Flagito OÜ hagi Deutsche Lufthansa AG vastu hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
1410,98 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048) esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Tuul Kostja: Deutsche Lufthansa AG (Saksamaa registrikood HRB 2168) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kristiina Reinson Asja
läbivaatamine Lihtmenetluses (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis 1200 eurot.
Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Flagito OÜ kasuks sissenõudmiskulu 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 212,93 eurot.
Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Flagito OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1200 eurot) alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskulud Deutsche Lufthansa AG kanda.
Rahuldada Flagito OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud 690 eurot (käibemaksuta).
Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Deutsche Lufthansa AG-l Flagito OÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
eurolt (käibemaksuta) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Flagito OÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Deutsche Lufthansa AG (edaspidi kostja) vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes.
Hagi kohaselt broneerisid 21.11.2020 K K ja K E (edaspidi reisijad) lennu, misjärel edastas kostja reisijatele broneeringu kinnituse. Reisijatel olid kinnitatud broneeringud Q6B63B ja Q6MB7Y kostja 26.11.2020 lendudele LH885 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Saksamaa (Frankfurt) ja LH630 lähtepunktiga Saksamaa (Frankfurt) sihtpunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) ja 04.12.2020 lendudele LH631 lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Saksamaa (Frankfurt) ja LH882 lähtepunktiga Saksamaa (Frankfurt) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Reisijaid ei lastud 26.11.2020 TallinnFrankfurt LH885 lennule, kuigi reisijatele oli väljastatud kinnitatud broneering. Probleemi põhjuse otsimisel selgus, et kostja ei olnud reisijate broneeringusse sisestanud kehtivat elektroonilise pileti numbrit. Lennujaamas ei õnnestunud probleemi lahendada kostja süsteemide tehnilise tõrke tõttu. Vastavat asjaolu kinnitas Tallinna lennujaama töötaja. Seejärel helistas reisija kostja töötajale ning telefonivestluses sai teada, et broneeringu vormistamisel (21.11.2020) unustas kostja kõnekeskuse töötaja teha vastavaid toiminguid, et hiljem saaks pileteid väljastada (reisija sõnul unustas kostja töötaja broneeringule linnukese „urgent“ märkida). Samal päeval ehk 26.11.2020 maksis kostja reisijatele tagasi kogu piletite ostuhinna. 21.12.2020 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale. 11.01.2021 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel kompensatsiooni summas 600 eurot reisija kohta (kokku 1200 eurot). 18.01.2021 keeldus kostja hüvitise maksmisest, kinnitades, et lennupiletid ei olnud väljastatud ning seetõttu kompensatsioon pole ette nähtud.
Eeltoodust tulenevalt esitab hageja hagiavalduse kostja vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude nõudes, kuivõrd kostja tegevus on põhjustanud hagejale kahju.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hagejale ei ole väljastatud hagis nimetatud lennupileteid. Hageja väited, et lennupiletid jäid väljastamata kostja süü tõttu, on tõendamata ja alusetud. Lennupiletite väljastamata jätmise tingis hageja enda tegevus või tegevusetus, millest kostja ei ole teadlik. Lähtuvalt eeltoodust puudub hagejal nõue kostja vastu. Kostja hinnangul ei ole broneeringu detailide edastamine (ing. keelne "booking details") võrdne reisimisõigust andva dokumendiga (pilet või samaväärne) määruse art 2 (f) tähenduses. Kostja seob piletite müügil automaatselt pileti numbri broneeringuga (näidisbroneering lisatud). Kavandatava broneeringu detailide edastamine ei võrdu broneeringu tunnustamise ja registreerimisega määruse art 2 (g) tähenduses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
-
21.11.2020 broneerisid reisijad K K ja K E lennureisi kostja lennureisile, mis väljus 26.11.2020, marsruutidega Tallinn-Frankfurt (lennureis LH885), FrankfurtDubai (lennureis LH630). Samuti broneerisid reisijad kostja lennureisi tagasi Eestisse, väljumisajaga 04.12.2020, marsruutidega Dubai-Frankfurt (lennureis LH631), FrankfurtTallinn (lennureis
LH882);
-
kostja edastas reisijatele broneeringu kinnituse (broneeringu numbrid Q6B63B ja Q6MB7Y) reisija K K e-posti aadressile (dtl 9-21);
-
reisija jõudsid õigeaegselt registreerimisele, kuid neid ei lastud 26.11.2020 toimunud lennule LH885 (Tallinn-Frankfurt);
-
kostja ei ole tasunud hagejale või reisijatele hagis nõutud hüvitist;
Kohus leiab, et pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: -
kas reisijatel oli kinnitatud broneering asjaomasele lennule;
-
kas hüvitise nõudmise eeldused on täidetud ning kas kostja peab tasuma hagis nõutud hüvitise.
