2.Välja mõista A. R.ilt V. V. kasuks rahaline hüvitis 3874 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend neli) eurot 24 senti.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(21)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt elasid V. V. ja A. R. koos ühise leibkonnana 12 aastat, perioodil 2008 – 2020. Kooselu lõppes 2020.a. mai kuus. 15.08.2003 sõlmitud pärandavara osade ümberjagamise lepinguga sai A. R. XXX, registriosa numbriga XXX, katastritunnusega XXX, majandusliku otstarbega elamumaa, ainuomanikuks. X kinnistu oli hoonestatud vana ja amortiseerunud elamuga. Hoonestatud X kinnistu turuväärtuseks oli osundatud lepingu kohaselt 10 000 krooni.
2.Kuivõrd X kinnistu elamu oli väike, selles oli vaid kaks tuba, esik, köök ja veranda kokku suletud netopindala 42,5 ruutmeetrit, puudus kanalisatsioon, betoonvundament oli aastate jooksul lagunenud, otsustasid pooled elamu renoveerida ja kastutada renoveeritud elamut poolte ühise koduna. Vastav kokkulepe sõlmiti poolte vahel 2008.a. suulises vormis. Elamu renoveerimisse otsustasid pooled panustada nii oma raha kui tööd. Elamu rekonstrueerimiseks telliti ehitusprojekt, taotleti Mäetaguse Vallavalitusest ehitusluba ning renoveeriti elamu 180 ruutmeetri suuruseks suletud netopinnaga elamuks, millele väljastati kasutusluba 09.03.2020. Elamu rekonstrueerimise käigus rajati elamule uus vundament, vahetati avatäited, teostati juurdeehitusena veranda, vannituba, magamistuba, vahekoridor ja II korrus, vahetati katusekate ja paigaldati uus soojustus. Majas tehti uus siseviimistlus, ehitati uus küttsüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning lokaalne imbsüsteem. Sisuliselt jäid vanast majas alles osaliselt ainult seinad. Kõik muu ehitati välja rekonstrueerimise käigus. Poolte kooselu lõppemise ajaks olid ehitustööd valdavas osas tehtud. Rekonstrueerimise tagajärjel elamu turuväärtus oluliselt suurenes. Vastavalt Ober-Haus kinnisvarafirma kutselise hindaja M. P.12.05.2020 hinnangule on elamu turuväärtuseks käesoleval ajal ca 45 000 eurot. Elamu renoveerimisse panustasid oma ja tööd ja raha nii hageja kui kostja. Ehituse organiseerimisega tegeles valdavalt kostja, kes aastatel 2011- 2017 palgatööd ei teinud. Pooled kasutasid renoveeritud elamut kuni 2020.a. kevadeni ühise elukohana. Käesolevaks ajaks on hageja elamust lahkunud. Elamus elab endiselt kostja.
3.Lisaks elamu ühisele rekonstrueerimisele ostsid pooled 2011.a. XXX asuva korteriomandi registriosa numbriga XXX. Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse 01.03.2011 kantud kostja. Korteriomand osteti hageja raha eest. Renoveerides elamut ja ostes korteriomandi, leppisid pooled suuliselt kokku, et need kinnisajad on tulevikus nende ühiseks omandiks.
4.Hageja on seisukohal, et poolte tegevust ja varasuhteid elamu rekonstrueerimisel ja korteriomandi otsmisel saab ja tuleb kvalifitseerida kui seltsingut. Hageja ja kostja sõlmisid 2008.a. suulises vormis seltsingulepingu. Sõlmitud seltsingulepingu ehk poolte kokkuleppe majanduslikuks eesmärgiks oli ühiselt renoveerida X talu elamu ja kasutada renoveeritud elamut ühise elukohana. Seltsingu majanduslik eesmärk täideti. Renoveeritud elamut kasutati kuni seltsingu lõppemiseni poolte poolt ühiselt ja ühise elukohana. Pooled leppisid kokku, et nad mõlemad panustavad omi rahalisi vahendeid ja tööd elamu rekonstrueerimisse maksimaalsest võimalikus ulatuses. Seega lepiti kokku panuste tegemises seltsingusse. Panuste rahalist suurust kokku ei lepitud, sest puudus elamu renoveerimise eelarve või kalkulatsioon, millest tulenevalt ei olnud teada vajalike panuste suurus. Samas 2(21)
mõlemad seltsinglased panustasid seltsingusse maksimaalsel võimalikul viisil ja tegid enda isiklikest rahalistest vahenditest panuseid elamu renoveerimisse ehk seltsingusse. Kuivõrd poolte oma vahenditest ei jätkunud elamu renoveerimiseks, sõlmis hageja eraldi kaks laenulepingut, millest saadud vahendid läksid valdavas osas ehitusse, ja ühe laenulepingu koos kostjaga. Laenulepinguid teenindas hageja ainuisikuliselt. Ka hageja krediitkaardiga tasuti ehitusmaterjalide eest. Lisaks toetas seltsingut rahaliselt nüüdseks surnud hageja isa V. M., kes perioodil 10.09.2010 – 11.02.2011 kandis kostja kontole mitme maksega üle 3997 eurot. Elamu rekonstrueerimist ehk seltsingu majandusliku eesmärgi saavutamist juhtis kostja, kes palkas ehitusmehed, korraldas valdavas osas ehitusmaterjalide hankimist, teostas ise järelevalvet ehitamise üle. Kuivõrd pooled tegutsesid ühiselt ühise majandusliku eesmärgi nimel, tegid eesmärgi saavutamiseks mõlemad rahalisi panuseid ja panustasid eesmärgi saavutamiseks ka isiklikku tööd ning seda valdavalt ühe seltsinglase juhtimisel, esinevad poolte suhetes kõik seltsingule iseloomulikud tingimused. Seltsing lõppes poolte kooselu lõppemisega 2020.a. mai kuus.
5.Hageja nimetab elamu renoveerimiseks temapoolseks panuseks seltsingusse järgmist: 5.1 Laenu kasutamine seltsingu eesmärgi täitmiseks: 5.1.1 Hageja ja AS-i SEB Pank sõlmitud laenulepingu nr L 080034440 alusel laekus hageja kontole nr EEXXX 29.09.2008 75 000 EEK. 11.10.2008 kandis hageja kostja palvel laenuks saadud rahasummast 60 000 EEK ehk 4793 EUR üle ehitajale, elamut renoveerinud D. P.ile. Laenu teenindas ainuisikuliselt oma vahenditest hageja. 5.1.2 Hageja ja Swedbank AS sõlmitud õppelaenulepingu nr 14-023077-OL alusel laekus hageja kontole 04.04.2014 1920 eurot ja 15.01.2015 1920 eurot ehk kokku 3480 eurot. Raha kulus valdavalt ehituse finantseerimiseks. Laenu teenindas ainuisikuliselt hageja. 5.1.3 11.07.2009 sõlmised hageja ja kostja kaaslaenajatena Swedbnk AS-ga laenulepingu nr 09-05764-EL summas 41 633 EUR. Hageja isiklike vajaduste katteks kulus sellest summast 29 874 EUR. Kostja kontole kanti üle 11 759 EUR, mida kostja enda väitel kasutas elamu renoveerimise finantseerimiseks. Laenu teenindas ainuisikluiselt hageja.. Kuivõrd laenu teenindas ainuisikuliselt hageja, saab ja tuleb lugeda summat 11759 EUR hageja panuseks seltsingusse. 5.1.4 Hagejal oli AS Swedbank krediitkaart, mis oli seotud kontoga nr EEXXX. Krediitkaardiga osteti ehitusmaterjale perioodil 10.01.2008 – 08.12.2012 kokku summas 6892,13 EUR. Krediidi tagastas pangale hageja. 5.1.5 Lisaks märgitud laenuks saadud rahale töötas hageja kogu seltsingu perioodi palgatööl ning märkimisväärse osa igakuisest sissetulekust panustas seltsingusse. 5.2 Ostetud ehitusmaterjalide eest tasumine hageja poolt: 5.2.1 Hageja kontolt AS-s Swedbank nr EEXXX kanti perioodil 29.02.2008 – 31.12.2010 (Eesti krooni kehtivuse ajal) ehitajatele, ehitusmaterjalide kauplustele ja A. R.ile üle kokku 74894,20 krooni ehk 4786,61 eurot. Kuivõrd ehitust korraldas ja materjale muretses kostja, oli pooltel kokkulepe, et kostja võib ehituse vajadusteks kanda hageja kontolt iseseisvalt enda kontole ehituse finantseerimiseks vajalikku raha. Nimetatud rahasummast 4224,56 eurot kandis kostja hageja kontolt enda kontole ja 562,05 eurot ehitusmaterjalide kauplustele. 5.2.2 Hageja kontolt AS-s Swedbank nr EEXXX kanti perioodil 05.01.2011 – 13.06.2016 ehitusmaterjalide kauplustele, ehitajatele, notarile XXX korteriomandi ostuks ja kostja kontole kokku 17 896,20 eurot. 5.2.3 Hageja kontolt nr XXX SEB Pangas kanti perioodil 20.04.2008 – 09.11.2010 ehitajatele, ehitusmaterjalide kauplustele ja kostjale üle kokku 12 7008,30 krooni ehk 8117,31 EUR. Kostja väitel kasutati tema kontole kantud raha elamu renoveerimiseks. 3(21)
Hageja rahaliste panuste kogusumma seltsingusse on 49 450 eurot. (11759+6892+4786+17896+8117= 49450 summa ümardatult täiseurodeks) Hageja märgib, et ka kostja kandis hageja kontodele seltsingu perioodil samuti üle teatud rahasummasid: Hageja SEB kontole perioodil 17.06.2009 27.07.2009 kokku 29 250 EEK ehk 1869, 42 EUR ja Swedbank kontole kokku 1144,94 eurot. Kokku on kostjalt hagejale laekunud 3014,36 eurot. Hageja leiab, et tema panust seltsingusse tuleb vähendada summa 3014, EUR võrra ja panuseks jääb 46 436 eurot.
