Speed Motors OÜ hagi Aktsiaseltsi ELEMARK vastu valduse rikkumise lõpetamiseks, alternatiivselt tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi ELEMARK apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Speed Motors OÜ (registrikood 12868850), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern Kostja (apellant): Aktsiaselts
ELEMARK
(registrikood 10221417), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Asja läbivaatamine
12.03.2021 kohtuistungil
menetluskonverentsina
peetud
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja esimese alternatiivnõude ja jättis rahuldamata kolmanda alternatiivnõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja kolmanda alternatiivnõude vastavalt all p-des 3.2 ja 3.3 nimetatule.
3.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
3.1.Hagi rahuldada.
2-19-12056
3.2.Kohustada Aktsiaseltsi ELEMARK andma tahteavaldused Speed Motors OÜga lepingu sõlmimiseks järgmistel tingimustel: a) Aktsiaselts ELEMARK varustab Speed Motors OÜ kasutuses olevaid ruume, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul (välja arvatud punasega viirutatud ala) kolmefaasilise elektriga, tugevusega 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19 kinnistul paikneva elektripaigaldise (alajaama) kaudu; b) Speed Motors OÜ-l on kohustus tasuda Aktsiaseltsile ELEMARK elektrienergia tarbimise eest ruumides, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga SuurSõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul (välja arvatud punasega viirutatud ala) vastavalt elektriarvestite näitudele teenuseosutajate (AS Elektrilevi, Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele lisandub 6%; c) leping kehtib kuni 01.06.2025. a.
3.3.Asendada Aktsiaseltsi ELEMARK resolutsiooni punktis 3.2. märgitud tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
3.4.Lugeda käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks lisaks tootmishoone I korruse põhiplaan.
3.5.Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta Aktsiaseltsi ELEMARK kanda.
3.6.Tühistada 06.09.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Speed Motors OÜ esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ELEMARK vastu, milles palub:
2-19-12056 -
kohustada kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, varustamist kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit, kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.2025. a või
-
alternatiivselt kohustada kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevates ruumides, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, olemasolevat varustamist elektriga kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.2025. a või
-
alternatiivselt kohustada kostjat andma tahteavaldused lepingu sõlmimiseks järgmistel tingimustel: a) kostja varustab hageja kasutuses olevaid ruume, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19 kinnistul paikneva elektripaigaldise (alajaama) kaudu; b) hagejal on kohustus tasuda kostjale elektrienergia tarbimise eest ruumides, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, vastavalt elektriarvestite näitudele teenuseosutajate (AS Elektrilevi, Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele lisandub 6%; c) leping kehtib kuni 01.06.2025. a.
2.Tallinnas Suur-Sõjamäe tn 19a asub kaasomandis olev kinnisasi. Kostjale kuulub 9284/10978, OÜ-le Amro Credit 1164/10978 ning Osaühingule Unimars Baltic Supply 530/10978 suurune osa kinnisasja kaasomandist. Kinnistul asub ärihoone, mille kasutamise ja valdamise on kaasomanikud korraldanud 19.05.2010 kokkuleppega. Hageja ja OÜ Amro Credit sõlmisid 01.06.2015 üürilepingu, millega OÜ Amro Credit andis hageja kasutusse osa ärihoonest, mis oli vastavalt kaasomanike kokkuleppele OÜ Amro Credit valduses. Ärihoone saab elektrit läbi kinnistu loodenurgas asuva hoone, kus paikneb mh alajaam. Vastavalt kaasomanike kokkuleppele peaks hoone koos alajaama ja elektrikilbiga olema kaasomanike ühisvalduses ja -kasutuses. Tegelikkuses kontrollib alajaama hoonet kostja ja hoone on lukustatud. Kinnistu võrguleping võrguettevõtjaga Elektrilevi OÜ ning elektrileping AS-iga Eesti Energiaga on kostja nimel. OÜ Amro Credit ja kostja sõlmisid 14.08.2014 lepingu nr 814, millega kostja kohustus tagama OÜ Amro Credit ruumides elektri ja OÜ Amro Credit kohustus elektritarbimise eest kostjale tasuma vastavalt elektriarvesti näitudele, millele lisandub 6%. 02.05.2019 teatas kostja lepingu lõpetamisest alates 14.08.2019.
3.Hageja tegeleb üüritud ruumides sõiduautode ja väikebusside müügi, hoolduse ja remondiga. Elektrita on ruumid hagejale kasutud. OÜ Amro Credit on hagejale loovutanud õiguse nõuda
2-19-12056 kaasomanikelt 19.05.2010 kaasomanike kokkuleppe täitmist ning 14.08.2014 lepingu täitmist ja kahju hüvitamist.
4.Kostja on võrguettevõtja, kellel on kohustus jätkata elektrienergia tarnimist. Kostja kontrolli all on kinnistu elektrisüsteemid või selle olulised osad ning kostja edastab nende kaudu tasu eest elektrit. Kostjal on kohustus võimaldada juurdepääsu elektrivõrgule kui olulisele vahendile konkurentsiseaduse (KonkS) § 15 mõttes. Samuti näeb ette kostja kohustuse tarnida elektrit elektrituruseadus (ELTS). Võrk alajaamast äritarbijateni on suletud jaotusvõrk, kostja on jaotusvõrgu ettevõtja. Täitmata on seadusest tulenevad eeldused, millal võrguühenduse võib katkestada ja võrgulepingu lõpetada. Hageja ei saa ise sõlmida elektriettevõtjaga liitumislepingut, võrgulepingut ega elektrilepingut, kuna liitumisleping sõlmitakse kinnistu omanikuga ning kinnistul paiknev alajaam on kostja otseses valduses ja kontroll all. Ka siis, kui Elektrilevi OÜ nõustuks sõlmima hagejaga liitumislepingu, ei saaks hageja seda täita, sest temal ei ole liitumispunkti. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt täielikult rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.
6.Hageja ja kostja vahel puudub tsiviilõigussuhe. Kostja ei saa hageja subjektiivseid õigusi rikkuda. Ainus hagejapoolne kinnistu kasutamise alus on üürileping, mille pooleks kostja ei ole. Kohaseks kostjaks saaks olla üürileandja.
