Kostja A.R. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
RESOLUTSIOON:
1(15)
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. juuli 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude suuremas ulatuses kui 2310 eurot 39 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 2310 eurot 39 senti ületavas ulatuses rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.
2.Rahuldada A.R. apellatsioonkaebus osaliselt, V.V. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Lugeda Viru Maakohtu 22. juuli 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1.
V.V. hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista A.R.lt V.V. kasuks rahaline hüvitis 2310 eurot 39 senti.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda."
4.V.V. vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta V.V. kanda, A.R. apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta poolte endi kanda.
5.Määrata kindlaks A.R. apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus ning mõista V.V.lt A.R. kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude (esindajakulude) hüvitamiseks välja 1134 eurot (sh käibemaks).
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (1134 eurot) tuleb V.V.l tasuda A.R.le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.V. (hageja) esitas 30. detsembril 2020 Viru Maakohtule hagi A.R. (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 20 000 eurot. Hagiavaduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos ühise leibkonnana 12 aastat, aastatel 2008 – 2020. Kooselu lõppes 2020. a mais. Kostja omandis on alates 2003. a-st XXXXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX; XXXXX kinnistu). XXXXX kinnistu 2(15)
turuväärtus oli selle kostja poolt omandamisel 10 000 Eesti krooni. Kinnistul oli vana ja amortiseerunud elamu suletud netopinnaga 42,5 m2.Pooled ühiselt otsustasid elamu renoveerida ja kastutada renoveeritud elamut poolte ühise koduna. Vastav kokkulepe sõlmiti poolte vahel 2008. a-l suulises vormis. Elamu renoveerimisse otsustasid pooled panustada nii oma raha kui ka tööd ning suurendada sellega kinnistu väärtust. Elamu rekonstrueerimiseks telliti ehitusprojekt, taotleti Mäetaguse Vallavalitusest ehitusluba ning renoveeriti elamu 180 m2 suuruseks suletud netopinnaga elamuks, millele väljastati kasutusluba 9. märtsil 2020. Rekonstrueerimise käigus rajati elamule uus vundament, vahetati avatäited, teostati juurdeehitusena veranda, vannituba, magamistuba, vahekoridor ja II korrus, vahetati katusekate ja paigaldati uus soojustus. Majas tehti uus siseviimistlus, ehitati uus küttsüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning lokaalne imbsüsteem. Sisuliselt jäid vanast majast alles osaliselt ainult seinad. Poolte kooselu lõppemise ajaks olid ehitustööd valdavas osas lõpetatud. Rekonstrueerimise tulemusel elamu turuväärtus oluliselt suurenes. Vastavalt Ober-Haus kinnisvarafirma kutselise hindaja Merika Peepmaa 12. mai 2020. a hinnangule oli elamu turuväärtus hagi esitamise ajal ca 45 000 eurot. Ehituse organiseerimisega tegeles valdavalt kostja, kes aastatel 2011–2017 palgatööd ei teinud. Lisaks XXXXX kinnistul asuva elamu ühisele rekonstrueerimisele ostsid pooled 2011. a-l XXXXXXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX; XXXXXX korter). Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse 1. märtsil 2011 kantud kostja. Korteriomand osteti hageja raha eest. Renoveerides elamut ja ostes korteriomandi, leppisid pooled suuliselt kokku, et need kinnisajad on tulevikus nende ühises omandis. Hageja on seisukohal, et poolte tegevust ja varasuhteid elamu rekonstrueerimisel ning korteriomandi otsmisel saab ja tuleb kvalifitseerida kui seltsingut (VÕS §-d 580 jj) ning kohaldada õigussuhtele mh seltsingu likvideerimise sätteid (VÕS §-d 600 jj). Pooled elasid perekonnana ning investeerisid ja parendasid vara teadmisega, et seda tehakse ühises huvides. Hageja poolt XXXXX kinnistul oleva elamu renoveerimisega seonduvalt kantud kulud (rahaline panus) kokku on vähemalt 30 511 eurot, sh: ▪ tasutud ehituskulud kokku 14 692 eurot 2 senti (sh ehitusmaterjalid, tööriistad, tarvikud; tasud elamu projekteerijale, ehitajatele ja töömeestele; ehitusloa riigilõiv); ▪ hageja poolt kostjale pangakontole kantud raha 4060 eurot; ▪ hageja poolt Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu XXXXXXXXXXX alusel kostja kontole kantud 11 759 eurot (sh 23. juulil 2009 kantud 130 085,83 Eesti krooni ehk 8314 eurot ja 17. augustil 2009 kantud 53 902,54 Eesti krooni ehk 3445 eurot; laenu on teenindanud hageja ainuisikuliselt). XXXXXX korteri eest on hageja tasunud müüjale 2556 eurot 57 senti. Hageja nõuab panustatu hüvitamist 20 000 euro ulatuses.
Kostja hagi ei tunnistanud.
Poolte kooselu ei olnud seltsing, vaid tavaline mitteabieluline kooselu, mida rahaliselt iseloomustas pidev tasaarvelduse olukord. Hageja tunnistab ka ise, et poolte rahalised suhted olid ulatuslikult läbipõimunud. See tähendab, et tagantjärele ei ole võimalik selgeks teha, kes ja milliseid kulutusi ja millega seoses täpsemalt tegi ja millised olid poolte omavahelised kokkulepped tegelikult.