Kohus andis menetlusosalistele 25.01.2023 selgituskirjaga (dtl 62-66) võimaluse esitada seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Seega lähtub kohus eeltoodust ning võtab seisukoha selles osas, mille üle pooled vaidlevad. Hüvitis
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
10.Lennureiside regulatsioon on Eestile siduvalt kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus). Kohus võtab tsiviilasja lahendamisel aluseks nimetatud määruse.
11.Määruse artikkel 1 kohaselt käesolevas määruses kehtestatakse siin nimetatud tingimustel reisijate minimaalsed õigused järgmistes olukordades: a) reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha; b) lend tühistatakse; c) lend hilineb. Määruse artikkel 2 punkti a ja b kohaselt lennuettevõtja on kehtiva lennutegevusloaga õhutranspordiettevõtte. Tegutsev lennuettevõtja on lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Määruse artikkel 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Määruse artikkel 2 punkti f kohaselt on pilet reisimisõigust andev kehtiv dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heaks kiitnud lennuettevõtja või tema volitatud esindaja. Määruse artikkel 2 punkti j kohaselt on lennureisist mahajätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud, kui lennureisist maha jätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid.
12.Määruse artikkel 3 lõike 1 kohaselt käesolevat määrust kohaldatakse a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Määruse artikkel 3 lõike 2 kohaselt lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral. Määruse artikkel 4 ja 5 kohaselt seda määrust kohaldatakse ainult reisijate suhtes, kes reisivad mootoriga jäigatiivalise õhusõidukiga ning seda määrust kohaldatakse mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise.
13.Määruse artikkel 4 punkti 3 kohaselt kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklile 8 ja 9. Määruse artikkel 7 lõike 1 kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse artikkel 7 lõike 4 kohaselt lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.
14.Kohus leiab, et eeldused hüvitise tasumiseks on täidetud ning kostja peab tasuma hagis nõutud hüvitise. Kohus selgitab enda seisukohta järgmiselt.
15.Puudub vaidlus, et kostja on tegutsev lennuettevõtja, kes teostas 26.11.2020 lennu LH885 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Saksamaa (Frankfurt) ja LH630 lähtepunktiga Saksamaa (Frankfurt) sihtpunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) ning 04.12.2020 samal marsruudil tagasi Eestisse. Reisijad K. K ja K. E sõlmisid kostjaga lepingu eeltoodud lennul
osalemiseks. Tsiviilasja materjalist nähtub, et lepingu sõlmimise kinnitamiseks edastas kostja 21.11.2020 e-posti aadressile xxx e-kirja, millest nähtuvad broneeringu detailid (lennukuupäev, lennunumber, broneeringukood jm) (dtl 9-21).
16.Kohus ei nõustu kostjaga, et kavandatava broneeringu detailide edastamine ei võrdu broneeringu tunnustamise ja registreerimisega määruse artikkel 2 punkti g tähenduses. Kohus leiab, et reisijatele edastatud e-kirja (dtl 9-21) tuleb käsitleda kinnitatud broneeringuna määruse artikkel 2 punkti g ja artikkel 3 lg 2 punkti 1 mõttes. Kostja kui tegutsev lennuettevõtja on reisijate poolt tehtud broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud, edastades selle kohta e-kirja. Reisijad on lennu broneerinud kostja lennule, mille kohta on kostja väljastanud täpsustava info. Broneeringust nähtuvad lennukuupäev, lennunumber jm olulised andmed. Kostja leiab, et seda ei saa käsitleda ei broneeringuna ega piletina, kuid ei ole selgitanud, miks ta leiab, et see ei ole broneering määruse artikkel 2 punkti g tähenduses. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks reisijatele edastanud ka mõne muu dokumendi või e-kirja, mida tuleks käsitleda kinnitatud broneeringuna. Seega, leiab kohus, et reisijatele edastatud e-kiri on kinnitatud broneering.
