Linnaarhiivile, TLPA arhiivi väljavõtetega tutvumine ja vajaliku eraldamine 11.03.2020 päringu koostamine TLPA arhiivile 11.03.2020 Kaarli pst 9, tagantjärgi nõusolek 12.03.2020 Tallinna Linnaarhiivi külastamine. Suur-Sõjamäe tn 19 puudutavate inverteerimistoimikutega tutvumine (21527, 22133, 22733), kogutud informatsiooni koondamine 13.03.2020 Tallinna Linnaarhiivi täiendav külastus. Suletud jaotusvõrk. Curia otsingusüsteemist relevantse kohtupraktika otsimine 16.03.2020 kinnisasja oluline osa. Kostja vastusele seisukoha koostamine 18.03.2020 Amro Credit esitatava avalduse täiendamine 27.03.2020 esindus 30.03.2020 kostja 26.03.2020 taotlusele esitatava vastuse koostamine 31.03.2020 kostja 26.03.2020 taotlusele esitatava vastuse täiendamine 24.08.2020 tõlkimiseks mõeldud lisade selekteerimine, materjalide tõlkesse edastamine 28.08.2020 tõlked 02.09.2020 telefonitsi kliendiga kompromissi tingimuste arutamine 02.09.2020 istungiks valmistumine (kaks esindajat) 03.09.2020 kohtuistungil osalemine esindaja 1 03.09.2020 kohtuistungil osalemine esindaja 2
KOKKU
0,07 h 1,72 h 0,35 h 0,25 h 0,27 h 1,65 h 2,55 h 0,23 h 0,53 h 3,47 h
2,19 h 8,88 h 0,68 h 0,18 h 0,88 h 0,63 h 1,35 h 1,80 h 0,52 h 4h 1,58 h 0,85 h 96,35 h
4.Seoses ringkonnakohtumenetluses kantud kuludega esitas hageja nimekirja 11.03.2021. Nimekirja kohaselt tekkis ringkonnakohtus kulu 2874.60 eurot. Hageja palus välja mõista ka kulu istungil osalemise eest ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb hagejal tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegid lepingulised esindajad tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades ringkonnakohtus 24,26 h ulatuses toiminguid.
5.Toimingud ja neile lepinguliste esindajate poolt kulunud aeg on ringkonnakohtumenetluses järgmised:
06.01.2020 tel.kõne kliendiga 07.01.2021 apellatsioonkaebusega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 08.01.2021 kliendilt saadud täiendavad tõendid seoses elektriarvete tasumisega kohtumenetluse jooksul. Tõendite läbitöötamine ja organiseerimine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, täiendamine
0,3 h 2,84 h 11,52 h
2-19-12056
03.03.2021 kostja 26.01.2021 menetlusdokumendi läbitöötamine, 04.03.2021 seisukoha koostamine, ELTS § 65 lg 1 p 3 kohaldamispraktika otsimine liitumispunkti omandiõigust puudutavas osas 04.03.2021 seisukoha koostamine, täiendamine 11.03.2021 istungiks ettevalmistumine (kaks esindajat) 11.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 12.03.2021 kohtuistung (2 esindajat)
KOKKU
1,08 h
3,08 h 2,35 h 0,25 h 2,84 h 24,26 h
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 12 056.50 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on riigilõiv 350 eurot. Arvestades, et tegemist oli keskmisest õiguslikult keerukama vaidlusega, on põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks seonduvate toimingute osas kokku 18,79 h (toimingud 1-7). Esindamiseks kohtumenetluses ei ole toimingud nr 9-11, 19, 22, 28, 33-39, 41, 45-47. Toimingu nr 42 sisu on määratlemata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et mitme esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Hageja ei ole välja toonud, et kummalgi esindajal oleks üksnes konkreetses õigusvaldkonnas eriteadmised vm erandlikku asjaolu. Vastaspoolel oli üks lepinguline esindaja. Kulude nimekirjade kohaselt on esindajad teinud erinevaid toiminguid, v.a istungiteks ettevalmistamine ja istungitel osalemine. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks maa- ja ringkonnakohtus nii istungiteks ettevalmistamiseks kui nendel osalemiseks arvestatuna kulu ühe esindaja kohta. Ülejäänud osas on välja toodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.