3(15)
XXXXX kinnistul oleva elamu renoveerimine algas enne poolte tutvust. Kui hageja ja kostja tutvusid ning hageja XXXXX kinnistule elama kolis, olid ehitustööd juba käimas ning töödega oleks edasi mindud ka juhul, kui hageja ja kostja ei oleks tutvunud. Samuti on paljud tööd siiani lõpetamata. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, nagu oleks poolte koosolu lõppemise ajaks seltsingu eesmärk (elamu renoveerimine) täidetud. Kui hageja ka tegi kulutusi seoses kostjale kuulunud varaga, said need talle kostja poolt jooksvalt hüvitatud kostja kulutustega seoses hageja varaga, hageja lastega ja poolte ühiselu kulude kandmisega. Näiteks tasus kostja kogu kooselu jooksul enamuse kommunaalteenuste arvetest, kuigi elati koos, sh elasid poolte juures hageja lapsed. Lisaks tasus kostja hagejale kuuluva kinnisvara kommunaalteenuste eest. Poolte kooselu ajal oli kostja sissetulek hageja sissetulekust kokkuvõttes suurem, mis tähendab, et puht matemaatiliselt ei saanud hageja teha mis tahes varaga seoses kostjast suuremaid kulutusi. Kostja kandis oluliselt rohkem kulutusi seoses ehitustegevusega. Hageja on ehitustegevusega seotud kulusid kandnud maksimaalselt 11 316 euro 77 sendi ulatuses (kostja 23. augusti 2021. a menetlusdokumendis märgitu kohaselt maksimaalselt 9753 euro 92 sendi ulatuses). Kostja sai küll hagejalt ajavahemikul 21. aprillist 2012 kuni 28. juulini 2012 kokku 4060 eurot, kuid tõendamata on hageja väide, et see summa kulus XXXXX kinnistul asuva elamu renoveerimiseks. Hageja kandis kostjale raha et hüvitada kostjale hageja ja poolte ühiselt tehtud kulutusi ja tagasi kanda kostjalt hagejale laekunud summad. Samuti ei eita kostja 11 759 euro laekumist, kuid leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ülekantud 11 759 eurot on kostjal kulunud XXXXX kinnistu elamu ehitamiselerenoveerimisele. Kostja on teinud suuremaid kulutusi seoses poolte kooseluga, sh on kostja teinud korduvalt kulutusi seoses ainult hagejale kuuluva varaga ja hageja lastega. Kostja panustas isiklikult tööga mõlema poole kinnisvarasse, sh hagejale kuulunud kinnistusse Alutaguse vallas (endine Iisaku vald) aadressil XXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX; XXX kinnistu) ning korteriomanditesse Kohtla-Järvel aadressil XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXXX korter) ning Alutaguse vallas aadressil XXXXXXXXX tn X (registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXXXX korter), lisaks veel hageja ettevõttesse (X OÜ). Kindlasti ei kuulunud väidetavasse seltsinguvarasse XXXXXX korter. Kostja sai korteri valduse juba 2008. a-l ning kinnisvara omandamise suhtes seltsingusätete kohaldamine eeldaks seltsingulepingu sõlmimist notariaalselt tõestatud vormis, kuid seda ei tehtud. Kostja esitas nn protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostja palus tasaarvestada poolte teineteisele tehtud rahaülekanded. Hageja arveldusarvetelt on kostja arveldusarvetele kantud 18 278 eurot 91 senti (kostja 13. juuni 2022. a menetlusdokumendis märgitu kohaselt 19 568 eurot 68 senti). Kostja arveldusarvetelt on hageja arveldusarvete kantud raha kokku 18 807 eurot 15 senti (kostja 13. juuni 2022. a menetlusdokumendis märgitu järgi 19 136 eurot 2 senti). Vastastikku üle kantud raha saab kostja arvates tasaarvestada kattuvas ulatuses ja kostja teeb sellekohase avalduse summas 19 136 eurot 2 senti. Lisaks palus kostja tasaarvestada hageja väidetavate ehituskuludega kostja poolt kooselu vältel kantudud ühiseid kulud seonduvalt hageja vara ja lastega kokku 23 870 eurot 50 senti (tasaarvestuse tulemusena jääks kostjal nõue hageja vastu 9373 eurot).
MAAKOHTU LAHEND
4(15)
3.Maakohus rahuldas 22. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3874 eurot 24 senti. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: ▪ ▪
hageja kostja elasid vabaabielus ühise leibkonnana aastatel 2008 – 2020;
15.augustil 2003. a oli kostja saanud XXXXX kinnistu väärtusega 10 000 Eesti krooni (639 eurot 11 senti) omanikuks; ▪ XXXXX kinnistul asuv elumaja renoveeriti poolte kooselu ajal ning kinnistu turuväärus on ligikaudu 60 000 eurot, sh elamu turuväärtus ca 45 000 eurot; ▪ pärast poolte kooselu lõppu elab XXXXX kinnistul kostja; ▪ 2011. a-l sõlmis kostja ostjana XXXXXX korteri müügilepingu, mille p 3 kohaselt hoiustas hageja ostja (kostja) eest müügihinna 2556 eurot 47 senti; XXXXXX korteri omanikuna kanti kinnistusraamtusse kostja (kostja on jätkuvalt nimetatud korteri omanik); ▪ hagejale kuulusid poolte kooselu ajal XXX kinnistu ning XXXXXXXX ja XXXXXXXXX korterid; ▪ 30. juunil 2020 kandis kostja hageja arvelduskontole 10 000 eurot selgitusega "lahkumiskompensatsioon". Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Jaatava vastuse puhul tuleb järgnevalt tuvastada seltsinglaste panused. Seltsingulepingu olemasolu (millal, millistel tingimustel sõlmiti, ühine tegevuse eesmärk, panuste tegemine, juhtimise korraldamine) tõendamise koormis lasus hagejal. Kohus ei lugenud tõendatuks, et pooled oleksid avaldanud tahet kohustuda millekski panustama (sh XXXXX talu renoveerimisse, XXXXXX korteri ostu), mida näeb ette VÕS § 580 lg 1. Kuigi seltsinguleping saab olla sõlmitud suulises vormis ja pooltel oli kaheteist aasta vältel ühine majapidamine, ei ole millegagi tõendatud, et poolte tahe kooselu alustades (väidetava seltsingulepingu sõlmimisel) oli korraldada oma ühist majapidamist seltsingu juhtimise, aruandluse, kasumi või kahjumi jaotamise/katmise sätete alusel. Ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul tavapärane, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks seltsinguga. Samuti ei saa kostjapoolset väidetavat renoveerimistööde nn korraldamist pidada seltsingu juhtimiseks VÕS § 582 mõttes. Kuigi elamu renoveeriti poolte kooselu ajal, ei tinginud seda kohtu hinnangul mitte niivõrd poolte ühine majanduslik eesmärk VÕS §-de 580 jj mõttes, vaid vajadus pere suurenedes suurema elamispinna järele. Samas märkis maakohus, et kuigi abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei loeta Eesti kohtupraktika järgi seltsinguks, on peetud siiski võimalikuks seltsingu sätete (seltsingu likvideerimise sätete) kohaldamist abieluvälise kooselu kestel omandatud suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele analoogia korras. Seda on võimalikuks peetud eeldusel, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Sellistel tingimustel saab vara lugeda pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) ühisvaraks, mille saab ka kooselu lõpetamisel jagada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-129-16, p 22, ja nr 3-2-1-109-14, p 19). Kohtu hinnangul on välistatud seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine XXXXXX korteri omandamiseks tehtud kulu osas. Tehingust ei tulene poolte ühist majanduslikku eesmärki. Hageja küll väidab, et pooled leppisid elamut renoveerides ja korterit ostes suuliselt kokku, et need kinnisasjad on tulevikus nende ühises omandis, kuid hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Kostja on selgitanud, et sõlmis XXXXXX korteri omandamise 5(15)
kokkuleppe müüjaga 2008. a-l eesmärgiga majutada sinna oma last. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kui pooltel oleks korteri omandamisel olnud ühine eesmärk (ühiseks kasutamiseks), oleks korter mõistliku inimese arusaama kohaselt ostetud poolte kaasomandisse. Hageja osales müügilepingus mitte lepingupoolena, vaid tasus ostuhinna ostja eest. See kinnitab, et hageja ei tasunud ostuhinda mitte lihtsalt poolte tavapärase ühise majapidamise raames, nagu on väitnud kostja. Lisaks peab seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine, olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (VÕS § 33 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1). Kui korter omandatuks nn seltsingulepingu alusel seltsinguvarasse, tulnuks ka seltsinguleping sõlmida notariaalses vormis. Samas leidis kohus, et hageja nõue on selles osas võimalik rahuldada käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018, § 1023) alusel. Hageja tegutses müügihinda tasudes soodustatud isiku (kostja) huvides, kandes sellega kulu, olemata selleks kohustatud, ja see vastas soodustatu tahtele (VÕS § 1018 p lg 1 p 2). Hageja võib tulenevalt VÕS § 1023 lg 1 nõuda, et soodustatu hüvitaks talle tehtud kulutused (VÕS § 78 lg 4). Seega on hageja hüvitise nõue XXXXXX korteri ostmisel tasutud 2556 euro 57 sendi osas põhjendatud. Seonduvalt elamu renoveerimise kuludega leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et 4060 eurot on hageja poolt kostjale üle kantud XXXXX kinnistu elamu renoveerimiseks. Rahaülekanne elukaaslase kontole ei tõenda selle kasutamise otstarvet või vajadust (kui vastav ülekande selgitus puudub). Hageja ja kostja sõlmisid laenusaajatena Swedbank AS-iga 21. juulil 2009 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille alusel said laenu kokku 41 633 eurot. Laenulepingu järgi oli laenu sihtotstarve XXX kinnistu ost ja renoveerimine. Saadud laenust kanti hageja arvelduskontole 23. juulil 2009 29 874 eurot ning kostja arvelduskontole 23. juulil 2009 8314 eurot ja 17. augustil 2009 veel 3445 eurot. Kohus leidis, et isegi kui nõustuda hagejaga selles, et kostja kontole kantud 11 759 eurot kulutas kostja XXXXX kinnistu elamu ehitusele, ei ole tõendatud, et 11 759 eurot on käsitletav hageja panusena ehitusse. Raha laekumine kostja kontole sõlmitud laenulepingu alusel ei ole käsitletav hageja panusena. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et laenu teenindas täies ulatuses hageja. Hageja kontoväljavõtetelt nähtuvalt on tagastatud laenu põhiosas 14 329 eurot 46 senti ja tasutud intressi 5207 eurot 40 senti. Hageja tasutud ehituskulusid (hageja väitel 14 692 eurot 2 senti) on võimalik põhjendatuks pidada 11 316 euro 77 sendi ulatuses, mida kostja ei vaidlusta. Muus osas ei ole võimalik seostada hageja esile toodud kulusid XXXXX kinnistu elamu renoveerimisega. Pigem on need käsitletavad pere igapäevaste majandamiskuludena, mida ei peaks olema põhjendatud jagada ja tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt oli maakohtu hinnangul hageja panusena käsitlev, tõendatud ning analoogia kohaselt seltsingu likvideerimissätete alusel tagastatav ehituskulu 11 318 eurot 77 senti. Samas pidas kohus põhjendatuks arvestada kostja poolt hagejale 30. juunil 2020, s.o pärast kooselu lõppu, tasutud 10 000 euroga. Vastava ülekande selgitusse on märgitud "lahkumiskompensatsioon". Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ülekannet tuleb käsitleda kostja kingitusena. Poolte kirjavahetuse põhjal on üheselt mõistetav 10 000 euro ülekandmine tähendus hüvitisena (olenemata selle õiguslikust alusest). Seega tuleb lahutada hageja nõude rahuldatavast osast (11 316,77 + 2556,47) maha hüvitisena saadud 10 000 eurot ning rahuldada hagi 3874 euro 24 sendi ulatuses. Kostja esitatud menetlusliku tasaarvestuse osas leidis maakohus, et kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida saaks tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1, § 198). Tasaarvestuse avaldus peab olema esitatud kujul, et nõue on selge ja tõendatud. Kostja nõue on 6(15)