Seltsing lõppes 2020.a. kevadel poolte kokkuleppel, kui elamu oli renoveeritud ja sellele oli antud kasutusluba ning hageja ja kostja otsustasid ühise majapidamise lõpetada ja lahku kolida. Seega tuleks lugeda seltsing lõppenuks VÕS § 596 lg 1 p 1 märgitud alusel . Kohtupraktikas on asutud kindlale seisukohale, et seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud vara jaotamisele, kui mõlemad pooled on vara omandamiseks või parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid rahaliselt hinnatavad panused ja pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Hageja on seisukohal, et märgitud eeldused täidetud ja kohaldamisele peaksid kuuluma seltsingu likvideerimissätted. VÕS § 600 lg 1 järgi kasutatakse vara jagamisel kaasomandi sätteid. Kui seltsingu kohustused on VÕS § 600 lg 1 alusel täidetud, siis tuleb VÕS § 603 lg 1 alusel tagastada panused. Kui panust ei ole võimalik tagastada, tuleb VÕS § 603 lg 3 alusel hüvitada panuse väärtus. Hagejale ei ole teada, et seltsingul oleks varalisi kohustusi. Kostja on pärinud X kinnistu ja ta on kantud kinnistusraamatusse märgitud kinnistu ainuomanikuna. x külla ostetud korteriomanikuna on kantud kinnistusraamatusse kostja. Märgitud korteriomand on kostja ainukasutuses. Hageja on seisukohal, et kostja peaks jääma seltsingu likvideerimise järel ka märgitud kinnistute ainuomanikuks, kui kostja peaks hüvitama hagejale hageja poolt tehtud panuse seltsingusse või seltsinguvara väärtuse 1⁄2 osas. Hageja on korduvalt püüdnud kostjaga läbi rääkida vajadusest lahendada seltsingu lõppemisest tulenevad varasuhted. Hageja esindaja 12.10.2020 ettepanekule vastas kostja keeldumisega. Küll võtab hageja õigeks, et kostja on temale teinud peale seltsingu lõppemist rahaülekande summas 10 000 EUR selgitusega „Kingitus“. Seltsinglase panuse tagastamisest või järelejäänud vara jagamisest kostja aga keeldub.
7.Hageja rahaline panus seltsingusse moodustab 46 436 eurot. Samas hageja möönab, et ka kostja panustas seltsingusse ning kogu ulatuses panuse tagastamine ei oleks õiglane. Märgitud põhjusel taotleb hageja kostjalt välja mõista panus seltsingusse summas 20 000 eurot, mis vastab ligilähedaselt seltsinglaste panustega loodud seltsinguvara turuväärtuse 1⁄2 osale ja oleks nii hageja kui kostja suhtes õiglane. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 20 000 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Elamu suuremahulist renoveerimist ja korteriomandi ostmist on senises kohtupraktikas loetud „suurema väärtusega esemeteks“, millede jaotamisele on riigikohtu praktika kohaselt võimalik kohaldada seltsingu likvideerimissätteid. Seltsingu likvideerimissätete kohaldamiseks tuleb tuvastada poolte ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks, samas võib vara asjaõiguslikult kuuluda ka ühe poole ainuomandisse. Viimane asjaolu ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Hageja hinnangul on tõendatud seltsingulepingu olemasolu elamu renoveerimiseks ja korteriomandi ostmiseks järgnevaga: tunnistaja E. K.ütlused; laenu renoveerimine ja korteriomandi ostmine kooselu ja ühise majapidamise ajal, kusjuures elamu renoveerimisse panustas rahaliselt märkimisväärse summa hageja, x külla korteriomandi ostu finantseeris 100% ulatuses hageja; 4(21)
elamu tegeliku renoveerimise algus langeb kokku poolte kooselu algusega; hageja, tema laste ja kostja kooselu renoveeritavas ja renoveeritud elamus 12 aastase perioodi jooksul. Hageja on seisukohal, et poolte tegeliku tahte hindamisel ning seltsingu likvideerimissätte kohaldumise üle otsustamsel tuleb arvestada olulise faktorina poolte panuseid seltsingusse. Tähtsust omavad antud juhul poolte rahaliselt hinnatavad panused X talu elamu renoveerimisse ja x külas asuva korteriomandi ostu. Muud poolte rahalised kulutused /panused, nagu igapäevaste majapidamiskulude kandmine, reisikulude, sidekulude jms katteks tehtud kulutused, ei oma konkreetse seltsingusuhte ja seltsinglaste panuste tõendamiseks mingit õiguslikku tähtsust. Seltsingu likvideerimissätted on kohaldatavad, kui mõlemad seltsinglased on eseme omandamiseks või parandamiseks teinud olulisi ja võrrelavaid panuseid. Kohtupraktikas on asutud näiteks seisukohale, et panused 54 324 eur ja 25 655 eek korteriomandi ostuks on piisavalt võrreldavad ja olulised majanduslikud panused abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega esemete ostu finantseerimisel ja sellest tulenevalt seltsingu likvideerimissätete kohaldamiseks. Hageja on seisukohal, et asjakohatult on kostja asunud tõendama ja analüüsima poolte sissetulekuid kooselu perioodil aastatel 2008-2020. Hageja arvates kuulub tõendamisele kummagi poole panus X talu elamu renoveerimisse ja X külla korteriomandi ostu. Kostja on oma vastuväited ja tasaarvelduse avalduse tõendatuse seevastu tuletanud ja sidunud poolte väidetavate sissetulekutega. 24.05.2021 menetlusdokumendi p-s 6 ja lisas 3 on kostja esitanud hageja ja kostja sissetulekute võrdlustabeli. Võrdlustabelis on kostja märkinud enda väidetavad sissetulekud aastatel 2008 – 2020 ja sissetulekute tõendamiseks esitanud tõendamata valikulised väljavõtted A. R.i pangakontode laekumiste pooltest (vt. 24.05.2021 menetlusdokumendi lisa nr 1). Samas on kostja 26.02.2021 hagile esitatud vastusele lisana 13 esitanud enda tuludeklaratsioonid aastatest 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2015 ja lisadena 18-21 väljavõtted kostja pangkontodelt tehtud maksete kohta. Kohtule esitatud andmed A. R.i väidetavate tulude kohta oluliselt erinevad tuludeklaratsioonide andmetest. A. R. tegutses 04.01.2010 kuni 20.03.2017füüsilisest isikust ettevõtjana. Hageja kõrvutab A. R.i poolt näidatud väidetavaid panuseid elamu renoveerimisse, kostja väidetavaid tulusid, kostja poolt esitatud tuludeklaratsioone ja märgib, et tuludeklaratsioonis märgitud tulust tuleb lahutada FIE-na tehtud kulu ning tulem on kostja tegelik tulu konkreetsel aastal. Kostja on 26.02.2021 menetlusdokumendis p 23 märkinud oma ehitusega seotud kulutuste suuruseks vähemalt 33 404.28 eurot ja tõendanud vastuse lisadega 20, 21 ja 22. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et kostja vastuse lisades 20 ja 21 märgitud kulutused ehitukaupadele on kulutatud X talu elamu renoveerimiseks. Märgitud kulutuste summa ei ole aga mitte 33 404,28 eurot vaid 27 180,37 eurot ,sest kostja vastuse lisas 22 märgitud kulutused ei ole mitte kuidagi seostatavad X talu elamu renoveerimisega. Seega kostja panuseks seltsingusse võiks olla tema kontodelt ehitusega seoses kantud rahasumma 27 180, 37 eurot.