7.Hageja nõuab täiesti suvalist elektrivõimsust, mille võimaldamine tooks kaasa ülekoormuse ja tuleohu ning mida hageja tegelikult nõutavas ulatuses oma tegevuse jaoks ei vajagi. Kostja omab 9284/10978 suurust osa kinnistust, s.o ca 9/10. Lubatav elektrivõimsus on kokku 1400 kVA. Kostja energiatarvidus on kõrge. Isegi, kui hageja oleks kinnistu kaasomanik, siis ta nõuab tema omandiõiguse osale mittevastavat ja disproportsionaalselt suurt võimsust. Kuna hageja ei ole kaasomanik, ei saa ta nõuda elektri kasutamise korra kindlaksmääramist. Hageja pole 19.05.2010 kaasomanike kokkuleppe pool. Nimetatud leping ei reguleeri energia müüki ega edasimüüki, samuti ei puuduta see hageja õigusi. Kinnistu kaasomaniku staatusest tulenevad nõuded teiste kinnistu kaasomanike vastu ei ole loovutatavad.
8.Hageja poolt viidatud leping kaasomanikuga lõppes viieaastase tähtaja möödumisel 14.08.2019. Järelikult lõppesid sellest tulenevad õigused. Kostjal ei ole kohustust uue lepingu sõlmimiseks. Lepingu eesmärgiks oli kaasomanike vahel ajutiselt ära jagada võimsused.
9.Kaasomandiks võib olla kinnistuga püsivalt ühendatud alajaama hoone, kuid vallasasjadeks olevad alajaama seadmed on kostja ainuomandis. Mitte ükski seadus ega leping ei näe ette, et kostja on kohustatud andma hagejale kasutada tema omanduses olevaid alajaama seadmeid või ekspluateerima neid hageja kasuks. Kostjapoolne oma omandi kasutamine ei saa olla hageja suhtes omavoliline. Hagejal puuduvad takistused ise võrgulepingu sõlmimiseks.
10.Kostja ei ole võrguettevõtja, kostja ei osuta võrguteenust. Kostja on tarbija. Alajaam on liitumispunkt, kinnistul asuvad elektrijuhtmed ei ole võrk. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega
2-19-12056 78403:314:0127) ja mis on kujutatud kohtuotsusele lisatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, varustamist kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistul paikneva elektripaigaldise (alajaama) kaudu kuni 01.06.2025. Kohus luges kohtuotsuse lahutamatuks lisaks tootmishoone I korruse põhiplaani. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning tühistas 06.09.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
12.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: hageja ja Amro Credit OÜ on sõlminud üürilepingu, mille alusel kasutab hageja ruume Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvas hoones; üürileping kehtib kuni 01.06.2025; hoonet varustatakse elektriga kinnistu loodenurgas asuva alajaama nr 1145 kaudu; kinnistu kaasomanikud on Amro Credit OÜ, Osaühing Unimars Baltic Supply ja kostja; kinnistul paiknev alajaam on kostja ainuvalduses; Amro Credit OÜ ja kostja on sõlminud lepingu nr 8-14, millega kostja kohustus tagama Amro Credit OÜ elektrienergiaga varustatuse ning see leping kehtis kuni 14.08.2019; kostja teatas 02.05.2019 Amro Credit OÜ-le, et lepingut ei pikendata; hageja pöördus 11.07.2019 kostja poole uue lepingu sõlmimiseks elektri saamiseks, kuid kostja keeldus; kostja lülitas 14.08.2019 hageja poolt üüritud ruumidest elektri välja.
13.Hageja õigus kostja suhtes ruume kasutada tuleneb 19.05.2010 lepingust, millega kinnistu toonased kaasomanikud Osaühing MKC Uksed, osaühing Palmeos ja kostja sõlmisid kasutuskorra kokkuleppe kinnistu kasutamiseks, mille kohta on kantud märkus kinnistusraamatusse.
14.Kohus nõustus hagejaga, et elektrivarustuse katkestamine või takistamine piirab võimalust ruumide kasutamiseks, mistõttu on tegemist valduse rikkumisega. Samas on selleks vajalik tuvastada, kas kostjal on õigus hageja valdust rikkuda. Kohus tuvastas Green Industry Services OÜ arvamuse alusel, et alajaama hoones asuvad elektriseadmed on võimalik hoonest eraldada ilma hoonet kahjustamata. Seetõttu on alajaamas asuvad elektriseadmed vallasasjad. 13.04.1994 ostu-müügi lepingu alusel on nimetatud seadmete omanik kostja. Kuid sellest, et hagejal on kostja suhtes õigus kasutada üüritud ruume, ei tulene hageja õigust kasutada kostja vallasasju. Kostjal võib aga olla kohustus nende seadmetega hagejat elektriga varustada, kui kostja on võrguettevõtja. Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel asuvad elektripaigaldised saavad elektrit läbi kostjale kuuluvate alajaamas asuvate seadmete. Seega osutab kostja võrguteenust ELTS § 65 lg 1 p 4 tähenduses. Alajaamas asub 3 liitumispunkti: koht, kus kostja seadmed on ühendatud Elektrilevi OÜ võrguga ja kohad, kus kostja seadmed on ühendatud Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel kulgevate võrkudega. Alajaamas asuvad kostjale kuuluvad seadmed on kostja võrk, sest tegemist on elektripaigaldistega elektrienergia edastamiseks liitumispunktidesse. Kostja seadmete (ehk kostjale kuuluva võrgu) kaudu liigub elekter alates liitumispunktist (kostja seadmete ja Elektrilevi võrgu ühenduskoht) liitumispunktideni (kostja seadmete ühenduskoht SuurSõjamäe 19a ja ühenduskoht Suur-Sõjamäe põik 2 varustavate kaablitega). Kuna kostja võrk ei ole üleriigiline, ei saa see olla põhivõrk, ning tulenevalt ELTS § 3 p 11 on see järelikult jaotusvõrk. Kuivõrd kostja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu, vastab kostja ELTS § 8 lg 3 sätestatud jaotusvõrguettevõtja määratlusele. ELTS § 65 lg 1 p 3 järgi peab võrguettevõtja võimaldama kasutada võrguühendust liitumispunktist. Kohus tuvastas, et kostja võrgus on 3 liitumispunkti, kuid üheski neist ei asu hageja elektripaigaldist. Kuna võrguteenust ei ole võimalik osutada ilma liitumispunktita ning hageja ei ole ka välja toonud, et ta taotleks mõne enda paigaldise liitmist kostja võrguga, ei saa hagejal olla nõuet võrguühenduse kasutamise võimaldamiseks kostja seadmete kaudu. Kohus märkis, et tulenevalt ELTS § 65 lg 3 p 4 on ka võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseks asjaolu, kui võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse
2-19-12056 osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Juhul kui kogu alajaama võimsus on juba ära kasutatud Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 varustamiseks, ei saa täiendava liitumispunkti tegemist kostja võrku nõuda.