tõendamata. Kostja on oma nõude tõendamiseks esitanud panagakontode väljavõtted. Ülekanded pangakontodelt võivad tõendada raha maksmist (sooritust), kuid mitte nõuet. Kostja on viidanud tasaarvestuse alusena VÕS §-le 1018 ja §-le 1023, kuid sõnaselgelt nõuet (vaatamata kohtu antud tähtajale) formuleerinud ei ole. Laste huvialaringide kulu, ühised reisi -, sideteenuste- jm sarnased kulud ei ole tasaarvestavad, vaid on käsitletavad tavapärase ühise majapidamise kuludena. Ka varaühisuse lõppedes ja ühisvara jagamisel ei saaks jagada aastate vältel abielu jooksul tehtud ühiseid jooksvaid igapäevakulusid. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 22. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgitanud kohus pooltele menetluses kordagi, et XXXXXX korteri eest ostuhinna tasumisele summas 2556 eurot 47 senti võiks kohaldada käsundita asjaajamise sätteid, mis tähendab, et kostja ei saanud sellele ka vastuväiteid esitada. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, sh TsMS § 436 lõikeid 1, 3, 4 ja 7. Lisaks ei kontrollinud maakohus piisavalt käsundita asjaajamise alusel nõude rahuldamise eeldusi (VÕS § 1018). Kostja nõustub, et kui hageja tasus kostja eest ostuhinna, sai kostja sellest kasu, sest selle tulemusena toimus tehing, millega kostja sai XXXXXX korteri omanikuks. Samas ei ole kohus hinnanud, kas hagejal puudus kohustus tegu teha ja kas hageja soov oli just kostjat soodustada. Pooled on sisuliselt ühel meelel selles, et poolte kooselu ajal esines pidev tasaarvestamise olukord. Ostuhinna tasumine hageja poolt toimus 1. märtsil 2011 sõlmitud müügilepingu alusel. Samal ajal, 2011. a-l toimus hagejale kuuluva XXXXXXXX korteri renoveerimine, mille käigus vahetati korteris välja põrandad, aknad, kogu elektrisüsteem, kogu vee- ja kanalisatsioonisüsteem, siseuksed. Olulise osa kirjeldatud töödest teostas kostja isiklikult. Samas tehti hageja kontodelt 2011. a-l ehitustegevusega seotud kulutusi ainult 2103 euro 97 sendi ulatuses. Nimetatud summa eest ei olnud sellises kapitaalses ulatuses remont XXXXXXXX korteris teostatav. Kostja kulutused seoses eitustegevusega olid 2011. a-l 6512 eurot 79 senti, mis näitab, et kostja tegi oma vahendite arvelt kulutusi hoopis hageja kasuks, tasudes XXXXXXXX korteri remondikulude eest. Lisaks ei ole hageja arveldusarvetelt nähtav ühegi kommunaalmakse tasumine 2011 a-l. Kostja seevastu on 2011. a-l tasunud ühiseid kohustusi 3391 euro 90 sendi väärtuses, sh tasunud korduvalt ainult hagejale kuuluva XXXXXXXX korteri kommunaalkulusid. Eelnev viitab, et 2011. a-l toimunud ostuhinna tasumine hageja poolt oli taaskord poolte suhtele omane tasaarvestus. Sellest saab omakorda järeldada, et hagejal ei olnud tahet kostjat soodustada, vaid tal oli poolte omavahelistest suhetest tulenev kohustus kostja eest see summa tasuda. Lisaks on hageja kõnealune nõue välistatud VÕS § 1023 lg 3 alusel, kuna ostuhinna tasumine toimus 2011. a-l ning hageja ei ole kostjalt kordagi nõudnud selle summa hüvitamist. Hageja teadis, et tegemist oli tasaarvestuse olukorraga ja poolte omavahelise kokkuleppega.
7(15)
Käsundita asjaajamise sätete kohaldamine on ka vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja ei olnud enne kostja eest 2556 euro 47 sendi tasumist ega vahetult pärast selle summa tasumist nõudnud selle hüvitamist. Hüvitise nõue oli osa 9 aastat hiljem esitatud ja käesoleva tsiviilasja aluseks olevast hagiavaldusest ning hageja käsitles seda panusena väidetavasse seltsingusse.
4.2.Kohus jõudis õigele järeldusele, et poolte vahel ei olnud seltsingusuhet, kuid leidis sellele vasturääkivalt, et hageja võimalikud kulutused ehitusele tuleb siiski kompenseerida analoogia korras seltsingu likvideerimissätete alusel. Kohus ei ole põhjendanud sellise analoogia kasutamist olukorras, kus tegelikult on tuvastatud, et pooltel ei olnud seltsingusuhet. Seejuures jättis kohus arvestamata, et poolte kulutused ei olnud võrreldavad. Kostja on ehitustegevusega seotud kulusid kandnud 37 372 euro 48 sendi ulatuses, hageja aga 9753 euro 92 sendi (otsuses ekslikult märgitud 11 318 euro 77 sendi) ulatuses. Seega on kostja kulutused olnud ligi 4 korda suuremad. Selliselt ei ole poolte kulud mingil juhul võrreldavad, mis välistab võimaluse kohaldada analoogia korras seltsingu likvideerimissätteid. Seejuures on kohus lähtunud hageja ehituskulude osas valest summast. Otsuse punktides 44 ja 45 pidas kohus hageja võimalikeks ehituskuludeks 11 316 eurot 77 senti ja 11 318 eurot 77 senti, lähtudes kostja 5. juuli 2021. a menetlusdokumendis toodud arvutustest. Samas oli kostja kohtu nõudel tasaarveldusavaldust 23. augusti 2021. a menetlusdokumendis täpsustanud ning selle kohaselt oli hageja võimalik kulu ehitusele 9753 eurot 92 senti.