9.Hageja tehtud kulutused X talu elamu renoveerimiseks koosnevad: ehitusmaterjalide, tööriistade, tarvikute ostud, milliste ostukulu on kantud hageja pangkontodelt; tasu X talu elamu projekteerijale/ joonised/ X talu ehitusloa riigiõiv; X talu ehitajatele/töömeestele makstud rahasummad; Sellele lisandub X korteri ostu kulu. Hageja on koostanud hageja ja kostja kooselu perioodi kohta poolte sissetulekute, väljaminekute ja vastastikuste arvelduste analüüsi (koondtabel ja tabelid kulude ja aastaste 5(21)
lõikes perioodil 2008- 2020 III kd tl 143-148.) Hageja poolt tehti ehitusega seotud otsekulutusi perioodil 2008-2020 on kokku summas 14 692,02 eurot. Hageja märgib, et mõlemad pooled on ostnud ehitusmaterjale ja kandnud X talu renoveerimisega seotud muid kulutusi. Hageja on kandnud lisaks X korteri ostukulu. Poole kontodelt tehtud maksed on hagejal vähemalt summas 14 692,02 eurot ja kostjal 27 180,37 eurot; mõlema poole kulutusi( panuseid) tuleb hinnata suuruselt „olulisteks“ ja „võrreldavaks“ Hageja poolt tehtud kulutuste sihtotstarve – maksed X talu projekti koostjale, ehitusloa riigilõiv, võetud laenust koheselt valdava osa maksmine X talu ehitaja P.ile, X korteri ostusumma kandmine, on hageja hinnangul tõendid, mille alusel on poolte seltsinguleping loogiliselt järeldatav. Isegi juhul asuda seisukohale, et ei ole tõendatud poolte tahtavaldused, mille põhjal saaks tuvastada seltsingulepingu sõlmist, tuleb TsÜS §-s 4 ette nähtud analoogia alusel kohaldada seltsingu likvideerimissätteid poolte kooselu ajal soetatud või parendatud vara jaotamisel. Liites hageja kontodelt tehtud maksed ehitusmaterjalidele, töömeestele, projektile, korteriomandi ostule (kokku 14 692 eurot) 2012.a. (küttekollete ehitamise perioodil) kostjale kantud rahasumma 4060 eurot, laenulepingust 09-057064-EL kostjale kantud 8314 eurot + 3445 eurot saame kokku 30 511 eurot, mis on hageja panuseks seltsingusse. Seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mida aga hagejale teadaolevalt ei ole. Pärast kohustuste täitmist üle jäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused (VÕS § 603 lg 1). Hageja nõuab osaliselt panuse summas 20 000 euro tagastamist.
10.Hageja leiab, et kostja 24.05.2021 menetlusdokumendi p 13 esitatud vastuväide õppelaenu osas on asjakohatu. Hageja ei ole kunagi oma nõuet põhjendanud õppelaenu summaga. Hagiavalduse teksti kohaselt on hageja väidetavad panused seltsingusse lahti kirjutatud punktides 18.1.3 – 18.3.3 ja kokkuvõtvalt p.19. Õppelaenu summa seal ei kajastu.
11.Kostja esitatud tasaarvelduse avaldus on ebaselge Kostja märgib, et tasaarveldab hageja nõudega enda kontolt hagejale kontole tehtud ülekanded summas 18807,15 eurot. Nähtub, et tasaarveldada soovitakse 2020.a. tehtud ülekanne hagejale 10 000 eurot. Samas on kostja ise selgitanud hagejale ja kirjutanud maksekorraldusele selgituseks, et tegemist on kingitusega. Kostja ei ole teinud kinkelepingust taganemise avaldust. Nõude suurus on ebaselge; ebaselged on väidetavad tasaarveldatavad ühiselu ja reisikulud on ebaselge, arvestust kostja ei too, tõendeid ei nimeta. Esitatud kujul ei ole tasaarvelduse aluseks olevat nõuet võimaik ei kontrollida ega hinnata. Hageja hinnangul soovib kostja tasaarvelduse aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõlbmatute tõenditega (väljakirjutised pangakontodest, valikulised kontoväljavõtted, mis ei vasta TsMS § 275 lg 1 nõuetele ega ole kontrollitavad). Tasaarvestada saab nõudeid. Kostja on väidetavate nõuete tõendamiseks esitanud väljavõtted pangakontodest. Väljavõtted pangakontodest võivad tõendada raha maksmist ehk sooritust. Hageja esitab VÕS § 200 lg 4 alusel kostja tasaarvestuse kasutatavale nõudele vastuväite.
12.Kohtule esitatud lõppseisukohas rõhutab hageja, et X kinnistu elamu rekonstrueerimisel tegusesid pooled ühise eesmärgi nimel seltsinglastena nagu ka X külla korteriomandi ostmisel ja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 20 000 eurot põhjusel, et seltsing on lõppenud, kostja aga ei ole kohtuväliselt hageja panuseid hüvitanud. Elamu rekonstrueerimisest saadud hüve ehk rekonstrueeritud elamut kasutati ühiselt kuni seltsingu lõppemiseni aastal 2020. Seltsingu eesmärgi täitmine on tõendatud lisaks käesoleva menetlusdokumendi p 3 märgitud tõenditega ka Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ Kirjaliku konsultatsiooniga 06.05.2020. Asjaolu, et pooled elamut rekonstrueerides rajasid ühist kodu 6(21)
ja kasutasid renoveeritud elamut ühiselt kuni aastani 2020 tõendavad 13.07.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. K. ütlused. Poolte tegevus abieluvälise kooselu ajal ühiseks eluasemeks oleva elamu rekonstrueerimine viisil, kus elamu kasulik pind suurenes ca 4 korda, kvalifitseeruks seltsinguks kui mõlemad pooled on teinud olulisi ja võrreldavaid rahaliselt hinnatavaid panuseid ning pooltel oli elamut renoveerides ühine tahe vähemalt majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kostja on 26.02.2021 menetlusdokumendis p 23 märkinud oma ehitusega seotud kulutuste suuruseks vähemalt 33 404.28 eurot, millised on tõendatud vastuse lisadeks 20, 21 ja 22 olevate tõenditega. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et kostja vastuse lisades 20 ja 21 märgitud kulutused ehitukaupadele on kulutatud X talu elamu renoveerimiseks. Märgitud kulutuste summa ei ole aga mitte 33 404,28 eurot vaid 27 180,37 eurot ,sest kostja vastuse lisas 22 märgitud kulutused ei ole mitte kuidagi seostatavad X talu elamu rekonstrueerimisega. Seega hageja võtab õigeks kostja panuse X talu rekonstrueerimisse ehk seltsingusse summas 27 180, 37 eurot. Hageja on omi panuseid seltsingusse detailselt kirjeldanud 11.06.2021 menetlusdokumendis ja selle lisaks 1 olevas koondtabelis ja alatabelites aastate lõikes. Hinnates panuseid seltsingusse nähtub, et mõlemad pooled on ostnud ehitusmaterjale ja kandnud X talu renoveerimisega seotud muid kulutusi. Hageja on kandnud lisaks X korteri ostukulu. Hageja on esitatud tõendite pinnalt arvestanud oma vaieldamatuks panuseks seltsingusse 30 511 eurot. Seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi seltsingu likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel. VÕS § 600 lg 1 teine lause näeb ette kaasomandi jaotamise sätete kohaldamise. Seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mida aga hagejale teadaolevalt ei ole. Pärast kohustuste täitmist üle jäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused (VÕS § 603 lg 1). Hageja nõuab osaliselt panuse summas 20 000 euro tagastamist / hüvitamist.
13.25.04.2021 menetlusdokumendi p-des 4 ja 5 esitas kostja protsessuaalse tasaarvestuse avalduse.24.05.2021 menetlusdokumendi p-des 27-35 kostja esitatud protsessuaalset tasaarvestuse avaldust detailiseeris, tuues esile rahasummad ja kulutuste liigid, mida kostja esitatud avaldusega tasaarvestab. Hageja on esitanud kostja protsessuaalsele tasaarvestuseavaldusele vastuväited; tasaarvestuse avaldus olema esitatud sellisel kujul, et nõue oleks selge Kostja nõue ei ole selge ega tõendatud. Kostja soovib nõuet tõendada iseenda poolt koostatud kinnitamata konto väljavõttetega, mis ei vasta kirjaliku tõendile esitatavatele nõuetele ehk tegu on kõlbmatute tõenditega; tasaarvestada saab nõudeid. Kostja on väidetavate nõuete tõendamiseks esitanud väljavõtted pangakontodest. Väljavõtted pangakontodest võivad tõendada raha maksmist ehk sooritust. Esitades tasaarvestuse nõude, peab esitaja tõendama nõude olemasolu st mh nõude aluse tõendmaist. Kostja seda teinud ei ole. pooltel puudus varaühisuse suhe. Esitades nn ühiste kulude hüvitamise nõude peaks kostja avama varasuhte olemuse ja tõendama kulude poolte vahel kas võrdse kandmise /jaotumise aluse. Viimast aga kostja ei ole teinud. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub kostja poolt esitatud väidete ja tõendite pinnalt nõue hageja vastu. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7(21)
14.A. R. hagi ei tunnista ja palub kohtul jätta V. V. hagiavaldus A. R.i vastu kogu ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib hagile esitatud kirjalikus vastuses, et X kinnistul oleva elamu renoveerimine algas enne poolte tutvust. Kostja omandas 15.08.2003 sõlmitud pärandvara osade ümberjagamise lepingu tulemusena kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga Ida-Viru maakond, xxx vald, Atsalama küla, X (edaspidi X kinnistu)1. Kostja alustas koheselt pärast X kinnistu omanikuks saamist kinnistul oleva elumaja renoveerimise ja ehitamise planeerimist ning viis läbi põhjaliku erinevate materjalide, hindade ja tehnoloogiate analüüsi, et valida sobivaimad lahendused. 2004. aastaks oli majas juba sisse toodud vesi ja osaliselt vahetatud juhtmestik. Selle tõendamiseks esitab kostja foto X kinnistu elamu köögist, mille seinalt on näha boiler ja kraanikauss, mis tähendab, et majja tuli vesi sisse ning läks kanalisatsioonist ka välja. 2005. aastal taotles kostja X AS-ilt (x kaevandus) väljavõtet mäetööde plaanist eesmärgiga selgitada ehitustegevuse võimalusi X kinnistul. X AS vastas kirjale 30.05.2005 ning saatis mäetööde plaani. 2005. aastal oli X kinnistu elamus kostja poolt lahti võetud ühe toa põrand ja seinad, eemaldatud vana viimistlus ja soojustus, tugevdatud põrandakonstruktsiooni ja paigaldatud uus soojustus. Samuti oli ehituseks hangitud hulgaliselt puitmaterjali. 02.10.2006 esitas kostja Mäetaguse vallale projekteerimistingimuste väljastamise avalduse ning Mäetaguse vallavalitsus esitas kostjale X kinnistuga seotud projekteerimistingimused. Kostja tegeles pidevalt ka elamu ehitamiseks ja renoveerimiseks parimate lahenduste otsimisega ning selleks käis kostja ehitusmessidel ja küsis hinnapakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt. 2006. aastal sõlmis kostja AS-iga Hansapank laenulepingu nr 06-181845-EL, millega kostja võttis laenu 12 087 eurot. Vastava laenulepingu punkt 2.2 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarve „elamu renoveerimine asukohaga XXX“. Laenu tagatiseks seati X kinnistule hüpoteek, mis on käesolevaks ajaks seoses laenu tasumisega kustutatud. Kostja tasus nimetatud laenulepingu alusel igakuiseid makseid kuni laenu lõpptähtaja saabumiseni 10.09.2016. Kostja kasutas laenu ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitustööde tegemiseks X kinnistu elamus. Hoone vundamendi, karkassi ja katuse ehitamiseks kasutas kostja ettevõtjate abi, kuid olulise osa elamu ehitustöödest on kostja teostanud ise.