17.Puudub vaidlus selles, et reisijad saabusid õigeaegselt lennule registreerimiseks, kuid neid ei lastud 26.11.2020 toimunud lennule LH885 (Tallinn-Frankfurt). Reisijad jäeti lennust maha vastu nende tahtmist. Kostja keeldus reisijate lennukiga vedamisest, kuigi reisijad ilmusid lennule määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel. On tõendatud, et reisijad jäid lennult maha, kuivõrd reisijate broneeringutes puudusid kehtivad elektroonilise pileti numbrid (dtl 22). Reisijatele ei väljastatud pileteid (dtl 37).
18.Kohus leiab, et reisijad jäeti lennult maha mittetäielike reisidokumentide tõttu. Määruse artikkel 2 punkti j mõttes on põhjendatud reisija lennust maha jätmine mittetäielike reisidokumentide tõttu, kuid kohtu hinnangul tuleb määruse artikkel 2 punkt j tõlgendada selliselt, et reisija on põhjendatud lennust maha jätta mittetäielike reisidokumentide tõttu juhul, kui reisidokumendid on mittetäielikud reisijast tuleneval põhjusel. Käesoleval juhul on reisijate K Kuke ja K Ei reisidokumendid mittetäielikud kostjast tuleneval põhjusel. Kostja on reisijate broneeringutega võrdlemiseks esitanud korrektse kostja näidisbroneeringu (dtl 69-79). Võrreldes reisijate ja kostja näidisbroneeringut, nähtub reisijatele väljastatud broneeringutest (dtl 9-21), et broneeringutest puudub muuhulgas lennupiletide number ja muu lennupileteid puudutav info (kostja näidisbroneeringus „ticket number“, „receipts and other documents“). Samas on hageja tõendanud (dtl 22), et reisijad jäid lennust maha kostja süsteemide tehnilise tõrke tõttu, kuivõrd kostja ei olnud reisijate broneeringusse sisestanud kehtiva elektroonilise pileti numbrit. Süsteemitõrke tõttu ei saanud broneeringut avada ega teha vajalikke muudatusi. Reisijaid ei registreeritud 26.11.2020 Tallinn-Frankfurt lennul. Seega asjaolu, et reisijatel oli kinnitatud broneering, mille alusel ei saanud väljastada lennupileteid, tulenes kostjast.
19.Kohus leiab, et reisijad ei saanud neile väljastatud broneeringu sisu mõjutada. Broneeringute saamisel said reisijad eeldada, et tegemist on korrektse broneeringuga, mille alusel saab väljastada lennupiletid. Lennupiletite, mh reisijale väljastatud broneeringule lennupileti numbri lisamine, on kostja vastutusalas. Lennupileteid väljastab kostja, mitte reisija. Lennuettevõtte poole pöörduv isik, kes soovib teise riiki lennata, tasub lennuettevõttele raha lennupileti eest, mitte broneeringu eest, mille alusel ei ole võimalik lennupiletit väljastada. Lennuettevõte, kui lennupiletite müüja, peab tagama selle, et isik, kes raha maksab, saab seda, mida ta õigustatult lennuettevõttelt raha tasumisel ootas. Lennuettevõte, kes võtab isikult raha vastu, peab isikule võimaldama seda, mida ta raha vastuvõtmisel lubas. Juhul, kui isik saab tasutud raha eest n-ö
puuduliku toote, siis kannab vastusust lennuettevõtja ning peab arvestama puudusest tingitud tagajärgedega.
20.Kohus leiab, et kostja väide, et lennupiletite väljastamata jätmise tingis hageja enda tegevus või tegevusetus, millest kostja ei ole teadlik, ei ole põhjendatud. Broneeringute alusel väljastab lennupileteid lennuettevõtte. Reisijatele väljastatud broneeringutest ei nähtu, et reisijad oleksid pidanud lennupiletite saamiseks tegema täiendavaid toiminguid. Kostja ei ole sellele ka tuginenud ja tõendanud, et reisijad jätsid lennupiletite väljastamiseks eelduseks olevad toimingud tegemata. Keskmine mõistlik isik, kes saab lennuettevõttelt broneeringu kinnituse, eeldab, et lennuettevõtte poolt edastatud broneering on korrektne ning selle alusel väljastatakse lennupiletid. Seega, kuidas sai kostja hinnangu lennupiletite väljastamata jätmine olla seotud reisijate tegevusega, on ebaselge. Kohus andis kostjale 25.01.2023 muuhulgas võimaluse (dtl 62-66) esitada selgitus selle kohta, miks broneeringusse ei sisestatud kehtivat elektroonilise pileti numbrit. Kostja eeltoodu osas seisukohta ei esitanud. Samuti ei ole kostja selgitanud ja tõendanud, et reisijatele edastatud broneeringud olid nõuetele vastavad ning nende aluseks oleks saanud väljastada lennupiletid ning reisijad jäeti lennust maha nendest tuleneval põhjusel.