4.3.Kohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestusavalduse, kuid jõudis hagi osalise rahuldamise tulemuseni sisuliselt sarnase tasaarvestuse tulemusena. Kohtu põhjendused kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmise kohta on äärmiselt vastuolulised, arvestades seda, kuidas kohus jõudis selleni, et hagiavaldus tuleb rahuldada 3874 euro 21 sendi ulatuses. Kui hageja väidetav ehitusele tehtav kulu summas 11 316 eurot 77 senti (9753 eurot 92 senti) on tasaarvestatav, kuigi põhineb pangakonto väljavõtetel, peab tasaarvestatavana käsitlema ka kostja kulusid ehitusele, ühiselule ja lastele. Alternatiivselt oleks kohus pidanud jõudma seisukohale, et ka hageja sellised kulud ei ole tasaarvestatavad kostjalt hagejale kantud rahasummaga, vaid tuleb arvestada tavaliste kooseluliste kulude hulka. Igal juhul ei ole kuidagi põhjendatud olukord, kus hageja kulud, mida tõendavad ainult pangakonto väljavõtted on tasaarvestatavad ja kostja sarnaselt tõendatud kulud ei ole tasaarvestatavad. Hagi ei kuulu rahuldamisele 3874 euro 24 sendi ulatuses ka seetõttu, et arvutustehtes on vale summa seoses hageja võimalike ehituskuludega. Korrektsem tehe oleks järgmine: 9753,92 + 2556,47 - 10 000 = 2310,39 eurot. Kostja hinnangul ei kuulu hagi siiski ka selles osas rahuldamisele, sest poolte kooselus toimus pidev rahaliste kohustuste tasaarvestamine ning kostja on kokkuvõttes hagejale rohkem raha üle kandnud, hageja kasuks kulutusi teinud, kui hageja kostja vara jaoks. Lisaks on kostja teinud ligi 4 korda suuremas summas kulutusi ehitustegevusele. Kostja ei nõustu kohtu etteheitega, et kostja ei ole tasaarvestusavaldust piisavalt põhjendanud, kuigi talle anti selleks täiendav tähtaeg. Maakohus ei ole tuvastanud aluseid, mis võimaldaksid tasaarvestuse rahuldamata jätta (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu).
4.4.Menetluskulude jätmine poolte kanda on põhjendamatu olukorras, kus hagi jäi 80,63% osaks rahuldamata ja asja keskne vaidlusküsimus lahenes kostja kasuks.
8(15)
5.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul ei rikkunud kohus hagi rahuldades menetlusõiguse norme. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus, mistõttu ei ole kohus rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel. Hageja on küll jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel oli seltsinguleping ning ka XXXXXX korteri ostuhinna tasumisega panustas hageja seltsinguvara omandamisse. Samas oli võimalik rahuldada hageja nõue ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Alusetu on kostja väide, et hagejal ei olnud tahet kostjat soodustada, vaid tal oli poolte omavahelistest suhetest tulenev kohustus kostja eest XXXXXX korteri ostuhind tasuda. Kostja väide, et sisuliselt on pooled ühel meelel ja vaidlust ei ole, et poolte kooselu ajal esines pidev tasaarvestamise olukord, on eksitav. Enamiku perega seonduvaid kulusid ning ehitustegevuse kulud kandis hageja. Kostja põhitulud olid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetused, millised olid sihipärased ning nendega hüvitati põllumajanduslike tegevuskulusid, st tegemist ei ole tuluga. Hageja nõustub maakohtu järeldustega kostja väidetavate nõuete tasaarvestamise kohta. Menetluses kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldus on ebaselge ning tasaarvestamisele kuuluvad nõuded arusaamatud ja tõendamata. Hageja on nõus arvestama oma nõudest maha kostja poolt pärast poolte kooselu lõppemist tasutud 10 000 eurot ning selles osas ei ole enam vaidlust. Maakohus jaotas TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud diskretsiooniotsusega hageja hinnangul õiglaselt, mh tuleb arvestada, et kostja protsessuaalse tasaarvestusena esitatud nõuded jäid rahuldamata.
6.Hageja esitas 15. septembril 2022 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse osas, millisega jäeti hagiavaldus osaliselt rahuldamata, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täiendavalt 6125 euro 76 sendi ulatuses ning mõista kosjalt hageja kasuks välja kokku 10 000 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Lähtudes VÕS § 29 lg-st 4 tulenevast tõlgendusreeglist ning poolte käitumist ja asjaolusid kogumis hinnates, oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et poolte vahel oli seltsinguleping. Vastupidiselt kohtu seisukohale tuleneb poolte käitumisest selgelt ühine eesmärk, st hagis väidetud seltsingu eesmärgi nimel ning ühist majapidamist korraldades oli poolte tahteks koheselt teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul küll tavapärane, kuid varasse oluliselt ja sihipäraselt panustamine viitab selgelt, et tegemist on seltsinguga. Tahe kohustuda millekski panustama (sh XXXXX talu renoveerimisse, XXXXXX korteri ostu), mida näeb ette VÕS § 580 lg 1 tuleneb poolte käitumisest ja on tõendatud ka tunnistaja Ene Karja ütlustega. Kooselu alustamisel koheselt otsustati alustada panustamist kostja vara parendamisele, valiti antud kinnistu elukohaks ning hageja asuski eesmärgipäraselt panustama kokkulepitud tulemi saavutamisesse (st alates projekti koostamise finantseerimisest ja ehitusloa taotlemise finantseerimine). 10 000 euro tasumisega poolte kooselu lõppemisel on kostja samuti tunnistanud kohustusi hageja ees. Kõik hageja panused seltsinguvarasse on dokumentaalselt tõendatud. Hagejat aitas panustada ka tema isa ning hageja oli poolte ühise eesmärgi saavutamiseks võtnud pangalaene. Varasse panustamine ei toimunud jooksvalt hädavajalike parenduste tegemise teel, vaid koheselt oli määratletud lõppresultaat (kinnistu korrastamine ja elamu ümberehitamine ning renoveerimine). Pooltel oli vastavuses tegevusplaaniga (mis kajastub 9(15)