15.Hagiavalduses püüab hageja jätta muljet, et elamule telliti ehitusprojekt ja taotleti ehitusluba ühiselt. Tegelikult oli kostja vastavate dokumentide vormistamise nimel tegutsenud juba varem, millele viitavad ka eelnevalt kirjeldatud asjaolud. Lisaks oli kostja enda nägemuse elamu juurdeehitusest varem välja joonistanud. Ehitusprojekti tellimisel ja ehitusloa taotlemisel tegutses kostja üksi, mida tõendavad ka asjaolud, et hagiavalduse lisana 2 toodud ehitusprojektil on tellijana märgitud just kostja. X kinnistu elamu renoveerimine, ehitamine jõudis ehitusprojekti koostamiseni lihtsalt ajal, kui kostja elas juba koos hagejaga ning hageja ainus roll vastavate dokumentide juures oli see, et hageja tasus ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti tellimisega seotud kulud. Arvestades, et kostja on hagejale 2009. aastal teostanud ligi neli korda suuremas summas rahalisi ülekandeid, kui hageja, saab järeldada, et hageja vastav kulu sai ka hüvitatud.
16.Pooled olid perioodil 2008. a kuni 2020. a algus elukaaslased ja jagasid kõiki igapäevakulusid. Sujuvalt kujunes poolte ühine elukorraldus selliseks, et kostja tegeles ühiselu korraldava poolega, tegeles ehituste planeerimise ja kinnisvara hooldamisega nii seoses X kinnistuga kui ka hagejale kuuluva varaga. Kostja maksis oma arvelt poolte igakuiseid arveid ja seejuures lisaks ühisele majapidamisele ka hagejale kuuluvate varadega seotud arveid. Teatud perioodil olid hageja ja hageja laste telefonid kostja nimel ja kostja tasus ka neid arveid, samuti maksis kostja aegajalt hageja laste huvialaringide eest. Poolte ühist elu, vähemalt hagiavalduses välja toodud perioodil, iseloomustas põhimõte, et ei peetud arvestust kelle rahade eest konkreetseid arveid tasuti, vajalikke asju osteti või kelle varadega seoses kulutusi tehti. 8(21)
Eesmärk oli katta pere vajadused. Eksitav on hageja väide, et kostja ei teinud 2011-2017 palgatööd. Kostja oli perioodil 04.01.2010 kuni 19.03.2017 registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ning tegevusalaks oli segapõllumajandus. FIE-na osutas kostja erinevaid teenuseid ja teostas töid, lisaks tegeles põllumajandusega ja sai põllumajandustoetuseid. FIE-na tegutsedes olid kostja sissetulekud ebaühtlased, kuid aastate lõikes kindlasti mitte väiksemad kui hagejal.
17.Pooled ei ostnud ühiselt korteriomandit. Hagiavalduses väidab hageja, et pooled ostsid ühiselt korteriomandi registriosa nr XXX, asukohaga XXX ja et pooled leppisid kokku, et nii X kinnistu kui X korter on tulevikus nende ühiseks omandiks. Tegelikult sõlmis kostja X korteri omandamise kokkuleppe korteri müüjaga juba 2008. aastal ja korteri eesmärk oli majutada kostja last. Korter oli halvas seisukorras ja vajas kapitaalremonti. Vastavalt kokkuleppele oli müüja valmis ootama ostuhinna tasumisega, mis tõttu jõutigi tehingu notariaalse vormistamiseni alles 2011. aastal. 01.03.2011 sõlmitud X korteri omandamise notariaalse lepingu kohaselt omandas X korteri kostja. Notariaalse lepingu alapunkti 3 kohaselt palus ostja ehk kostja hoiustada raha (ostusumma) summas 2 556,47 eurot notarikontol ning nimetatud summa hoiustati ostja eest hageja poolt. Hageja kinnitas notariaalse lepingu alapunktis 3, et on nõus, et vastav summa hoiustatakse notarikontole kostja kui X korteri ostja poolt müügihinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks. Notariaalse lepingu punkti 5.1 kohaselt kinnitati, et X kinnistu otsene valdus anti kostjale üle 2008. aasta aprillis (Lisa 14). Sellele, et kostja oli X korteriga seotud juba enne 2011. aastat viitab ka see, et juba 2009. aastal tasus kostja arve X KÜ-le. Lisaks ei oleks eluliselt usutav, et kui pooled otsustavad osta ühiselt korteri ja hageja tasub ostuhinna (2 556,47 eurot) ei nõua hageja enda kandmist (kaas)omanikuna kinnistusraamatusse. Tegelikult ei esitanud hageja vastavat nõudmist just sel põhjusel, et hageja poolt X korteri ostuhinna tasumisel oli taaskord tegemist poolte ühiselus välja kujunenud tavaga, et vajalik kulutus kantakse selle poole vahenditest, kellel sel hetkel need vahendid olemas on.
18.Hageja laenulepingu sihtotstarve oli seotud hagejale kuulunud kinnistuga. Hagiavalduse punktis 18.1.3 on hageja välja toonud, et pooled sõlmisid 21.07.2009 Swedbank AS-iga laenulepingu nr 09-057064-EL2 summas 41 655 eurot ning hageja viitab, et kostja kontole kanti sellest summast 11 759 eurot, mida väidetavalt kasutas kostja X kinnistu elamu renoveerimiseks, kuid laenu teenindas ainult hageja. Vastava laenulepingu punkti 3.2 kohaselt oli laenu kasutamise otstarve „kinnistu asukohaga xxx ost ja renoveerimine“. Ehk selle laenulepingu peamine eesmärk oli see, et selle tulemusena oli hagejal võimalik välja osta oma endiselt abikaasalt kinnistu registriosa nr 2718908, asukohaga xxx kinnistu ning hageja sai x kinnistu ainuomanikuks. Kostja oli laenulepingusse kaasatud üksnes põhjusel, et vastasel juhul ei oleks hageja pangast laenu saanud ning laenu tagatiseks seati hüpoteegid nii kostjale kuuluvale X kinnistule kui ka x kinnistule. Nagu nähtub hagiavalduse lisast 7, kanti tõesti kostja kontole laenusummast 11 759 eurot, kuid hageja ei ole kuidagi tõendanud, et kostja kasutas vastavat summat X kinnistul ehitamiseks.
19.Kostja panustas pidevalt ja oluliselt hageja varasse. Lisaks x kinnistule kuulub hagejale korter asukohaga x ja kuni 2011. aastani kuulus hagejale korter asukohaga xxx. Kostja on osalenud x ehituses, täpsemalt välisvoodri paigaldamisel 2008. aastal. Hiljem, kui maja tühjana seisis, käis kostja regulaarselt kinnistut hooldamas oma murutraktori ja trimmeriga. x, kui x kinnistul külmusid veetorud, tegeles kostja vastavate rikete likvideerimisega. Samuti tasus kostja aeg-ajalt x kinnistuga seotud kommunaalmaksed X OÜ-le ning hankis küttepuid. X korteri renoveerimis- ja ehitustööd toimusid kohati samal ajal kui X kinnistu elamu ehitus, eelkõige 2011. aastal, mistõttu ei ole tegelikult võimalik eristada, kumma objektiga seoses on tehtud kulutused ehituspoodides. X korteri remonti korraldas ja suures osas ka teostas kostja, 9(21)
lisaks on kostja arvelt tasutud 442,30 eurot X korteri akende eest. Kostja tasus korduvalt X korteri kommunaalkulusid.