15.Kostja seadmed on ühendatud elektrikaablitega, mille kaudu liigub elekter Suur-Sõjamäe 19a kinnistule. Need kaablid on eelduslikult kinnistu oluline osa ning seeläbi kõigi kinnistu omanike kaasomandis. Kohus leidis, et see, kuidas liitumispunktist kinnistule tulev elekter ära jagada erinevate kinnistu osade vahel (ja kes kaasomanikest millist osa kasutab), on küsimus kinnistu kasutamisest ning on vajalik kaasomanike vahel tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikest 1 kokku leppida. 19.05.2010 on kaasomanikud leppinud kokku, et kostja kohustub tagama kaasomanikule Osaühing MKC Uksed elektrivõimsuse (200A) otseliiniga tarnimist. Samas ei ole see kokkulepe kantud kinnistusraamatusse ja ei ole Osaühingu MKC Uksed kaasomandi osa omandanud Amro Credit OÜ suhtes siduv.
16.Samas ei ole kostjal AÕS § 46 alusel õigust takistada hagejal elektri kasutamist määral, mis on vajalik üüritud ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kuna hagejal on kostja suhtes õigus ruume vallata, on tal õigus kasutada ka valduse teostamiseks vajalikku elektrit, vastasel korral oleks valdusõigus sisutu. Kuivõrd vaidlus puudub, et alates hageja poolt ruumide üürimisest kuni 14.08.2019 jõudis üüritud ruumidesse kolmefaasiline elekter tugevusega 250 amprit, on veenev, et hageja vajab oma majandustegevusega tegelemiseks just nimetatud tunnustele vastavat elektrit. Kohus rahuldas hagi AÕS § 44 lg 1 alusel ja kohustas kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide varustamist kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit, kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.2025. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldamata jätta. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, sh jätnud kohaldamisele kuuluvad normid kohaldamata, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.
18.Kostja tegutsemiskohustus saaks põhineda vaid seadusel. AÕS-i valduse kaitse normid, millele on rajatud kohtuotsus, ei näe ette võimalust regulaarsete tasuta soorituskohustuste panemiseks kostjale kuni aastani 2025. Ükski seadus ei näe ette lepinguvälist ja/või tasuta elektrienergiaga varustamise kohustust. Elektrienergiaga varustamine (selle edastamine) saab olla üksnes lepinguline ja tasuline. Kostja pole avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ja kohus pole tuvastanud tahteavalduse tegemise kohustust. Kohus on loonud võlaõiguslepingule omase kahepoolse õigussuhte ilma kostjapoolse tahteavalduse olemasoluta, pannes kohustused vaid kostjale ja õigused üksnes hagejale.
19.Hageja ja kostja vahel puudub õigussuhe, hagejal on üürisuhe Amro Credit OÜ-ga. Hagejal saaks olla nõue vaid OÜ Amro Credit OÜ vastu, kes on üürilepinguga võtnud elektriga varustamise kohustuse. Kostja pole üürilepingu pool. Kohus pole tuvastanud, et hagejal oleks kostja kasutusse jäetavate ruumide või kostja ainuomandis oleva alajaama suhtes kasutus- või valdusõigus. Kuivõrd üürileping oli sõlmitud hageja ja Amro Credit OÜ vahel kahepoolselt ja teiste kaasomanike nõusolekuta ning üüriobjektiks olid üksnes Amro Credit OÜ kasutuses olevad ruumid, siis on ekslik otsuses tuvastatu, et hagejal on kostja suhtes õigus ruume vallata. Asjakohaseks hagejaks saaks AÕS § 72 alusel kostja suhtes olla hoopis Amro Credit OÜ.
2-19-12056
20.Kohus tuvastas õigesti, et alajaama elektriseadmed on kostja ainuomandis olevad vallasasjad. Samuti, et hagejal ega tema üürileandjal Amro Credit OÜ pole õigust vallata kostja vallasasju. Õige on ka kohtu tuvastus, et kostja ostab elektrienergiat Eesti Energialt ja suunab selle tema omanduses oleva alajaama kaudu edasi Suur-Sõjamäe 19 a kinnistule. Sellegipoolest pani kohus kostjale lepinguvälise hageja tasuta energiaga varustamise kohustuse kostja ainuomandis oleva alajaama kaudu ja seda lausa kuni 01.06.2025. Otsusest jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on võimalik Eesti Energia AS-ilt ostetud elektri sund- ja tasuta edasivõõrandamine hagejale. Kohtu poolt viidatud AÕS-i sätted ei reguleeri sellekohast kinkelepingule omast lepinguvälist soorituskohustust. Kui lähtuda otsuse loogikast, siis saaks iga kinnistul viibiv isik, kellel puudub elektrienergiat ostva alajaama omanikuga lepinguline suhe, õigus saada lepinguväliselt ja tasuta elektrienergiat täpselt tema poolt nõutud mahus ning ajani.