elamu projektis) koheselt selge, et panused tulevad olulises mahus ning lepitigi kokku, et hageja asub oma vara eesmärgi saavutamiseks panustama. Eluliselt ei oleks usutav, et hageja asus heast tahtest aastate jooksul niivõrd olulises mahus varasse panustama, sh omades elukohana kasutatavat vara ning eeldades, et kulud ei kuulu hüvitamisele või ühist omandit ei teki. Seltsingu eesmärgi täitmine on tõendatud ka Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ kirjaliku konsultatsiooniga. Ehitustegevuse korraldamisel ostis just kostja vajalikud ehitusmaterjalid hageja pangakaardiga. Kostjal oli täieõiguslik juurdepääs hageja pangakontole ning hageja usaldas kostjat. Seetõttu on hagejal oluliselt raskendatud anda kulude osas (millised on tehtud hageja arvelt) selgitusi, kuna neid kulutusi tegi enamjaolt kostja ise. Hagejal samas puudus õigus ning võimalus teha ülekandeid kostja pangakontolt. Kuna kostjal puudus märkimisväärne tulu on pangakontodelt jälgitav, et hageja tulude arvelt on järjepidevalt kantud kulude katmiseks raha kostjale, kes kandiski kulusid selle arvelt. Seega enamjaolt oli hageja panuste tegemise viisiks rahal üleandmine kostjale (kusjuures ka enamjaolt vastavalt vajadusele tegi seda kostja ise). Olukorras, kus kostja vaidleb vastu hageja väidetele panuste tegemise ja nende sihtotstarbele, on tulenevalt hea usu põhimõttest nende vastuväidete tõendamiskoormus kostjal. Kostjal on tõendeid hageja panuste sihipärasuse kohta (s.o kostja pangakonto andmed, millistelt on jälgitavad temale hageja poolt üleantud raha kasutamise ajalugu ning eesmärk), kuid ta keeldub neid väljastamast. Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ning hageja väidete õigsust tuleb eeldada. Kostja poolt oma pangatehingute kohta esitatu on ainult tema enda koostatud tabelid (millistel puudub tõendi väärtus) ja pangakontolt enda poolt tehtud osalised ekraanitõmmised, millistel puudub samuti tõendi väärtus kuna tegemist on kostja enda poolt manipuleeritud dokumentidega (sh sisalduva osalise ja tegelikkust moonutava teabega). Kooselu ajal kostja poolt saadud tulude osas tuleb lähtuda ametlikest deklareeritud andmetest, millest nähtuvalt olid kostja tulud oluliselt väiksemad hageja tuludest. Kooselu ajal olid hageja kanda ka enamus ühiseid toimetulekukulusid. Maakohus on eeltoodu jätnud tähelepanuta ning eksinud tõendamiskoormuse jagamisel. Maakohus jättis olulise tõendina tähelepanuta hageja poolt esitatud kostja 2011. a pangakonto väljavõtte. Sellest nähtub, et enamuse 2011. aastast tegid pooled ühise eesmärgi nimel panuseid (sh kanti ühiseid kulusid) hageja panuste arvel (kuuluvad arvestamisele ka hageja pangakontolt tehtud ühised tehingud). Analoogselt toimiti kogu kooselu perioodi jooksul. Seltsingulepingu lõppemisel tuleb seltsinguvarast esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mida hageja teadaolevalt ei ole. Pärast kohustuste täitmist üle jäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused (VÕS § 603 lg 1). Hageja nõuab panuse tagastamist osaliselt, summas 20 000 eurot. Lahutades sellest kostja poolt väidetava hüvitisena tasutud 10 000 eurot ja maakohtu rahuldatud nõude osa 3874 eurot 24 senti, tuleb hagi täiendavalt rahuldada 6125 euro 76 sendi ulatuses. Hageja rõhutab, et pooltel puudub vaidlus XXXXX kinnistu ja sellel asuva elamu väärtuse osas hagi esitamise seisuga. Ainuüksi 1⁄2 ehitise väärtusest ületab hageja nõuet. Samuti ületavad hageja kulud (panus) selgelt tema nõuet.
7.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10(15)
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude suuremas ulatuses kui 2310 eurot 39 senti. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi 2310 eurot 39 senti ületavas ulatuses rahuldamata. Muus osas tuleb maakohu otsus jätta vaidlustatud osas muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahudmata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Hageja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud otsuse osas, milles hagi jäeti 6125 euro 76 sendi ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi 10 000 eurot ületavas osas rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Kummaski apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud ka maakohtu järeldust, et hageja poolt 30. juunil 2020 kostjalt hüvitisena saadud 10 000 eurot tuleb hageja nõude rahuldatavast osast maha arvata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebustega vaidlustatud osas.
10.Hageja väidete kohaselt on ta seoses XXXXX kinnistul asuva elamu renoveerimisega kandnud ehituskulusid 14 692 eurot 2 senti (vt III kd, tl-d 136, 143–148, 159–154; ülevaatlik koondtabel nähtav KIS-ist hageja 11. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisana 1). Maakohus nõustus kostja 5. juuli 2021. a seisukoha (III kd, tl-d 160–163) põhjal, et hageja poolt seoses XXXXX kinnistul asuva elamu renoveerimisega kantud kuluks võiks lugeda 11 316 eurot 77 senti. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et need kulud panusena võiksid olla seltsingu likvideerimise sätteid analoogia alusel kohaldades hagejale tagastatavad. Samas märgib kostja apellatsioonkaebuses põhjendatult, et maakohus ei ole selles osas arvestanud kostja
23.augusti 2021. a menetlusdokumendis ja selle lisas (IV kd, tl-d 24–27) esitatud täiendavate vastuväidetega hageja väidetud ehituskuludele. Kostja asus viidatud menetlusdokumendis kokkuvõttes seisukohale, et võimalik kulu ehitusele on 9753 eurot 92 senti. Maakohus ei ole kostja osutatud vastuväidetega mittearvestamist ka põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 teises lauses sätestatut. Arvestades kostja 23. augusti 2021. a menetlusdokumendis ja selle lisas esitatud vastuväiteid, tuleb hagi ringkonnakohtu hinnangul rahuldada maakohtu leitust 1562 euro 85 sendi võrra (11 316,77 – 9753,92) väiksemas ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagantjärgi on peaaegu võimatu tuvastada, milliseid hageja välja toodud kulutustest seondusid tegelikult XXXXX kinnistul asuva elamu ehitusega (renoveerimisega) ning millised olid pigem pere igapäevased majandamiskulud. Samas on eluliselt usutav, et hageja poolte kooselu ajal elamu kui majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) loomiseks rahaliselt panustas, seda on möönnud ka kostja. Ringkonnakohtu arvates ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited alust rahuldada hagi maakohtust suuremas ulatuses.