20.Hageja väljatoodud kulusid ei ole võimalik siduda ainult X kinnistu ehitusega. Hageja on esitanud tõendid, mille alusel väidab, et tema panus oli 49 450 eurot, millest ta on maha arvanud kostjalt hagejale laekunud 3014 eurot ehk kokkuvõttes peab hageja enda panuseks 46 436 eurot. Vastav summa koosneb laenulepingu alusel kostjale kantud 11 759 eurost, ehitusmaterjalide ostust hageja krediitkaardiga 6892,13 euro väärtuses, hageja kontolt ehitajatele ja kostjale kantud rahadest summas 4 786,61 eurot, hageja teiselt kontolt kostjale ja ehitajatele ja X tee korteriostuga kantud summadest kokku 17 896,20 eurot, hageja SEB kontolt kostjale ja ehitajatele kantud summadest kokku 8 117,31 eurot. Olles analüüsinud hageja pangakontode väljavõtteid ja eelkõige koondtabelit (hagiavalduse lisa 10), on selge, et kõiki väljatoodud kulutusi ei saa siduda X kinnistu ehitusega. Kostja on poolte kooselu ajal teinud ehitusega seotud kulutusi vähemalt summas 33 404,28 eurot. Arvestades, et hageja peamine väide on, et tegutseti X kinnistul asuva elamu remontimise nimel, tuleb kostja panusesse arvestada ka 2006. a võetud laen 12 087 eurot, mille sihtotstarve oli X kinnistu renoveerimine ja mille igakuised laenumakseid teenindas kostja kuni 2016. aastani. Seega on kostja sarnased panused, nagu hageja enda puhul hagiavalduses välja toob kogusummas 63 217,05 eurot (17 725,77 + 33 404,28 + 12 087) ehk kokku oluliselt rohkem, kui kostja panus.
21.Kostja tasus kooselu ajal pidevalt nii hageja kui poolte ühiseid kulusid. Näiteks tasus kostja poolte ühiste reisi eest ja võttis enda arvelt reiside jaoks kaasa sularaha. Eraldi saab välja tuua reisikulud 2009. a, 2010. a ja 2012. a kogusummas 1 732,01 eurot (Lisad 22, 23 ja 24). Kostja ostis hageja korterile aknad 442,30 euro eest (vt ka punkt 19). Olulises osas tasus kostja igakuiselt nii X kinnistu kui hageja varade elektriarveid ja kommunaalteenuste eest, samuti kõigi pereliikmete (kostja, hageja, hageja lapsed) telefoniarveid (sh kõneaja laadimised), kohati maksis kostja ka hageja laste huvitegevuse eest. Eeltoodud kulutusi oli perioodil, mille kulutused hageja välja tõi ehk kuni 2015 vähemalt summas 15 300,51 eurot. Seejuures ei ole siia hulka arvestatud kulutusi seoses hageja auto remondiga ja hageja autosse bensiini ostmisega.
22.Poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut. Pooled elasid koos kostjale kuuluval X kinnistul 2008. aasta keskpaigast kuni 2020. aasta alguseni ehk üle 12 aasta. Pooltel ei olnud ühist, selget majanduslikku eesmärki, kuhu pooled oleks teadlikult teinud võrdseid panuseid, millel oleks olnud korraldatud juhtimine ja mille eesmärk oleks olnud kasumi teenimine. Kostja ei ole kunagi avaldanud nõustumust seltsingulepingu sõlmimiseks. Pooled rakendasid tavalist kooselu (vabaabielu), mille raames katsid mõlemad pooled perekonnale konkreetsel hetkel vajalikke kulutusi. Kooselu keskel ei olnud kuidagi võimalik eristada, et kummagi poole kulutused on seotud ühe kindla eesmärgiga Käesoleval juhul ei kohaldu seltsingu likvideerimissätted. Riigikohus on eelviidatud lahendis seltsingu likvideerimissätete kohaldamise kohta märkinud järgmist: „Seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui: a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. 10(21)
Hageja ei ole kuidagi ära tõendanud, et tema väidetav panus summas 49 450 eurot on seotud just ja ainult X kinnistu ehitusega ja X korteri omandamisega ehk väidetava seltsinguga. Tuleb muuhulgas arvestada, et paralleelselt toimus ka hagejale kuuluva X korteri renoveerimine, mis tähendab, et tagantjärgi on praktiliselt võimatu öelda, milline ehituspoe kulu on seotud X kinnistu ja milline X korteriga. Kostja kattis pidevalt ja suures ulatuses nii ainult hageja kulusid kui ka poolte ühiseid kulutusi, sest selline oli poolte elukorraldus, et tekkinud kulude eest tasuti selle poole arvelt, kellel hetkel vastav summa olemas oli. Seega ei saa öelda, et hageja poolt kantud teatud kulutused olid seotud kitsa eesmärgiga panustada X kinnistu elamu ehitusse, vaid pigem oli tegemist olukorraga, kus kostja tasus kas hageja kulud või poolte ühised kulud ja vastutasuks kandis hageja kohati ka X kinnistu elamu ehitusega seotud kulutusi. Samuti ei kehti eeldus, et pooltel oli ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse loomiseks ehk hageja tõlgenduse järgi X kinnistu elamu renoveerimiseks ja X korteri ühiseks ostmiseks. Eelnevat kokku võttes on kostja seisukohal, et hageja nõudel ei ole alust ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest a) poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut, tegemist oli tavalise mitteabielulise kooselu suhtega; b) poolte panused X kinnistu ehitusse ja renoveerimisse ning ühiselu kuludesse ei ole võrdsed, sest kostja panused on olnud suuremad; c) hageja võimalikud kulutused on kaetud kostja suuremate kulutustega ühiselus.
23.24.05.2021 menetlusdokumendis esitab kostja ülevaate, võrdluse kostja ja hageja sissetulekutest (Lisa 3 III kd tl 80 jj) Kostja märgib, et poolte sissetulekuid võrreldes on näha, et kostja sissetulekud olid kogusummas oluliselt suuremad ning enamus aastate lõikes on kostja sissetulekud olnud suuremad, Seega tüõendab ka sissetulekute võrdlus kostja seisukohta, et kostja kulutused ehitusele ja ühiselule olid pidevalt suuremad kui hageja kulutused. Hageja ei ole poolte kooselu ajal kunagi kostjaga võrdselt panustanud ei X kinnistu ehitisse ega ühiselu kuludesse, seega ei ole täidetud seltsingu üks tunnuseid ehk poolte võrdsed panused. Hageja võetud õppelaenu ei saa mingil juhul pidada poolte ühiseks sissetulekuks või kuluks. Õppelaen on sihtotstarbeline laen hariduse omandamiseks ja tagasimaksed ei kuulu sellise kohustuse hulka, mille eest saaks või peaks vastutama keegi teine peale õppelaenusaaja ehk hageja. Lisaks on ilmne, et õpelaenu ei kasutatud väidetava seltsingu huvides ehk ehituseks.
24.Korteri omandamine ei saa kuuluda väidetava seltsingu vara hulka. Kuivõrd kinnisasju saab omandada ainult notariaalselt tõestatud lepinguga (AÕS § 119), peab vastav seltsinguleping olema samuti sõlmitud samas vormis (VÕS § 32 lg 2) Eeltoodu aga tõendab, et poolte vahel ei olnud seltsingut ega ühist eesmärki korteri ühiseks omandamiseks.
25.Kostja esitab tasaarvestusavalduse (VÕS § 197 lg 1) III kd tl 86. Hageja arveldusarvetelt on tehtud kostja arveldusarvetele rahalisi ülekandeid 18278,91 eurot; kostja arveldusarvetelt on hageja arvetel tehtud ülekandeid kogusummas 18 807,15 eurot. Rahalised ülekanded saab kattuvas osas tasaarvestada Tasaarvestuse tulemusena jääb kostjale hageja vastu nõue 528,24 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja väidetavalt teinud ehitusega seotud kulutusi 12 221,15 eurot ja kandnud muid väidetavaid kostjaga seotud kulu 1516,55 eurot – kokku 13 737,70 eurot. Kostja arvestab sellest maha hageja sularaha väljavõtmised, õppelaenu 3480 eurot ja vaidlustatud kulud 2178,75 eurot, mille tulemusena saaks hageja väita, et kandis kulu 8078,56 eurot. Kostja on samas kandnud olulises osas poolte ühiselu kulusid ja reisikulusid kokku 18 272,32 eurot, lisaks on tal hageja vastu rahalistest ülekannetest tulenev nõude jääk 528, 24 eurot – 11(21)
kokku 18 800,56 eurot. Hageja tehtud kulud saab tasaarvestada kattuvas ulatuses kostja tehtud kuludega, mille tulemusena jääb kostjal hageja vastu nõue 10721,61 eurot. Kostja rõhutab, et poolte kooselu iseloomustas pidev tasaarvestuse olukord. Hageja võis küll kanda osa X kinnistu ehitusega seotud kulu, kuid samal ajal panustas kostja rahaliselt ja nn teenust osutades hagejale kuuluvate kinnisasjade parendamisse, hageja ettevõtte tegevusse, tasus suuremas osas poolte ühised igapäevakulud ja kulud mida oleks pidanud tasuma üksnes hageja.