9.Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 68,38 h ning ringkonnakohtus 21,67 h (kokku 90,05 h). Hageja esindaja tunnitasu määr 130 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega lepinguliste esindajate kulu kokku 11 706.50 eurot. Koos riigilõivuga mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 12 056.50 eurot. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
10.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määrus osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 9554 eurot ületavas osas. Kostja palub teha selles osas uue määruse ja vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kulu 2502.50 euro võrra.
11.Puudustega hagi koostamine on mittevajalik kulu, mille hüvitamise kohustus kostjal puudub. Seega tuleb maakohtumenetluses toimingutele nr 1-7 kulunud aega vähendada. Toimingu nr 18 sisuks on samuti hagis esinevate puuduste kõrvaldamine, mida kostja ei pea hüvitama. Hageja menetluskulu tuleb vähendada 3,68 h.
12.Samuti oli hagi vähemalt pooles ulatuses rajatud ebaõigele õiguslikule alusele, mida kinnitab ringkonnakohtu otsus. Kuivõrd hageja positsioon osutus ebaõigeks, on ka valduse
2-19-12056 kaitsega seotud kulu ebavajalik. Arvestades hagis esinenud puudusi ning suures osas hagi ebaõiget positsiooni, ei saa põhjendatud olla hagi koostamisele kulunud ajakulu 18.79 h ulatuses. Kostja taotleb ajakulu vähendamist 11,68 h võrra.
13.Toiming nr 20 ei ole hüvitamisele kuuluv kulu, kuna selle sisuks ei ole lepingulise esindaja töö. On arusaamatu, kuidas ja milliste mõõteseadmete abil said advokaadid andmete õigsust kontrollida. Tarbimisandmed on füüsikalised mõõtmisandmed, mitte õiguslikud kategooriad. Samuti on arusaamatu asjatundja arvamusega töötamine. Seega kuulub töömaht vähendamisele 3,07 h võrra.
14.Arusaamatu on toiming nr 21, mille sisuks on asjatundja arvamus. Sellele järgneb küll seisukoha koostamine, kuid asjatundja arvamus ei ole lepingulise esindaja dokument. Seega kuulub ajakulu vähendamisele 1,5 h võrra.
15.Kostja leiab, et ringkonnakohtus on toimingule nr 3 kulunud aeg üle paisutatud. Kostja taotleb kulu vähendamist 3 h võrra.
16.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
17.Hageja hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hinnanud vaidlusaluste õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad.
18.Hageja ei nõustu kostjaga, et puuduste kõrvaldamisega seotud toimingud ei kuulu hüvitamisele. Kostja etteheide, et hageja argument valduse rikkumise kohta oli ringkonnakohtu arvates asjakohatu, on väär. Valduse kaitse teemaline argumentatsioon oli põhjendatud. Õiguse rakendamine on kohtu ülesanne ning ringkonnakohus ei väljendanud, et hageja õiguslikud väited oleksid selgelt valed või põhjendamatud.
19.Toiming nr 20 oli hageja esindamiseks vajalik, sest esindajad süvenesid mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvatesse küsimustesse. Hagejal ei olnud menetluses elektriküsimusi mõistvat nõustajat (elektriinseneri), kes oleks saanud nende küsimustega tegelda advokaatide asemel. Toimingule nr 3 kulunud aeg ei olnud üle paisutatud. Kostjale elektri eest tasumise tõenditega põhjalik tegelemine oli kohane, sest kostja kaebuse üheks argumendiks oli, et hageja ei maksa elektri eest.
20.Hageja esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles vaidlustab lahendi osas, milles kohus jättis hageja avalduse rahldamata 3307.50 euro ulatuses. Hageja palub teha selles osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kokku 15 364 eurot.
21.Hageja ei nõustu, et kahe esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtupraktikas leitakse, et keerukas võib olla asi nt siis, kui kohaldada välislepinguid ja välisriigi õigust või on asjaolude ja hinnatavate tõendite maht tavapärasest suurem. Praegune kohtuasi on mahukas ja õiguslikult keeruline, sest kohtud pidid analüüsima nii elektrituruõiguslikke kui asjaõiguslikke, aga ka konkurentsiõiguslikke küsimusi. Kolme õigusvaldkonna analüüs eeldab kahe advokaadi tööd. Asja keerukust ilmestab asjaolu, et ringkonnakohus muutis nii maakohtu otsuse resolutsiooni kui põhjendusi. Maakohus pidanuks välja mõistma mõlema esindaja esinduskulu istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest.