11.Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus hagi 2310 euro 39 sendi ulatuses ((9753,92 + 2556,47) - 10 000). Muus osas järgib ringkonnakohus ka maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
12.Vastusena apellatsioonkaebuste ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
12.1.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus ülalkäsitlemata osas maakohtu 11(15)
menetluses menetlusnormide selliseid rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks.
12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seltsingulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Asja materjalide põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et pooled oleksid avaldanud vastastikku tahet panustada XXXXX kinnistul asuva elamu renoveerimisse või XXXXXX korteri omandamisse selliselt, nagu seda näeb ette VÕS § 580 lg 1. Püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei ole senises kohtupraktikas (millele on osutanud ka maakohus) loetud seltsinguks ega kohaldatud sellele VÕS § 580 jj. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Lisaks, kui seltsingulepingu olnuks kinnisasja omandamine, nagu see XXXXXX korteri puhul hageja väitel oli, pidanuks seltsinguleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (AÕS § 119 lg 1). Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi ka see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Maakohus on õigesti märkinud, et ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul tavapärane, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks seltsinguga. XXXXX kinnistul asuvat elamut renoveeriti eelkõige tingituna pere enda vajadustest suurema elamispinna järele. Ka tunnistaja E. Karja ütlustest (III kd, tl-d 182 – 183) ei nähtu selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada poolte soovi panustada VÕS § 580 lg-s 1 sätestatud viisil.
12.3.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et seltsingu likvideerimise sätteid saab praegusel juhul analoogia korras kohaldada hageja poolt XXXXX kinnistul asuva elamu renoveerimiseks tehtud rahaliselt hinnatavate panuste osas. See seisukoht on samuti kooskõlas maakohtu otsuses viidatud senise kohtupraktikaga. Maakohus on otsuses oma järeldusi nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Kostja poolt väidetud vastuolusid maakohtu otsuse põhjendustes ringkonnakohus ei tähelda. Kuna seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada üksnes analoogia korras, siis ei ole iseseisvat tähtsust kostja väidetel, et XXXXX kinnistul oleva elamu renoveerimine algas enne 2008. aastat ega ole siiani lõpule viidud. Maakohtu poolt tuvastatud hageja rahaliselt hinnatavad panused on olnud ringkonnakohtu hinnangul olulised (mitte sümboolsed) ja pooltel oli elamut parendades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Poolte rahaliselt hinnatavate panuste erinev suurus ei oleks asja lahendamise seisukohalt ka määrav. See võiks olla oluline eelkõige ühisvara (ühise varalise väärtuse jäägi) jagamisel (VÕS § 604), kuid sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud.
12.4.Põhjendatud on maakohtu järeldus, et hageja poolt XXXXXX korteri omandamiseks tehtud kulutuste osas ei ole alust seltsingu likvideerimise sätteid (ka analoogia korras) kohaldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud korteri omandamisel ei ole tõendatud poolte ühine majanduslik eesmärk, st ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saab nõuda tema poolt kostja huvides XXXXXX korteri müüjale tasutud korteri ostuhinna hüvitamist kostjalt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel. Lähtudes korteri müügilepingus p-des 3 ja 4 kokku lepitust (II kd, tl-d 141–148), vastas korteri ostuhinna tasumine hageja poolt kostja kui soodustatud isiku avaldatud tahtele ja huvile VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ka ise möönab, et sai
12(15)
ostuhinna tasumisest kasu, kuna selle tulemusena toimus tehing, millega kostja sai XXXXXX korteri omanikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja apellatsioonkaebusest asjaolusid, et hageja oleks tegutsenud kostja eest ostuhinda tasudes eesmärgiga soodustada kedagi muud peale kostja või lisaks kostjale. Korteri omandas müügitehingu tulemusel kostja ning pooled ei ole väitnud, et XXXXXX korter oleks ostetud poolte ühiseks elamispinnaks või muul viisil ühiseks kasutamiseks. Tõenditest ei nähtu, et selliseks asjaajamiseks hageja poolt oleks olnud õiguslik alus (mis välistaks käsundita asjaajamise sätete kohaldamise), kostja ei ole ühelegi sellisele õiguslikult alusele ka viidanud. Kostja väitab, et hageja tasus ka XXXXXX korteri ostuhinna poolte tavapärase ühise majapidamise raames (hagejal oli sellel hetkel vajalik vaba raha). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Eelkõige räägib kostja käsitluse vastu maakohtu poolt osutatud asjaolu, et hageja osales müügilepingus mitte lepingupoolena, vaid ostuhinna tasujana (ostja eest). Ringkonnakohus märgib, et kui hageja soovinuks kostjat toetada tavapärase ühise majapidamise raames, oleks hageja võinud enda vaba raha anda lihtsalt kostja kasutusse ning müügitehingus ka üldse mitte osaleda.
12.5.Iseenesest põhjendatud on kostja etteheide, et maakohus ei ole menetluses pooltega arutanud võimalust, et XXXXXX korteri eest tasutu hüvitamise nõue võiks olla käsitletav käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitise nõudena VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel. Maakohtu otsus võis selles osas olla pooltele üllatav. Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on küll kohtu kohustus ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Siiski ei tohi kohus pooli õiguse kohaldamise osas üllatada ning vähemalt suulises menetluses peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Seega rikkus maakohus käsundita asjaajamise sätete kohaldamisel kvalifitseerimis- ja selgituskohustust. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna siiski alust pidada seda rikkumist selliseks, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Kostja ei ole soovinud esitada pellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (TsMS § 652 lg 3 p 2) ning apellatsioonkaebuses esitatud VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 kohaldamist puudutavad kostja seisukohad ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
12.6.Samuti on iseenesest õige kostja väide, et käsundita asjaajaja ei saa VÕS § 1023 lg 3 järgi nõuda kulutuste hüvitamist, kui asjaolusid arvestades on ilmne, et tal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Pooled ei ole praegusel juhul küll kokku leppinud, kuidas ja mil viisil hageja poolt XXXXXX korteri ostmisel tehtud kulutus hüvitatakse, kuid sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja tasutud ostuhinda ei tule kostjal üldse hüvitada.