21.Seadusel põhinev ei ole kohtuotsuse kontseptsioon, justkui saaks Amro Credit OÜ ja hageja vaheline üürileping mõjutada lepingupooleks mitteoleva kostja õigusi ja kohustusi (sh. energiaga varustamise osas lausa aastani 2025). Otsusest jääb mõistetamatuks, mis juhtub, kui näiteks kuni 01.06.2025 sõlmitud üürileping öeldakse üles või kas kostjal oleks vastav energiaga varustamise kohustus, kui pooled oleksid sõlminud üürilepingu näiteks kuni aastani 3000.
22.Kohtuotsus ei näe ette sooritusi hageja kasuks, vaid pigem hageja kasutuses olevate ruumide kasuks. Kohustushagi (sooritushagi) põhjal tehtud otsus võib ette näha sooritusi hageja enda, mitte aga hagejale mittekuuluvate ruumide suhtes.
23.Kohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole kaasomanik ning et energiaressurss on piiratud. Sellele vaatamata jaotas kohus kolme kaasomaniku piiratud elektrivõimsuse kasutusõiguse ilma kõigi kaasomaniku osavõtuta kaasomanikuks mitteoleva isiku kasuks. Tegemist on AÕS §-ga 72 vastuolus oleva otsusega. Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme jättes teised kaasomanikud menetlusse kaasamata ja ära kuulamata.
24.Hagi rahuldamise aluseks oli valduse rikkumine, kuid kohus pole tuvastanud valduse rikkumise tunnuseid – rikkumist, õigusvastasust, omavoli ja tegutsemiskohustust. Valduse rikkumine saab olla üksnes õigusvastane, kuid kohus pole tuvastanud kostjapoolse rikkumise õigusvastasust. Ainus kohtuotsuses kirjeldatud kostja käitumisakt on kostja ainuomandis olevas alajaamas voolu väljalülitamine. Kohus pole valduse rikkumiseks lugenud elektri uuesti sisse lülitamata jätmist, kuid on pannud kostjale elektri sisselülitamise kohustuse, tuvastamata kostjal hageja ees tegusemiskohustuse õiguslikke aluseid. Kostja poolt voolu väljalülitamine saaks olla hageja valdust rikkuv vaid siis, kui kostjal oleks hageja ees tegutsemiskohustus voolu andmisel, mida pole kohus tuvastanud.
25.Kohus tuvastas õigesti, et 14.08.2014 Amro Credit OÜ-ga sõlmitud energiavarustuse leping lõppes 14.08.2019. Kohus pole tuvastanud, et kostjal oleks olnud kohustus lepingu täitmiseks pärast selle tähtaja möödumist, mistõttu varustamise lõpetamine pole rikkumine isegi kaasomaniku suhtes, veel vähem aga rikkumine lepingupooleks mitteoleva hageja suhtes.
26.Ühegi seaduse ega lepinguga pole kooskõlas kostja kohustamine anda hagejale elektrienergiat tugevusega 250 amprit ning kuni 01.06.2025. Isegi kui sellise nõude oleks esitanud kaasomanik Amro Credit OÜ, siis poleks nõue proportsioonis viimase alla 1/10 kaasomandiosaga (AÕS § 72 lg. 1). Üürniku õigused ei saa olla suuremad, kui oleksid üürileandjast kaasomaniku õigused. Isegi, kui kohtusse oleks pöördunud kaasomanik Amro Credit, siis tulnuks arvesse võtta, et ta omab 1 164/10 978 kinnistust. Järelikult Amro Credit
2-19-12056 OÜ proportsionaalne osa saaks olla maksimaalselt 148,44 amprit. Samuti ei vaja ega kasuta hageja faktiliselt 250 amprit, vaid tema energiavajadus on ca 5 korda madalam. Seda kinnitab muuhulgas see, et hageja üüritud generaatori absoluutne maksimumvõimsus on 125 A. Kohus ei ole nende väidete osas seisukohta võtnud. Üksnes hageja väidetavast energiavajadusest lähtumine ja kostja energiavajaduse eiramine on põhjendamatu. Niivõrd suure energiamahu äraandmine takistab kostja tegevust ja tekitab viimasele kahju ning on kaasa toonud käibe languse. Hageja käive on kostja omast 35,4 korda väiksem, kuid ta nõuab enam kui 25 % kostja energiatarbest.
27.Ekslik on kohtu seisukoht, et kostja on jaotusvõrguettevõtja. Kostja on ELTS mõttes tarbija. Kinnistul paiknev alajaam on määratletav liitumispunktina ELTS § 3 p 15 järgi, mis on turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Elektripaigaldis on ELTS § 3 p 9 kohaselt elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Vastavalt ELTS § 3 p 29 on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Kuna ELTS § 8 lg 1 alusel on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu, ei saa kinnistul asetsevaid elektrijuhtmeid määratleda enam võrguna ning läbi nende elektrienergia juhtimine võrguteenuse osutamisena võrgu kaudu.
28.Kui kostja oleks käsitletav võrguettevõtjana, siis pani kohus kostjale õigusvastase kohustuse, kuna vastavalt ELTS § 22 lg 1 p 2 tohib sellist teenust osutada üksnes tegevusloaga isik. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
30.Kostja etteheited maakohtu otsusele selle kohta, et kostjale on pandud tasuta kohustus, on alusetud. Hageja õigustatud huviks on saada elektrit, kostja õigustatud huviks on saada selle eest tasu. Kostja ei ole vastuhagi ega kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramise taotlust esitanud. Sellepärast tuleb kostja menetluslikku käitumist käsitleda loobumisena avaldada seisukoht elektrihinna osas ega taotleda kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist.
31.Tööstuslao kompleks ja selle elektrivõrk on ELTS § 3 p 222 alusel suletud jaotusvõrk. Suletud jaotusvõrgu ettevõtjana on kostja vabastatud tegevusloa kohustusest eraldi ELTS § 60 lg 1 p 4 ja ELTS § 64 lg 4 alusel.
32.Kostja ei ole Konkurentsiametiga kooskõlastanud või avalikustanud mis tahes viisil tema võrguteenuse tingimusi. Hagejale on teadmata, millistel tingimustel toimub jätkuvalt võrguteenuse osutamine teistele Suur-Sõjamäe tn 19a, Suur-Sõjamäe põik 2 ja Suur-Sõjamäe põik 4a, Tallinn äritarbijatele. Seetõttu kannab kostja riski, et tema kohustuste mahu kindlaks määramisel hageja ees lähtutakse OÜ Amro Credit ja kostja vahelisest 14.08.2014 võrgulepingust nr 8-14.