22.Samuti ei nõustu hageja, et toimingud nr 9-12, 19, 28, 33-36, 38, 39, 41 ja 45-47 ei seondu asjas esindamisega. Hageja nõustub maakohtuaga toimingute nr 22 ja 37 osas.
2-19-12056
23.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 sätestab, et õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. TsMS § 4 lg 4 p 1 sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Viidatud õigusnormid nii õigustavad kui kohustuvad advokaati koguma kohtuasja tarbeks vajalikku teavet. Sellepärast ei saa ette heita ega pidada tarbetuks vaidluskoha ülevaatamist ega arhiivist andmete hankimist. Arvestades kompromissi eelistatavust ei saa advokaadile ette heite ka panustamist selle sõlmimisse.
24.Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu. Seadus ei näe ette vastumääruskaebuse esitamise õigust. Hagejal oli võimalus esitada kulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebus.
25.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja kulude nimekirjad ei viidanud sellekohastele erandlikele asjaoludele. Sisuliselt ei tulene need ka vastumääruskaebusest. On tavapärane, et kohtud ei rahulda menetluskulu hüvitamise taotlusi täies ulatuses. See, et maakohus ei nõustunud hageja ühe või teise toimingu ajakulu või vajalikkusega, ei ole diskretsioonipiiride ületamine.
26.Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise väiksemas summas kui 12 520.60 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 464.10 eurot. Määruskaebus ja vastumääruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
28.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
29.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on kostja vaidlustanud määruse osas, milles temalt mõisteti välja hageja menetluskulud 9554 eurot ületavas osas. Seega ei vaidlusta kostja maakohtu määrust osas, milles temalt mõisteti välja kostja menetluskulud 9554 euro ulatuses. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema avaldus jäeti 3307.50 euro ulatuses rahuldamata. Seega on maakohtu 17.02.2022 määrus jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9554 eurot.
30.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi TsMS-s tõepoolest puudub säte, mis käsitaks vastumääruskaebuse esitamise õigust, on vastav õigus tuletatav TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamist on kohtupraktikas aktsepteeritud (nt Riigikohtu määrused nr 2-20-17009, 2-14-14536, 3-2-1-6-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda käesolevas asjas vastupidisele seisukohale. Seega puudub alus vastumääruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.
32.Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-16, punkt 56).
33.Ringkonnakohus ei saa nõustuda, et ainuüksi puudustega hagi esitamine välistab vastaspoolelt hagi koostamisega seonduvate kulude väljamõistmise. Küll aga on maakohus rikkunud diskretsioonipiire, jättes hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisega seoses hagejal tekkinud täiendava kulu kostja kanda. Hageja 03.09.2020 nimekirja kohaselt on toimingute nr 6 ja 18 sisuks hagis esinenud puuduste kõrvaldamine, mida ei saa kolleegiumi arvates pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks. Vastaspool ei pea kandma kulusid, mis on tingitud puuduste kõrvaldamisest (praegusel juhul hagiavalduses märgitud nõuete täpsustamisest). Puuduste kõrvaldamisele kulutas lepinguline esindaja kokku 4,98 h, mis vastab 647.40 eurole (tunnitasu 130 eurot). Toimingute nr 1-5 ja 7 puhul on maakohus õigustatult leidnud, et nimetatud toimingud on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga, mistõttu ei ole alust nimetatud toimingutele kulunud aega vähendada. Need kulud olid seotud hagiavalduse esitamisega.
34.Kolleegium ei saa nõustuda, et hagi koostamiseks seonduvate kulude vähendamise aluseks on see, kui kohus otsuses kõigi hagis toodud positsioonidega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et kohtu hinnangud lepingulise esindaja esitatud seisukohtadele ei mõjuta esindajate tehtud tööd ega töö mahtu. See, kui kohus esindaja seisukohtadega ei nõustu, ei muuda lepingulise esindaja tööd olematuks ega mittevajalikuks. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Hagiavalduse koostamine on igal juhul olulise tähtsusega, sest sellest sõltub edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus.