26.Kostja ei nõustu hageja etteheidetega kostja esitatud tõendite lubatavuses/kõlbmatuses. Kostja kinnitab, et esitatud pangakontode väljatrükid ja nende põhjal tehtud koondtabelid on tõesed.– sissetulek ja kulu vastab kirjelduse ning esitatud sissetulekud, laekumised, kulud, maksed on toimunud. Kostja ei ole kohtule esitanud teadvalt valeinfot ega plaani seda ka teha. Kostjal oli kohustus esitada ülevaade laekumistest enda kontole, seega on selge, et kostja pangakontode väljavõtted ei ole terviklikud ning järeldust, kui palju oli mingil päeval kostja kontol raha ei saa teha. Kostja toob hageja väidetavate ehituskulude analüüsi III kd tl 160-163,
27.Kostja rõhutab, et hagejale 2020.a üle kantud 10 000 eurot ei olnud kink. vaid lahkumiskompensatsioon nagu selgesõnaliselt ülekande selgituses kirjas.
28.Lõppseisukohtades jääb kostja varasemate seisukohtade juurde. Kostja leiab, et hageja on menetluses sisuliselt tunnistanud, et poolte vahel ei olnud seltsingut. Nimelt on hageja oma 01.12.2021 menetlusdokumendi punktis neli selgitanud. Olgugi, et pooled ei olnud abielus, olid neil teineteisega äärmuseni läbipõimunud majanduslikud suhted.“ Edasi kirjeldab hageja, et tema hinnangul ei olnud kokkuleppeid vastastikuste kulutuste võimaliku hüvitamise või tasaarveldamise kohta ning kostjast on pahatahtlik nõuda tasaarvestust. Tegelikult on just hagejapoolt äärmiselt pahatahtlik tagantjärgi üritada konstrueerida seltsingusuhet, mille üheks eelduseks on poolte selge tahe kohaldada oma varasuhetele seltsingusätteid. Kogu menetluse jooksul ei ole kordagi leidnud tõendamist, et pooltel oleks olnud selge tahe tegutseda seltsinguna. Muu hulgas on menetluse kestel selgeks saanud, et teatud osa mõlema poole kulutustest on tagantjärgi võimatu seostada ühe kindla objekti (kostjale kuuluva X kinnistu või hagejale kuuluva X korteri) renoveerimisega. Seltsingusuhteid peaks just iseloomustama kindlale eesmärgile orienteeritus ja ka hilisema aruandluse koostamisevõimalus, mis on võimatu olukorras, kus pooltel olid „äärmuseni läbipõimunud majanduslikud suhted“. Seega on ilmne, et poolte kooselu näol ei olnud tegemist seltsinguga vaid tavalise mitteabielulise kooseluga, mida rahaliselt iseloomustas pidev tasaarvelduse olukord. Isegi kui hageja tegi kulutusi seoses X kinnistuga, said need talle kostja poolt pidevalt hüvitatud kostja kulutustega seoses hageja varaga, hageja lastega ja poolte ühiselu kulude kandmisega.
29.Kohtupraktika on kinnitanud, et abieluvälise kooselu puhul saaks seltsingu likvideerimissätteid kohaldada, kui: • Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused. Seejuures on Riigikohus märkinud, et kui poolte panused vara soetamisel (antud juhul väidetaval vara parendamisel), on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada. • Pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Enamus ehitustegevusest X kinnistul ja hagejale kuulunud X kinnistu ja X korteri renoveerimine toimus aastatel 2008 – 2012 ja sel perioodil olid kostja sissetulekud ja kulutused ehitusele kordades suuremad. Hageja on menetluses püüdnud näidata oma kulutusi ehitusele suuremana kui need tegelikult olid, hõlmates kulutusi poodides, mis ei ole ehitusega 12(21)
seotud, äärmisel juhul saab sellistest kohtadest sisustusesemeid, mis ei ole kindlasti ehitise olulised osad. Kokkuvõttes, välistab seltsingu olemasolu poolte vahelises suhtes ka see, et ei ole võimalik kohaldada seltsingu likvideerimissätteid – poolte panused ühiselus ei olnud võrdsed, kostja panus oli suurem ning tegelikult ei ole võimalik täpselt välja selgitada, milliseid kulutusi millise varaga seoses tehti. Eelnevast järeldub selgelt, et pooltel ei olnud kooselus ühte kindlat majanduslikku eesmärki. Poolte ühise elu korraldus kujunes kooselu ajal sujuvalt selliseks, et kostja tegeles mõlema poole kinnisvarade ehitamiste, korrashoidmise ja haldamistega. Enamasti tasus kostja oma arvelt igakuiseid arveid seoses elamiskuludega X kinnistul, kus pooled elasid ühiselt. Lisaks tasus kostja tihti enda arvelt hageja kinnisasjadega seotud kulusid – elekter, kommunaalkulud ühistutele. Kostja maksis arveid ning teostas remonti. Alates 2010. aasta juulist olid hageja ja tema laste telefoninumbrid kostja nimel ja kostja maksis ka neid arveid. Mõlema poole rahalisi vahendeid kasutati pere ühise heaolu ja toimetuleku tagamiseks. Ei ole võimalik eristada, et hageja kandis kostjale raha ainult X kinnistu ehitamise eesmärgil.
30.Kostja panustas pidevalt ja oluliselt hageja varasse. Olulises osas tasus kostja igakuiselt nii X kinnistu kui hageja varade elektriarveid ja kommunaalteenuste eest, samuti kõigi pereliikmete (kostja, hageja, hageja lapsed) telefoniarveid (sh kõneaja laadimised), kohati maksis kostja ka hageja laste huvitegevuse eest. Seejuures ei ole siia hulka arvestatud kulutusi seoses hageja auto remondiga ja hageja autosse bensiini ostmisega, Poolte kooselu iseloomustas pidev tasaarvestuse olukord ning kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestusavalduse Kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks § 198 tähenduses. Tasaarvestus on esitatud järgmiselt: - Rahaliste ülekannete tasaarvestus. Hageja arveldusarvetelt on tehtud kostja arveldusarvetele rahalisi ülekandeid kogusummas 19 568,68 eurot. Kostja arveldusarvetelt on tehtud hageja arveldusarvetele rahalisi ülekandeid kogusummas 19 136,02 eurot. Rahalised ülekanded saab tasaarvestada kattuvas ulatuses ja kostja teeb käesolevaga ka vastava avalduse, summas 19 136,02 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb hagejal nõue kostja vastu 432,66 eurot. - Igapäevakulude, ehituskulude ja rahalise ülekande tasaarvestuse jäägi tasaarvestus. Kostja on läbi poolte kooselu kandnud olulises osas poolte ühiseid kulutusi ja ka ainult hageja vara ja tema lastega seotud kulutusi kogusummas 23 870,50 eurot. Hageja poolt on kantud võimalikke X talu ehitusega seotud kulutusi summas 9753,92 eurot, tehtud muid kulutusi kostja kasuks 3789,10 eurot, kantud võimalikke ühiseid kulutusi 520,81 eurot, lisaks rahaliste ülekannete jääk 432,66 eurot. Kõik kokku 14 496,49 eurot. Need, hageja poolt kantud kulud on võimalik tasaarvestada kostja kulutustega poolte ühiselus 14 496,49 euro ulatuses. Tasaarvestusena tulemusena puuduvad hagejal nõuded kostja vastu 14 496,49 euro ulatuses ning hoopis kostjale jääb hageja vastu nõue 9373,01 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte ja esindajate seisukohad, tunnistaja ütlused .ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.V. V. nõuab kostjalt 20 000 euro tasumist, mis on osa poolte ühise kooselu jooksul XXX (registriosa XXX) eramu renoveerimiseks ja XXX (registriosa nr XXX) korteri soetamiseks seltsingusse panustatust. 13(21)
33.Poolte vahel ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja V. V. ja kostja A. R. elasid vabaabielus ühise leibkonnana aastatel 2008-2020.a.; - 15.08.2003.a sai pärandvara osade ümberjagamise lepinguga A. R. XXX (registriosa nr XXX) väärtusega 10 000 Eesti krooni ( 639,11 eurot) omanikus (I kd tl 12-13); - X kinnistul asuv elumaja renoveeriti poolte kooselu ajal ning Ober Haus Kinnisvara kirjaliku konsultatsiooni 12.05.2020.a. hinnangu järgi on kinnistu turuväärus ~60 000 eurot, sh elamu turuväärtus ca 45 000 eurot (I kd tl 30-37); - pärast poolte kooselu lõppu elab X kinnistul A. R.; - 2011.a. sõlmis A. R. ostjana XXX asuva korteri (registriosa nr XXX) müügilepingu (II kd tl 141-142). Lepingu p 3 kohaselt hoiustas V. V. ostja (A. R.i) eest müügihinna (p 4.1) 2556,47 eurot. Korteriomanikuna kanti kinnistusraamtusse ostja A. R. (lepingu p 6 II kd tl 144) ja on omanik ka käesoleval ajal (I kd tl 38); - V. V.le kuulusid kooselu ajal X kinnistu asukohaga XXX(registriosa XXX; II kd tl 149151); kosteriomand asukohaga XXX (registriosa XXX; II kd tl 152-153); korteriomand XXX (registriosas nr XXX; II kd tl 155-157) - 30.06.2020.a. kandis A. R. V. V. arvelduskontole 10.000 eurot selgitusega „lahkumiskompensatsioon“ (III kd tl 166).