33.Kostja pole kordagi maakohtu menetluses vaidlustanud üürilepingu kehtivust ja hageja õigust üürilepingu järgseid ruume vallata. Kostja pole esitanud põhjendust, mis takistas tal varem neid väiteid esitamast. Hageja palub neid väiteid mitte arvestada.
2-19-12056
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja esimese alternatiivnõude ja jättis kostja kohustamata andma tahteavalduse hagejaga hagi kolmandas alternatiivnõudes märgitud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab kostjat andma tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks hageja kasutuses olevate ruumide varustamiseks kuni 01.06.2025 kolmefaasilise elektriga (tugevusega 250A), hageja kohustusega tasuda elektrienergia eest teenuseosutajate tariifide alusel, millele lisandub 6%. Kostja tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada käesoleva kohtuotsusega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
35.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, kui kohustas kostjat hagejat tasuta varustama elektrienergiaga. Õige on kostja tähelepanek, et ükski seadus ei näe ette tasuta elektrienergiaga varustamise kohustust. Elektrienergiaga varustamine (võrguteenus) saab olla üksnes lepinguline ja tasuline. Samas ei ole maakohtu rikkumine toonud kaasa lõppkokkuvõttes ebaõiget kohtulahendit hagi rahuldamise näol. Maakohus oleks pidanud rahuldama hageja kolmanda alternatiivse nõude ja kohustama kostjat sõlmima hagejaga elektrienergiaga varustamiseks leping. Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada ja esitab ka asjakohased põhjendused, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.
36.Pooled ei vaidle järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle: -
Kinnisasja, asukohaga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, kaasomanikud on käesoleval ajal Amro Credit OÜ, Osaühing Unimars Baltic Supply ja kostja;
-
19.05.2010 sõlmisid toonased kaasomanikud Osaühing MKC Uksed, osaühing Palmeos ja kostja kasutuskorra kokkuleppe kinnistu kasutamiseks, millega Osaühing MKC Uksed sai enda kasutusse ruumid, mis käesoleval ajal on Amro Credit kasutuses ja mis on üüritud hagejale. Kostja ainukasutusse jäi kinnistul paiknev alajaam nr 1145, mille kaudu varustatakse elektriga Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvat hoonet;
-
Alajaamas paiknevad seadmed kuuluvad kostjale;
-
Amro Credit OÜ ja kostja sõlmisid 14.08.2014 lepingu nr 8-14, millega kostja kohustus tagama Amro Credit OÜ elektrienergiaga varustatuse ning see leping kehtis kuni 14.08.2019;
-
Hageja ja Amro Credit OÜ sõlmisid 01.06.2015 üürilepingu, mille alusel kasutab hageja Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvas hoones ruume, mis olid kaasomanike kokkuleppe kohaselt antud Amro Credit OÜ kasutusse. Üürileping kehtib kuni 01.06.2025;
-
02.05.2019 teatas kostja Amro Credit OÜ-le, et 14.08.2014 sõlmitud lepingut ei pikendata;
-
Hageja pöördus 11.07.2019 kostja poole elektri saamiseks uue lepingu sõlmimiseks, kuid kostja keeldus;
-
Kostja lülitas 14.08.2019 hageja poolt üüritud ruumidest elektri välja.
2-19-12056 TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus nimetatud asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks.
37.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja on alles apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et üürileping oli sõlmitud hageja ja Amro Credit OÜ vahel teiste kaasomanike nõusolekuta ning hagejal ei ole kostja suhtes õigus ruume vallata. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kostja ei ole antud väite lubatavust põhjendanud, mistõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta.
38.Pooled vaidlevad käesolevas asjas eelkõige selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale elektrienergiat edastada. Hageja väitel rikub kostja hageja valdust kinnisasjale ja hageja nõude sisuks on valduse rikkumise kõrvaldamine, alternatiivselt lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmiseks kohustamine. Elektrivarustuse katkestamine või takistamine piirab ruumide kasutamise võimalust ja tegemist võib seetõttu olla hageja valduse rikkumisega. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et hageja valdust saab rikkuda ka kolmas isik (antud juhul kostja), kellega hagejal lepinguline suhe puudub. Samuti saab kaasomandi eseme üürinud hageja, kui otsene valdaja, nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist kostjalt. See, et üürileandjal on üürile antud eseme üürilepingule vastavuse tagamise kohustus, ei võta üürnikult õigust nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist otse rikkujalt (vt Riigikohtu 13.06.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, milles Riigikohus leidis, et üürnikul on tulenevalt valduse rikkumisest samaväärselt omanikuga õiguskaitsevahendite kasutamise õigus rikkuja vastu). Samas rahuldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust kohaldades hageja esimese alternatiivse nõude. Maakohus leidis, et kostja kohustus mitte takistada hagejale elektrienergia edastamist tuleneb sellest, et hagejal on õigus kasutada üüritud ruume sihtotstarbeliselt. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja soovitud tingimustel on võimalik rahuldada hagi üksnes kolmanda alternatiivse nõude kohaselt. Hagejal on küll õigus sihtotstarbeliselt ruume kasutada, kuid kostja kohustus elektrienergiat hagejale edastada saab tulla üksnes konkreetsest kohustavast normist ja poolte vahelisest lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaseks normiks TsÜS § 68 lg 5 koosmõjus ELTS-i ja KonkS-i normidega, millest tuleneb kohustus tagada tarbijale turutingimustel võrguteenus. Samuti näeb ELTS ette, et võrguteenuse osutamiseks tuleb sõlmida leping. Võrguteenuse osutamise kohustuse tuvastamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik hinnata, kas kostja on hageja valdust rikkunud ja on käitunud omavoliliselt. Nimetatud osas jätab ringkonnakohus põhjendused maakohtu otsusest välja ja seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata ka apellandi väitele, et maakohus ei ole tuvastanud kostja rikkumist, õigusvastasust, omavoli ja tegutsemiskohustust. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja kohustust osutada hagejale võrguteenust, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele.