35.Kolleegium nõustub kostjaga selles, et toimingu nr 20 puhul ei ole tegemist kuluga, mida peaks kandma kostja. Nimetatud toimingu sisuks on kliendilt saadud dokumentide ja asjatundja arvamusega töötamine. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seejuures on õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Menetluskulude nimekirjast ei selgu, milline menetlusdokument oli toimingu nr 20 väljundiks. Juhul kui kliendilt saadud dokumentide ning asjatundja arvamusega töötamine oli vajalik määruskaebusele vastuse koostamiseks (toiming nr 21), tuleks toiming nr 20 lugeda toimingu nr 21 osaks, aga see asjaolu kulude nimekirjast ega kaebusest ei selgu. Seega leiab ringkonnakohus, et kliendilt saadud dokumentide ja asjatundja arvamusega töötamise puhul ei ole tegemist kuluga, mille hüvitamise kohustus on kostjal. Nimetatud toimingu peale on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3,07 h, mis vastab 399.10 eurole.
36.Eelpool käsitamata kostja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul pidi kuluma dokumentide koostamiseks vähem aega. Toimingule nr 21 (maakohtumenetluses) ja toimingule nr 3 (ringkonnakohtumenetluses) kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult
2-19-12056 leidnud, et nimetatud toimingud on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ja loogilised.
37.Tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust tuleb vähendada kokku 8,05 h (4,98 + 3,07) ehk 1 046.50 euro (647.40 + 399.10) võrra.
38.Ringkonnakohus leiab, et hageja vastumääruskaebus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt.
39.Kolleegiumi hinnangul ületas maakohus diskretsioonipiire, kui jättis maa- ja ringkonnakohtu istungiteks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu kahe esindaja kohta arvestamata ja luges põhjendatuks vaid ühe esindaja ajakulu. Olukorras, kus ei olnud põhjendatud mitme esindaja kasutamine, tuleks jätta hüvitamata sama toiminguga seotud dubleerivad kulud ja kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Nimekirjade kohaselt on hageja esindajad teinud mõlemas kohtuastmes erinevaid toiminguid, v.a istungiteks ettevalmistamine ja istungitel osalemine.
40.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi tulenema asja olemusest ja mahust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-112-09, punkt 17). Kohtupraktika kohaselt asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata nii toimikumaterjale kui võtta arvesse, kas esines vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes arvesse vajadust eriteadmiste järele.
41.Maakohus on vaidlustatud määruses möönnud, et tegemist on keskmisest õiguslikult keerukama vaidlusega, samas aga leidnud, et kahe esindaja kasutamine siiski vajalik ei olnud. Selliselt on maakohtu põhjendused vastuolulised. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kahe esindaja kasutamine ka istungitel oli põhjendatud. Toimiku materjalide pinnalt võib asuda seisukohale, et arvestades vaidluse tehnilist sisu, seotust teiste õigussuhetega ja menetlusosaliste esitatud (vastu)väiteid oli vaidlus keskmisest keerukam. Samuti oli vaidlus keskmisest mahukam, millele viitab nii hageja kui kostja menetlusdokumentide ja tõendite hulk. Kuivõrd vaidlus oli tavapärasest keerukam ja töömaht sellevõrra suurem, oli põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine istungitel, mistõttu on õige mõista mõlema esindaja kulud seoses istungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega vastaspoolelt välja.
42.Maa- ja ringkonnakohtus oli hageja lepingulistel esindajatel istungite ettevalmistamiseks kulunud kokku 6,35 h ning istungitel osalemiseks 5,27 h. Ringkonnakohtu hinnangul on istungite ettevalmistamisega seonduv ajakulu kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega. Esindajate tunnitasu 130 eurot arvestades, tuleb hagejale hüvitatavat kulu suurendada 11,62 h eest 1510.60 euro võrra.
43.Ülejäänud vastumääruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Seadus ei näe ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist vastaspoole poolt täies ulatuses, vaid ainult põhjendatud, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning leidnud, et eespool märgitud toimingute puhul ei olnud tegemist kuludega, mida peaks kandma kostja. Maakohus on käsitanud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes mh kohtuasja materjalidega seostamatute toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Maakohus ei ületanud selles osas diskretsioonipiire ja kõrgema astme kohtul puudub alus maakohtu otsustusse sekkuda.
2-19-12056
45.Ringkonnakohus leidis, et kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab kostja kaebuse 1046.50 euro ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitatavate menetluskulude suurust maa- ja ringkonnakohtumenetluses vähendada 1046.50 euro võrra. Kohus rahuldab hageja vastukaebuse 1510.60 euro ulatuses, seega tuleb hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust suurendada 1510.60 euro võrra. Kokkuvõttes mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitise 464.10 eurot.
46.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
47.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.