Ühinguõigus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud I T esitas 22.02.2023 Harju Maakohtule avalduse Part Capital OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldajale läbi tsiviilasja 2-20-13224 teatavaks saanud, et tsiviilasjas 2-17-1429 on tunnustatud puudutatud isikule kuuluv nõue summas 190 000 eurot. 14.08.2017 kinnitati kohtumäärusega kompromiss tsiviilasjas 2-17-1429. 05.03.2018 on Part Capital OÜ lihtkirjaliku lepinguga loovutanud 14.08.2017 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tsiviilasjas 2-17-1429 tuleneva nõude xxx OÜ-le. xxx OÜ on nõude loovutanud xxx OÜ-le (registrikood xxx), kes jätkab nõude sissenõudmist OÜ xxx pankrotimenetluses. Avaldaja on seisukohal, et täitedokumendiks oleva nõude loovutamine oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud. 21.11.2018 tühistas kohus 14.08.2017 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tsiviilasjas 2-17-1429. Seega loovutati täitedokumendiks olev nõue ajal, mil kompromissi ei olnud tühistatud, mistõttu oleks pidanud nõude loovutamine olema vormistatud notariaalselt tõestatuna. Vorminõude rikkumise tõttu on seega tegemist tühise tehinguga. Avaldaja leiab, et eeltoodust tulenevalt saab puudutatud isik xxx OÜ pankrotimenetluses oma nõuet realiseerida. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrata avaldaja. 01.03.2023 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus avaldajal täiendavalt põhistada, miks ta leiab, et ta on likvideerija ametikohale sobiv kandidaat ning selgitas, et avaldaja võib esitada ka täiendavaid kandidaate likvideerija ametikohale. Samuti kohustas kohus avaldajat tasuma likvideerija tasu ja likvideerimismenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tagatise 300 eurot. 08.03.2023 esitas avaldaja avalduse täienduse, milles täpsustas enda sobivust likvideerija ametikohale ning esitas täiendava kandidaadina pankrotihaldur Tarmo Villmani. Samuti esitas avaldaja kohtule maksekorralduse tagatise 300 euro tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab TsMS nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 218 lg 2 järgi kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku osanik ja endine juhatuse liige, s.o likvideerimismenetlusest huvitatud isik. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule nõue summas 190 000 eurot OÜ xxx vastu, mida puudutatud isikul oleks võimalik realiseerida OÜ xxx pankrotimenetluses. Nimelt on avaldusele lisatud tõendi kohaselt OÜ xxx pankrotimenetluses tunnustatud puudutatud isiku nõuet summas 190 000 eurot. Seega, kuna puudutatud isikule kuulub vara, tuleb ÄS § 218 lg 3 alusel läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja palub likvideerijaks määrata iseennast. Avaldaja märgib, et kuigi ta on kriminaalkorras karistada saanud, on ta sellest omad järeldused teinud ning ei soovi enam kunagi ühtegi pahategu sooritada. Avaldajale määratud karistus on kohtuotsuse alusel jäetud täies ulatuses täitmisele pööramata ning talle on seetõttu määratud viie aasta pikkune katseaeg, millest kolm aastat on edukalt läbitud ning katseaja kestel uue kuriteo sooritamist eeldada on kohatu. Avaldajalt ei ole kohtulahendiga võetud õigust ettevõtlusega tegeleda. Avaldajal on pikaajaline äriühingute juhtimise kogemus, mistõttu peab ta end sobivaks isikuks nii kogemuste kui ka teadmiste poolest likvideerimist läbi viima. Kohus leiab, et avaldaja ei ole veenvalt põhistanud enda sobivust likvideerija ametikohale. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja süüdi mõistetud kelmuses ja dokumendi võltsimises ning selle kasutamises ning rahapesus. Nimetatu ei veena kohut ei avaldaja oleks sobiv likvideerija, kes oleks võimeline nõuetekohaselt täitma likvideerija ülesandeid. Asjaolu, et isikul on pikaajaline äriühingute juhtimise kogemus ei tähenda, et isikul oleksid teadmised likvideerimismenetluse läbiviimisest vastavalt seadusele. Samuti ei nähtu äriregistrist, et avaldajal on varasem likvideerijana tegutsemise kogemus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et avaldaja oleks võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, mistõttu ta avaldajat puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Avaldaja palub alternatiivselt määrata puudutatud isiku likvideerijaks Tarmo Villmani, kes on kantud pankrotihaldurite nimekirja ning on avaldanud nõusoleku enda määramiseks puudutatud isiku likvideerijaks. Kohus leiab, et Tarmo Villman on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur T. Villmani. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 10. detsembriks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kui avaldaja soovib nõuda puudutatud isikult oma menetluskulude hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.