39.Vaidluse all ei ole, et kostja valduses on alajaam ja kostjale kuuluvad selles asuvad seadmed. Vastavalt Eesti Energia ja kostja vahelisele piiritlusaktile kuuluvad alajaamas asuvad jõutrafod kostjale (I kd tl 166). Seega on kostjale kuuluvate seadmete hulgas ka jõutrafo, millega toimub kõrgepinge muundamine madalpingeks ning sellise pingega voolu edastamine Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistu teistele kaasomanikele. Samuti edastab kostja elektrienergiat vähemalt ühele kõrval asuvale kinnistule (s.o endisel tööstuskompleksi territooriumil). Seda kinnitab Elektrilevi OÜ 28.08.2019 vastus, milles on märgitud, et alajaamas nr 1145 asuvate seadmete kaudu varustatakse elektriga kahte tarbimiskohta aadressil Suur-Sõjamäe tn 19a ja
2-19-12056 Suur-Sõjamäe põik 2, Tallinn (I kd tl 138). ELTS § 3 p 222 kohaselt on suletud jaotusvõrk selline jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale. Kostja väitel jaotusvõrgu tunnused puuduvad, kuna kinnisasjal asuva elektrijuhtmestiku puhul on tegemist elektripaigaldisega (ELTS § 3 p 9), mitte võrguga. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Asjaolust, et elektrijuhtmestik on elektripaigaldis, ei saa järeldada, et tegemist saaks olla jaotusvõrguga. ELTS § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Seega ei ole võrgu jaotusvõrguks lugemise eelduseks mitte see, et tegemist on elektrijuhtmestikuga. Tulenevalt põhivõrgu ja jaotusvõrgu definitsioonidest (ELTS § 2 p 11 ja p 21) ei ole võrgu otspunktid (jõutrafod), mis alandavad pinget madalpingeks, mitte põhivõrgu, vaid jaotusvõrgu osaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et käesoleval juhul ei esineks ELTS § 3 punktis 222 sätestatud suletud jaotusvõrgu tunnuseid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et elektrituruseaduses suletud jaotusvõrgu sätestamine oli tingitud vajadusest reguleerida elektrienergia jaotamist suurte omavahel seotud objektide, sealhulgas tööstusobjektide piires (vt elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 576 SE, www.riigikogu.ee/eelnoud). Kostja poolt elektrienergia edastamine toimub geograafiliselt piiratud tööstusobjekti piires. Seega, arvestades kostja vastuväidete ulatust ja kohtu poolt eelnevalt tuvastatut, on kostja valduses olevate seadmete puhul ringkonnakohtu hinnangul tegemist suletud jaotusvõrguga.
40.Maakohus leidis, et tegemist on jaotusvõrguga ja kostja on jaotusvõrguettevõtja. See määratlus pole eeltoodust tulenevalt õige, kuna tegemist on suletud jaotusvõrguga ja sellest tulenevalt kostja näol jaotusvõrguettevõtjaga, kes tegutseb suletud jaotusvõrgus. Tavalisele jaotusvõrguettevõtjale kehtib, nii nagu kostja õigesti märkis, loakohustus. Vaidlust ei ole selles, et kostjal vastav luba puudub, mistõttu ei saa kostja olla jaotusvõrguettevõtja. Küll aga saab olla tegemist jaotusvõrguettevõtjaga suletud jaotusvõrgus, kellele ELTS § 22 lg 2 p 2 kohaselt loakohustus ei laiene.
41.Kostja väitel on ta tarbija ning lihtsalt müüb elektrienergiat edasi teistele kaasomanikele, mis ei tee temast võrguettevõtjat. Asjaolu, et kostja müüb elektrienergiat edasi ei välista ringkonnakohtu hinnangul seda, et tegemist on jaotusvõrguettevõtjaga. Pealegi sätestab ELTS § 12 lg 1, et tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Seega ulatuses, milles kostja tarvitab elektrienergiat oma tarbeks, on kostja tarbijaks, kuid ulatuses, milles kostja jaotab elektrienergiat, on kostja jaotusvõrguettevõtjaks.
42.ELTS § 65 lg 1 sätestab, milliseid võrguteenuseid peab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale osutama. Nimetatud kohustused laienevad ka jaotusvõrguettevõtjale, sealhulgas suletud jaotusvõrgus võrguteenuste osutamisel. ELTS § 65 lg 1 p 3 järgi kuulub jaotusvõrguettevõtja kohustuste hulka liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine ning sama lõike p 4 kohaselt elektrienergia edastamine oma võrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist. Maakohus leidis, et kuna hagejal endal elektripaigaldist kostja võrgu liitumispunktis ei ole, siis ei saa hageja nõuda võrguühenduse kasutamist kostja seadmete kaudu. Maakohtu tuvastatul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, sest pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutatav elektripaigaldis on ühendatud kostja võrguga ja selle kaudu on hagejale võrguteenust osutatud (järelikult peab olemas olema ka liitumispunkt).
2-19-12056
43.Hageja tugineb apellatsioonkaebuse vastuses sellele, et kostjal on kohustus võimaldada hagejal kasutada võrguühendust ja edastada hagejale elektrit. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kuna hageja on ELTS § 12 lg 1 kohaselt tarbija ning kostja on jaotusvõrguettevõtja suletud jaotusvõrgus, mille kaudu on hagejal võimalik elektrit saada, siis on kostjal kohustus osutada hagejale võrguteenust, sealhulgas edastada elektrienergiat ja võimaldada võrguühenduse kasutamist.