12.7.Kostja leiab, et XXXXXX korteri eest tasutu hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tasus ostuhinna juba 2011. a-l ning hageja ei ole pärast seda kostjalt kordagi nõudnud selle summa hüvitamist. Hüvitise nõue oli osa alles 9 aastat hiljem esitatud hagiavaldusest, mida kohus käesolevas asjas menetleb. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ning märgib, et hageja VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 kohasele nõudele laieneks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 149 sätestatud aegumistähtaeg, s.o 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest (vt ka Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 35). Kostja ei ole menetluses tuginenud hageja nõude aegumisele ning seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu 13(15)
põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 36).
12.8.Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust ka osas, milles kohus jättis rahuldamata kosja n-ö protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostja märgib, et maakohus ei ole tuvastanud aluseid, mis võimaldaksid tasaarvestuse rahuldamata jätta. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Nõuete tasaarvestuseks peab esmalt esinema tasaarvestuse olukord. VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuse olukorra tekkimise esmaseks eelduseks vastastikuste rahaliste nõuete (või muude samaliigiliste nõuete) olemasolu tasaarvestuse poolte vahel (tasaarvestava poole nõue (nn aktiivnõue) peab olema sissenõutav ja teise poole nõue (nn passiivnõue) täidetav). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal puuduvad hageja vastu tõendatud sissenõutavaks muutnud (VÕS § 82 lg 7) nõuded, mida saaks tasaarvestada. Kostja väidetavalt suuremad kulud ehitustegevusele ei välista iseenesest hageja nõuet. Hageja nõuab üksnes enda poolt kostjale kuuluvale varale tehtud panuste tagastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et laste huvialaringide kulu, ühised reisi -, sideteenuste- jm sarnased kulud ei ole tasaarvestavad, vaid on käsitletavad tavapärase ühise majapidamise kuludena. Vastasel juhul toimuks veel ulatuslikum tagasitäitmine kui abikaasade ühisvara jagamisel. Selline tagajärg oleks aga abieluvälise kooselu puhul ilmselgelt ebaõige (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 18).
12.9.Seonduvalt vastuapellatsioonkaebusega lisab ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Kostja poolt tehtud rahaliste panuste ega kostja sissetulekute täpse suuruse tuvastamine ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline. Vaidluse esemeks on hageja enda panused ja nende tagastamine. Hageja on ise möönnud, et XXXXX kinnistu renoveerimisse panustasid, sh rahaliselt, mõlemad pooled. Seega ei ole pooltel vaidlust, et ka kostja on rahaliselt panustanud.
12.10.Hageja rõhutab, et pooltel puudub vaidlus XXXXX kinnistu ja sellel asuva elamu väärtuse osas hagi esitamise seisuga ning ainuüksi 1⁄2 ehitise väärtusest ületab hageja nõuet. See ei anna siiski alust hageja nõuet vastuapellatsioonkaebuses soovitud ulatuses rahuldada, mh tuleb arvestada, et XXXXX kinnistul asuv elamu oli poolte kooselu ajal ka hageja enda elukoht.
12.11.Hageja on asunud vastuapellatsioonkaebuses väitma, et ainuüksi tema poolt võetud ja tagastatud laenude arvel moodustas hageja panus seltsinguvarasse kokku 24 089 eurot 30 senti. See erineb ringkonnakohtu hinnangul hageja poolt maakohtu menetluses esitatud väidetest. Maakohtus on hageja olnud lõpuks seisukohal, et laenude osas on panuseks 11 759 eurot (Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu XXXXXXXXXXX alusel kostja kontole kantud summad; III kd, tl 137; IV kd, tl-d 95–96). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja nende uute väidetega apellatsioonimenetluses arvestada (TsMS § 652 lg-d 1– 3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi kui kostja kontole kantud 11 759 eurot kulutas kostja XXXXX kinnistul asuva elamu ehitusele, ei ole 11 759 eurot käsitletav hageja panusena XXXXX talu ehitusse, ehk et Swedbank AS-i poolt kostja kontole kantud 11 759 eurot tagastas pangale hageja. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alus asuda maakohtust erinevale seisukohale.
12.12.Maakohus võis jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmandast alternatiivist lähtudes poolte endi kanda. XXXXXX korteri omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude maakohus kokkuvõttes rahuldas ning XXXXX kinnistut puudutavate panuste tagastamise osas on sisuliselt tegemist poolte majanduslikus mõttes ühise vara jagamisega, mille puhul võib pidada põhjendatuks lahendust, kus kumbki poolt kannab oma
14(15)
menetluskulud ise (vrdl TsMS § 164 lg 1). Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel ringkonnakohtu arvates seega TsMS § 163 lg-st 1 tulenevaid diskretsiooni piire ületanud.
13.Kuna hageja vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad selle menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. Kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
14.Ringkonnakohus ei muuda maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning määrab lähtudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 seetõttu käesolevas otsuses kindlaks apellatsiooniastme menetluskuluse rahalise suuruse. 14.1 Kostja poolt 7. veebruaril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seonduvad hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega kulud kokku 989 eurot 55 senti (lisandub käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindajal kulunud vastuapellatsioonkaebuse analüüsile ja kaebusele vastuse koostamisele 7 tundi 19 minutit. Muud nimekirjas märgitud kulud seonduvad ringkonnakohtu hinnangul kostja enda apellatsioonkaebuse menetlemisega. Kostja esindaja tunnitasu on 135 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja märgib, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). 14.2
Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirja kohta kohtule seisukohta esitanud.
14.3 TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Asja keskmisest suuremat mahtu ja keerukust arvestades on vastuapellatsioonkaebusele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu hinnangul 7 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 14.4 Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastmes kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks koos käibemaksuga 1134 eurot (7 × 135 × 1,2) ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. 14.5 Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.