21.Kohus nõustub kostjaga, et reisijatele edastatud broneering ei ole võrdne reisimisõigust andva dokumendiga määruse artikkel 2 punkti f tähenduses. Vastasel korral ei oleks reisijaid lennust maha jäetud. Samas hüvitise saamise aluseks oleva määruse artikkel 4 lõike 3 tähenduses on oluline kinnitatud broneering, mis reisijatele oli kostja poolt edastatud. Hüvitise saamise eelduseks ei ole lennupileti olemasolu.
22.Kokkuvõttes, leiab kohus, et kostja vastutab selle eest, et reisijad jäeti lennust maha vastu nende tahtmist. Esinevad alused hüvitise tasumiseks.
23.Hageja taotleb hüvitist kokku 1200 eurot, s.o reisija kohta 600 eurot. Kohus leiab, et hüvitise suurus on põhjendatud.
24.Määruse artikkel 7 lõike 1 kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist järgmiselt: a) kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktide a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse artikkel 7 lõike 4 kohaselt lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.
25.Euroopa Kohus on kohtuasja C-559/16 07.09.2017 otsuses selgitanud, et: „Hüvitise suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes välja võimalikud ümberistumised. /.../ „Kõigist eeltoodud kaalutlustest ilmneb, et määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lennuühenduste puhul hõlmab mõiste „vahemaa“ üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, mida mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil, ning seda sõltumata tegelikult läbitud lennutrajektoorist.“ Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestada vahemaad Tallinn-Dubai vahel suurringjoone meetodil.
26.Hageja on tõendanud, et Tallinn-Dubai mõõdetud vahemaaks on suurringjoone meetodil 4471 kilomeetrit (dtl 85-90). Seega on täidetud määruse artikkel 7 lõike 1 punktis c märgitud
tingimused ning hagejal on õigus nõuda hüvitist ühe reisija kohta 600 eurot, s.o kokku 1200 eurot.
27.Kohus märgib, et määruse artikkel 7 lõike 3 kohaselt lõikes 1 osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandega, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. Viivis
28.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.01.2021 kuni 24.05.2021 eest summas 34,98 eurot, viivis põhivõlgnevuselt 1200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
29.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
31.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
32.Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud alates hetkest, mil hageja saatis kostjale nõudekirja kuni hagiavalduse esitamise hetkeni 24.05.2021. Hagi materjalidest nähtub, et hageja saatis nõudekirja 11.01.2021 (dtl 34). Hageja sissenõutav viivis perioodi 12.01.2021 kuni 24.05.2021 osas on põhjendatud summas 34,98 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 25.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.03.2023 summas 177,95 eurot. Kokku mõistab kohus seega välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 34,98 + 177,95 = 212,93 eurot. Kohus on viivise arvestust kontrollinud viivisekalkulaator.ee kaudu.
33.Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 11.03.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Sissenõudmiskulu
34.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 80 eurot.
35.VÕS § 1131lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
36.Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue kokku summas 80 eurot on põhjendatud. Sissenõudmiskulu 40 eurot on võlausaldajal õigus nõuda ühe nõude osas. Kuivõrd reisijaid oli kaks, on õigustatud nõuda ühe reisija osas 40 eurot, s.o kokku 80 eurot.
Menetluskulud
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.02.2023 (dtl 92). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 168 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja lepinguline esindaja on teinud toiminguid 3,5 tundi. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei korda menetlusökonoomilisel põhjusel menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid. Tehtud kulu ei ole ülepaisutatud ning on kooskõlas tehtud toimingute mahu ja sisuga. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele (dtl 94). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 690 eurot (riigilõiv 200 + 490 lepingulise esindaja tasu). Kuivõrd hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja ilma käibemaksuta.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
43.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Edasikaebamise kord
44.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.