44.Põhjendatud on hageja viide, et kostja kohustus hagejale võrguteenust osutada tuleneb ka konkurentsiseadusest. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Riigikohus on leidnud, et kaugküttevõrk, mille kaudu ettevõtja soojust jaotab, võib kujutada endast olulist vahendit KonkS § 15 mõttes (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsust haldusasjas nr 3-3-1-49-12, p 19). Samuti on Riigikohus leidnud, et ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (ÜVK) omaniku või valdaja näol võib olla tegemist nn loomuliku monopoliga (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 33). Hageja väitel oleks uue liitumispunkti rajamine ebamõistlikult koormav (maksumus oleks ca 40 000 eurot ja välja ehitamine kestaks 330 päeva), eriti arvestades seda, et hageja on üürnik. Kostja ei ole põhjendanud, et hagejal oleks võimalik elektrit saada mingil muul majanduslikult otstarbekal viisil. Lisaks ei ole vaidluse all, et Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistut varustatakse elektriga kostja valduses oleva alajaama ja tema omandis olevate seadmete kaudu ning selles on 3 liitumispunkti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et täiendava liitumispunkti rajamine tähendaks liitumispunkti dubleerimist ja see ei oleks majanduslikult otstarbekas, arvestades selle rajamise maksumust, ajakulu ja asjaolu, et rajatava liitumispunkti omanikuks ei saaks hageja. Ebamõistlik oleks ringkonnakohtu arvates ka lahendus, et hageja peaks täiendava liitumispunkti rajamist nõudma üürileandjalt, kuna ka üürileandjal, kui kaasomanikul, on uue liitumispunkti välja ehitamine olemasoleva alajaama puhul ebaotstarbekas dubleerimine. Seetõttu tuleb kostjat pidada olulist vahendit omavaks ettevõtjaks, kellel on KonkS § 18 lg 1 kohaselt kohustus lubada juurdepääsu elektrivõrgule.
45.ELTS 8.peatüki kohaselt sõlmitakse võrguteenuste osutamiseks võrguleping ja elektrienergia müügiks elektrileping. Riigikohus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) sätteid tõlgendades leidnud, et ÜVK omanik või valdaja saab olla kohustatud osutama soovitud teenust üksnes lepingu alusel. Samuti leidis Riigikohus, et kohus saab vastavalt asjaoludele asendada ÜVK omaniku tahteavalduse nii tähtajatu kui ka tähtajalise või tingimusliku lepingu sõlmimiseks (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1164-09, II ptk). ÜVK-le ligipääsu puudumisel tarbija õigusele, esitada ÜVK valdaja vastu hagi liitumislepingu sõlmimiseks kohustamiseks või lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga, on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium asjas nr 3-161407. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud seisukohti kohaldada ka ELTS alusel võrguteenuse osutamisele, kuna sarnaselt ÜVVKS-ile näeb ELTS ette võrguteenuse osutamiseks tarbijaga lepingu sõlmimise. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal tekib õigus saada ja kostjal kohustus anda elektrienergiat üksnes poolte vahelise lepingu alusel. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostjale tuleneb lepingu sõlmimise kohustus ka sellest, et kostja on olulist vahendit omav ettevõtja. Riigikohus on leidnud, et lepingu sõlmimise sund tuleneb loomuliku monopoli seisundist (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 33).
46.Hageja on esitanud alternatiivse nõude kohustada kostjat andma tahteavaldused elektrienergiaga varustamise lepingu sõlmimiseks. Sisuliselt soovib hageja kostjaga
2-19-12056 elektrituruseaduses sätestatud võrguteenuse lepingu sõlmimist. Seejuures ei ole hageja oma alternatiivseid nõudeid järjestanud, mistõttu pidi maakohus hindama kõikide alternatiivsete nõuete alusel asja lahendamist. Maakohus, olles tuvastanud, et kostja on võrguettevõtja, kellel on kohustus osutada võrguteenust, sai eeltoodust tulenevalt rahuldada üksnes hageja kolmanda alternatiivse nõude ja kohustada kostjat andma tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks. Samuti on ringkonnakohtul võimalik olukorras, kus ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ühe alternatiivnõude rahuldamise osas ja hageja ei ole nõudeid järjestanud, hinnata, kas samade asjaolude alusel on võimalik rahuldada mõni teine hageja alternatiivne nõue.
47.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka põhjendusel, et hageja poolt soovitud amprimaht ei ole põhjendatud. Kostja ei ole avaldanud, mis tingimustel ta aadressidel Suur-Sõjamäe tn 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2, Tallinn, võrguteenust osutab. ELTS § 64 lg 11 kohaselt peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub varasemalt kohaldatud tingimustel võrguteenuse osutamise kohustus ka juhul, kui tarbijaga võrguteenuse osutajaga kokkulepet ei ole olnud, vaid kokkulepe oli tarbija üürileandja ja võrguteenuse osutaja vahel. Seda seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23.05.2019 otsus asjas nr 3-17-1791. Seega saab käesolevas asjas lähtuda sellest, mis tingimustel sai hageja kostjalt võrguteenust varasemalt, arvestades seejuures võrgu läbilaskevõimet. Vaidluse all ei ole, et kostja omandis oleva jõutrafo võimsus on 1400 kVA. Vastavalt Mõõtelabori vastusele on alajaama nr 1145 kaudu edastavaks voolutugevuseks 1400 kVA suuruse võimsuse puhul 1977 amprit (I kd tl 75). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja poolt taotletav voolutugevus lähtudes alajaama läbilaskevõimest ebamõistlikult suur, moodustades sellest kõigest 12,6%.
48.Kostja väitel ei ole maakohus arvestanud teiste kaasomanike huvidega ja arvestada tuleb kaasomandi ulatusega. Ringkonnakohus ei nõustu, et voolutugevust tuleks jaotada lähtudes sellest kui suur on konkreetselt kaasomanikule kuuluv mõtteline osa kinnisasjast. See seaks põhjendamatud piirangud väiksema kaasomandi osa kasutamiseks näiteks äritegevuses, kus tootmismahud ei ole tihtipeale seotud mitte kasutatava pinna suurusega, vaid majandustegevuse eripära ja selles rakendatava tehnoloogiaga. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et maakohus oleks pidanud ära kuulama teised kaasomanikud. Samuti ei saanud maakohus teisi kaasomanikke omal algatusel menetlusse kaasata, kuna käesolevat asja menetletakse hagimenetluses. Väite osas, et kaasomanikud seatakse maakohtu otsusega ebavõrdsesse olukorda, tulnuks kostjal kõigepealt esile tuua kui suure voolutugevusega elektrienergiat teistele kaasomanikele edastatakse ja seejärel tõendada, et see kahjustab kõigi kaasomanike, sealhulgas kostja huvisid. Kostja ei ole seda teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja võimaldas kaasomanikule Amro Credit OÜ 14.08.2014 lepingu nr 8-14 alusel kasutada elektrienergiat tugevusega 250A kuni 14.08.2019. Kui lähtuda kostja arvutustest, siis pidanuks Amro Credit OÜ ka toona saama kasutada elektrienergiat üksnes 148,44A, kuid ometi võimaldas kostja kaasomanikule suurema tugevusega elektrienergiat kui kaasomaniku mõttelise osa suurus. Kostja ei ole seejuures selgitanud varasema olukorra erinevust käesolevaga.