34.Hageja on seisukohal, et poolte tegevust ja varasuhteid X kinnistu elamu rekonstrueerimisel / renoveerimisel ja X, X korteri omandamisel tuleb kvalifitseerida / käsitleda seltsinguna ning kohaldada seltsingu (VÕS § 580 jj) sh likvideerimise sätteid (VÕS § 600 jj). Kostja seevastu on seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut. Pooled elasid koos üle 12 aasta, kuid ei olnud selget ühist majanduslikku eesmärki, kuhu oleks pooled teinud teadlikult võrdseid panuseid, millel oleks korraldatud juhtumine ja mille eesmärk oleks olnud kasumi teenimine. Kostja ei ole kunagi avaldanud nõustumust seltsingulepingu sõlmimiseks. Pooled elasid tavapärast vabaabielu, katsid perekonnale konkreetsel hetkel vajalikke kulutusi ning rahaliselt oli iseloomulik pidev tasaarvestuse olukord.
35.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
36.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsing on käsitatav seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutseva isikute ühendusena (vt Riigikohtu lähen d tsiviilasjas nr 3-3-1-87-11 p 26) Riigikohus on märkinud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-109-14 p 14).
14(21)
Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Antavad tahteavaldused peavad väljendama tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Tahteavalduse seltsingulepingu sõlmimiseks võib üldjuhul teha mistahes viisil, eelkõige nii otsese kui kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68). Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, võib seltsingulepingu sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui ka notariaalselt tõestatuna (vt ka VÕS § 11 lg 1) Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Selle olemasolul / tuvastamisel tuleb järgnevalt tuvastada seltsinglaste panused. Seltsingulepingu olemasolu (millal, millistel tingimustel sõlmiti, ühine tegevuse eesmärk, panuste tegemine, juhtimise korraldamine) tõendamise koormis lasus hagejal.
37.Hageja leiab, et seltsingulepingu olemasolu X kinnistu renoveerimiseks ja XXX korteri ostmiseks on tõendatav/järeldatav alljärgnevast kohtuistungil 13.07.2021 ülekuulatud tunnistaja E. K. ütlused (III kd tl 182 jj); Elamu renoveerimine ja korteriomandi ostmine kooselu ja ühise majapidamise ajal; kusjuures elamu renoveerimisse panustas rahaliselt märkimisväärse summa hageja, X korteriomandi ostu finantseeris 100% ulatuse hageja; Elamu tegeliku renoveerimise algus langeb kokku poolte kooselu algusega; Hageja, tema laste ja kostja kooselu renoveeritavas ja renoveeritud elamus 12 aastase perioodi jooksul (III tl 134).. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p 14 ) Vabaabielu koos ühise majapidamisega ei ole käsitatav seltsinguna (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-61664 p 16 ja 3-2-1-129-16 p 21-22). Menetluses on tõendatud, et poolte tegevust / käitumist iseloomustab kooselu vältel pidev vastastikku soorituste tegemine (mis on ühises majapidamises tavapärane). Poolte käitumisest ei tulene kohtu hinnangul selget ühist eesmärki või mõlema poole ühist soorituste eesmärki hagis väidetud seltsingu eesmärgi nimel ning et ühist majapidamist korraldades oleks poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15, 06.06.2012.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12). Seltsingulepingu minimaalseteks eeldusteks Riigikohus eespool viidatud lahendites pidanud on seltsinglastel ühise eesmärgi olemasolu ning kaasaaitamiskohustust, sh eesmärgi saavutamist toetavate spetsiifiliste tegude ja toimingute tegemist – tahte suunatust ühise eesmärgi saavutamisele. 15(21)
Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et pooled oleksid avaldanud tahet kohustuda millekski panustama (sh X talu renoveerimisse, X X korteri ostu), mida näeb ette VÕS § 580 lg 1. Kuigi seltsinguleping saab olla sõlmitud suulises vormis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-10914 p 16) ja pooltel oli 12 aasta vältel ühine majapidamine, ei ole millegagi tõendatud, et poolte tahe kooselu alustades / väidetava seltsingulepingu sõlmimisel oli korraldada oma ühist majapidamist seltsingu juhtimise, aruandluse, kasumi/kahjumi jaotamise/katmise sätete alusel. Ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul tavapärane, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks seltsinguga. Samuti ei saa kostjapoolset väidetavat renoveerimistööde nn korraldamist pidada seltsingu juhtimiseks VÕS § 582 mõttes. Tunnistaja E. K. kirjeldas kohtuistungil, et kooselu alustades olid neil (pooltel) plaanid, nad tahtsid teisele korrusele viia laste elamise Sees nad tegid juurdeehituse, kus oli nende magamistuba, WC ja vannituba, et teha seda lastele ja lastelastele (III kd tl 182 pöördel) Vaidlust ei ole selles, et elamu renoveeriti poolte kooselu ajal, samas ei tinginud seda kohtu hinnangul mitte niivõrd poolte ühine majanduslik eesmärk VÕS § 580 jj mõttes, kuivõrd vajadus pere suurenedes suurema elamispinna järele.
38.Kuigi abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei loeta Eesti kohtupraktika kohaselt seltsinguks, on samas siiski peetud võimalikuks seltsingu sätete (seltsingu likvideerimise sätete) kohaldamist suurema väärtusega esemete jaotamisele analoogia korras (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p 22, 3-2-1-109-14 p 19) On tunnustatud võimalust sõlmida seltsinguleping nii abieluvälise kooselu poolsete kui ka abielus olevate poolte vahel (viimati viidatud lahend p 16) Seltsingu sätete kohaldamist peetakse võimalikuks abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele analoogia alusel eeldusel, et a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Eelkirjeldatud tingimustel saab vara lugeda pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) ühisvaraks, mille saab ka kooselu lõpetamisel jagada. Riigikohtu praktika kohaselt on seltsingu sätted (seltsingu likvideerimissätteid) kohaldatavad eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada osaliselt analoogia korras ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega esemete jaotamisele eelnimetatud eeldustel / tingimustel.
39.Hageja väitel (ja selles vaidlust ei ole) tegi ta makseid / kulutusi nii XXX korteri soetamiseks kui X kinnistu renoveerimiseks, mida saaks lugeda rahaliselt hinnatavaks panuseks eeldusel, et kulud moodustavad olulise osa vara omandamise või parendamise eesmärgil tehtud kulutustest ja on võrreldavad kostja tehtud kulutustega. Hageja hindab oma panuseks X kinnistu elumaja ehitusse 30 511 eurot (III kd tl 137), kostja 33 404, 28 eurot (II kd tl 29); hageja hinnangul 27 810,37 eurot (III kd tl 136) Poolte esitatud väidetavad panused on võrreldavad. Seltsingi likvideerimissätete kohaldamisel saab kõne alla tulla eelkõige VÕS § 602-604, panuste tagastamise nõue (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-109-14 p 20; 3-2-1-129-16 p 25) Riigikohus on sedastanud, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei saa viia ühisvara osas ulatuslikemate tagajärgedeni kui ühisvararežiimiga abielu lahutamise puhul. Eelduslikult ei ole alust vara, mis PKS § 27 lg 1 alusel kuulub lahusvara hulka, arvata ka abieluvälise 16(21)
kooselu poolte ühisvarasse. Küll sarnaselt PKS § 27 lg 3 sarnaselt saab arvata ühisvarasse nende kulutuste väärtuse, mille kumbki pool on kooselu kestel varalt kasu saamiseks varaliste sooristuste näol teinud. Abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega nagu see on ette nähtud VÕS § 603 ja 604.