49.Õige on kostja etteheide maakohtule, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, jättes vastamata kostja väidetele seoses poolte energiavajadusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda aga kostja väited kohtuotsust hagi rahuldamise ja hagejale 250A tugevusega elektrienergia võimaldamise kohta ebaõigeks. Ringkonnakohus parandab maakohtu rikkumise ja vastab kostja väidetele alljärgnevalt.
2-19-12056
49.1.Kostja väitel on hageja tegelik tarbimine tulenevalt mõõtmistulemustest üksnes 50A ja seetõttu ei vaja ta rohkemat. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud mõõtmistulemustest ei saa teha järeldusi selle kohta, millistel tingimustel peab kostja hagejale võrguteenust osutama. Tegemist on kuue päeva andmetega perioodil 10.09.2019 kuni 17.09.2019, mille kohaselt oli maksimaalseks tarbimiseks 70A (II kd tl 39). Sedavõrd lühikese perioodi andmetest ei saa järeldada, et hageja ei vajaks 250A tugevusega elektrienergiat. Samuti ei saa hageja väiksemat voolutugevuse vajadust järeldada asjaolust, et hageja rentis perioodil 15.08.2019 kuni 23.08.2019 generaatori, mis võimaldab toota voolu tugevusega 125A (I kd tl 141-143). 14.08.2019 lülitas kostja elektri välja, mistõttu pidi hageja sellele kiiresti reageerima.
49.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud enda vajadust voolutugevuse osas sellisel määral, et see mõjutaks hageja õigust kasutada 250A tugevusega elektrienergiat. Kostja väitel on tema energiavajadus 919,65A. Vastavalt kostja poolt esitatud arvutustele vajab CNC treimiskeskus kokku 375,45A, CNC freesimiskeskus kokku 275A, kontor 40A ja abiseadmed 229,2kV (II kd tl 36). Mõõtelabori poolt esitatud arvamuse kohaselt ei ole kostja poolt kasutatavate seadmete energiatugevusele osaliselt võimalik hinnangut anda, kuna seadmete voolutugevust ei saa kirjeldada kilovoltides (kV) (II kd tl 75). Seega on kostja poolt esitatud andmed osaliselt ebausutavad ja sellest võib järeldada kostja elektrienergia tugevuse vajadust kokku 690,45A ulatuses. Samas ei saa ka sellest voolutugevuse vajadusest järeldada, et hageja kasutusse antav 250A takistaks kuidagi kostja majandustegevust. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, on alajaama nr 1145 kaudu edastavaks voolutugevuseks 1977A, mis tagab piisava võimaluse kasutada kostjal elektrienergiat tugevusega 690,45A ja hagejal 250A.
49.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et arvesse tuleks võtta poolte majandusnäitajaid. See, milline on ettevõte töötajate hulk, käive ja kasum ei oma tähtsust hindamaks ettevõtte tegevuses vajaliku energiatugevuse vajadust. Kostja ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid ja tõendanud, et 250A ulatuses voolutugevuse hagejale kasutada andmine tekitaks kostja majandustegevusele kahju.
50.Hageja saab eeltoodust tulenevalt tugineda sellele, et varasemalt sai hageja kasutada elektrienergiat tugevusega 250A. Muude hageja poolt taotletavate lepingu tingimuste osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Üksnes elektrienergiaga varustamise tähtaja osas on kostja märkinud, et see jääb selgusetuks. Samuti märgib kostja, et kohustav kohtuotsus ei näe ette sooritusi hageja kasuks, vaid pigem hageja kasutuses olevate ruumide kasuks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, kuid nimetatud probleem laheneb hageja kolmanda alternatiivse nõude alusel hagi rahuldamisega, mille kohaselt on kostja kohustatud varustama hageja kasutuses olevaid ruume elektriga. Seega sõltub lepingu kehtivusaeg ruumide kasutamisest hageja poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja soov kasutada elektrit soovitud tugevusega kuni üürilepingu lõppemiseni 01.06.2025. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et hageja nimetatud tugevusega elektrienergiat kuni üürilepingu lõppemiseni ei vajaks. Selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
51.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas
2-19-12056 seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema (vt Riigikohtu 07.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt kostja kohustuse osutada hagejale võrguteenust ja sõlmida selleks hagejaga leping tingimusel, et hagejale edastatav elektrienergia peab olema kolmefaasiline, tugevusega 250A ja tähtajaga 01.06.2025, mille eest hageja tasub kostjale vastavalt elektriarvestite näitudele teenuseosutajate (AS Elektrilevi, Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele lisandub 6%. Seega on täidetud TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavalduse asendamise eeldused ja kohus asendab kostja tahteavalduse hagejaga eelnimetatud tingimustel lepingu sõlmimiseks käesoleva kohtuotsusega.
52.Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata kostja kohustusele sõlmida hagejaga võrguteenuse osutamiseks leping, säilivad kostjal seadusest tulenevad võimalused lepingu lõpetamiseks. ELTS § 90 lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust muul viisil oluliselt rikkunud. Seega ei sõltu kostja kohustus üksnes sellest, et hagejal on ruumide kasutamisest tulenevalt õigus võrguteenust saada, vaid ka hageja poolsete kohustuste täitmisest.
53.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.