40.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul välistatud seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine XXX korteriomandi seostamiseks tehtud kulu osas. 01.03.2011 sõlmis kostja ostjana korteriomandi müügilepingu, millega omandas korteri Xs X tn 9-1 (II kd tl 141-148). Ostuhinna 2556, 47 eurot tasus ja hoiustas notari kontol V. V. (II kd tl 143-144). Korteri omanikuna kanti kinnistusraamatusse A. R. (II kd tl 144). Esmalt ei tulene tehingust poolte ühist majanduslikku eesmärki - ühist tahet vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks, sh nt ühiseks elamispinnaks või muuks otstarbeks ühiseks kasutamiseks. Seega täitmata seltsingu likvideerimissätete eeldused Hagivalduses väidab hageja, et elamut renoveerides ja korterit ostes leppisid pooled suuliselt kokku, et need kinnisasjad on tulevikus nende ühiseks omandiks. Eeltoodu millegagi tõendatud ei ole. Korteri müügilepingu p 5.1 kohaselt anti X korteri otsene valdus kostjale üle aprillis 2008.a. Kostja on selgitanud, et X korteri omandamise kokkuleppe sõlmis ta müüjaga 2008. aastal eesmärgiga majutada sinna oma last. Kuivõrd korter oli halvas seisukorras ja vajas kap. Remonti. Kokkuleppel oli müüja valmis ootama ostuhinna tasumisega (II kd tl 27). Hageja ei ole millegagi eeltoodut ümber lükanud. Kui oleks pooltel korteri omandamisel ühine eesmärk (ühiseks kasutamiseks), oleks kohtu hinnangul iga mõistliku inimese arusaama kohaselt soetatud korter kaasomandisse ning kinnistusraamatusse kantud kaasomanikuna nii hageja kui kostja. Samas ei nõustu kohus siinkohal ka kostja seisukohaga, et kuivõrd pooltel olid läbipõimunud majandussuhted, siis tasus hinna see, kel parasjagu vahendeid oli. Asjaolu, et müügilepingus osaleb hageja mitte lepingupoolena, vaid ostuhinna tasujana ostja eest, kinnitab kohtu hinnangul seda, et hageja ei tasunud ostuhinda mitte lihtsalt poolte tavapärase ühise majapidamise raames. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi ning seltsingulepingu sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui ka notariaalselt tõestatuna, siis Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt peab aga kokkulepe, millega seltsinglane võtab endale kohustuse võõrandada / omandada seltsingule õigus või asi, mille osas on kehtestatud kohustuslik vorminõue, olema sõlmitud VÕS § 33 lg 2 järgi samas vormis. Seetõttu peab seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine, olema notariaalselt tõestatud (VÕS kommentaarid II lk 642, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-09-7821) Kui korter omandatuks nn seltsingulepingu alusel seltsinguvarasse, tulnuks ka seltsinguleping sõlmida notariaalses vormis (AÕS § 119 lg 1) Seltsingu likvideerimissätete kohaldamise eeldused X, X korteri toidetud ei ole, kuid kohus on seisukohal, et hageja nõue selles osas käsitletav käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitise nõudena VÕS § 1018, § 1023 alusel. Hageja tegutses müügihinda tasudes soodustatud isiku (A. R.i) huvides, kandes sellega kulu, olemata selleks kohustatud ja see vastas soodustatu tahtele (VÕS § 1018 p lg 1 p 2 ). Hageja võib tulenevalt VÕS § 1023 lg 1 nõuda, et soodustatu hüvitaks talle tehtud kulutused Vastavalt VÕS § 78 lg 4 võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelistest suhtes, muuhulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-109-14 p 26, 3-2-1-129-16 p 19.1) 17(21)
Kohus ei ole rahalise nõude lahendamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada nõude ka muul õiguslikul alusel et õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 1. lause) Seega on hageja hüvitise nõue Xs, X korteri ostmisel tasutu 2556, 57 euro osas põhjendatud
41.Vaidlust ei ole selles, et X kinnitu renoveeriti poolte kooselu ajal. Eeltoodut kinnitavad ka kohtule esitatud fotod enne renoveerimist ja pärast (III kd tl 8-16). Hagiavalduse on V. V. toonud välja omapoolse panusena X kinnistu renoveerimisse (I kd tl 78) kogusummas ca 49450 eurot, millest arvestab maha kostja poolt perioodil 17.06.2009 27.07.2009 hageja kontodele üle kantud raha kokku 29 250 EEK ehk 1869, 42 eurot ja Swedbank kontole kokku 1144,94 eurot ehk kõik kokku 3014,36 eurot. Hageja leiab, et tema panust seltsingusse tuleb vähendada summa 3014, EUR võrra ja panuseks jääks 46 436 eurot. 11.06.2021.a menetlusdokumendis (III kd tl 136-137) on hageja täpsustanud /kirjeldanud hageja poolt X talu renoveerimiseks tehtud kulu - hageja kantud ehituskulud kokku summas 14 692,02 eurot (III tl 136 ja 143-148 ning KIS-is kättesaadav koondtabelina); - hagejalt kostjale kantud rahalised vahendid 4060 eurot (läks X kinnistu renoveerimisele - laenulepingu 09-057064-EL alusel kostja kontole 23.07.2009 kantud 8314 eurot (130 085,83 EEK) ja 17.08.2009 kantud 3445 eurot (53902,54 EEK) Eeltoodu kokku arvestades loeb hageja oma panuseks 14692,02 + 4060 + 8314 + 3445 = 30 511 eurot Lõppseisukohtades (13.06.2022) jääb hageja 11.06.2021.a. toodu juurde ja nõuab panustatu osalist hüvitamist summas 20 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus hageja panuse hindamisel hageja esitatud 11.06.2021 ja 13.06.2022 menetlusdokumentides toodust. 42, Kostja ei vaidle vastu sellele, et perioodil 21.04.2012-28.07.2012 on hagejalt kostjale laekunud 4060 eurot (III kd tl 159), kuid vaidleb vastu ja leiab, et tõendamata on hageja väide nagu oleks see kulutatud X talu ehitusse Kostja on seisukohal, et kui hageja rahalistest ülekannetest midagi üldse järeldada saab, siis seda et hageja kandis kostjale raha et hüvitada kostjale hageja ja poolte ühiselt tehtud kulutusi ja tagasi kanda kostjalt hagejale laekunud summad. Kohus nõustub sellega, et hageja ei ole tõendanud, et rahaülekanne tehti X elamu renoveerimiseks,. Ainuüksi rahaülekanne elukaaslase kontole ei tõenda selle kasutamise otstarvet / vajadust (kui vastav ülekande selgitus puudub).
43.Hageja ja kostja sõlmisid laenusaajatena AS-ga Swedbank 21.07.2009.a. laenulepingu nr 09-057064-EL, mille kohaselt said pooled laenu kokku 41 633 eurot. Laenulepingu põhitingimuste järgi oli laenu sihtotstarve XXX kinnistu XXX (käesoleval ajal Alutaguse vald) ost ja renoveerimine (I kd tl 74-77). Saadud laenust kanti V. V. arvelduskontole 23.07.2009 .a. 29 874 eurot ning A. R.i arvelduskontole 23.07.2009.a. 8314 eurot ja 17.08.2009.a. 3445 eurot (I kd tl 78). Hageja väitel teenindas kogu lepingut tema ning loeb A. R.i arvelduskontole kantud 11 759 eurot (8314 + 3445) enda poolseks panuseks. V. V. lisatud kontoväljavõtetelt nähtuvalt (I kd tl 79-77) on laenu 09-057064-EL teenindamisena tehtud põhiosas 14 329,46 eurot ja intressi 5207,40 eurot. Eeltoodud tõendite põhjal ei saa kuidagi tõsikindlalt väita, et laenu teenindas täies ulatuses hageja, Kostja ei vaidlusta 11 759 euro laekumist (III kd tl 159), laekumine on üheselt tõendatud ka Swedbank AS-i kinnitusega (I kd tl 78). Kostja leiab, et hageja ei ole tõendaud seda, et ülekantud 11 759 eurot läks A. R.il X talu ehitamisele/renoveerimisele. 18(21)
Kohus on seisukohal, et isegi kui nõustuda hagejaga selles, et kostja kontole kantud 11 759 eurot kulutas kostja X talu ehitusele (arvestades kostja 24.05.2021 menetlusdokumendi lisas 1 toodud kostja konto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi 24.07.2009 –25.08.2009, (III kd tl 92 pöördel-93), ei ole tõendatud asjaolu, et 11 759 eurot on käsitletav hageja panusena X talu ehitusse, ehk et Swedbank AS-i poolt kostja kontole kantud 11 759 eurot tagastas / täitis kohustuse panga ees hageja. Ainuüksi kostja kontole rahaliste vahendite laekumine laenulepingu alusel ei ole käsitletav hageja panusena.
44.Hageja väitel on tema kantud ehituskulud kokku 14 692, 02 eurot ja koosneb ehitusmaterjalide, tööriistade, tarvikute ostud, milliste ostukulu on kantud hageja pangkontodelt (III kd tl 151-154, koondtabel III kd tl 143-147 jälgitav KIS-ist 11.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, koondtabel I kd tl 202-207); tasu X talu elamu projekteerijale/ joonised/ X talu ehitusloa riigiõiv; X talu ehitajatele/töömeestele makstud rahasummad; Kostja on omapoolses seisukohas (III kd tl 160-163) osaliselt vaielnud vastu hageja esitatud kuludele ja leidnud et hageja ehitusega kantud kuluks võiks lugeda 11 316,77 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohas välja tooduga hageja esitatud kulude koondtabeli põhjal, mida ei ole võimalik seostada X talu renoveerimiskuludega. Isegi kui nimetatud ostud (III kd 160-163) on sisustuselemendid, ei ole neid võimalik seostada just X talu kuludega, samuti on need käsitletavad pigem igapäevaste majandamiskuludena, mida ei peaks ega ole põhjendatud jagada / hüvitisena tagasi nõuda . Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja panusena käsitlev, tõendatud ning analoogia kohaselt seltsingu likvideerimissätete alusel tagastatav ehituskulu 11 318.77 eurot. Samuti on põhjendatud XXX ostmisel tasutu 2556,47 euro nõue mille alusena saab kohtu hinnangul kohaldada käsundita asjaajamise sätteid (§ 1018, § 1023). 45, A. R. tasus / kandis hagejale 30.06.2020.a. so pärast kooselu lõppu 10.000 eurot, märkides ülekande selgitusse „lahkumiskompensatsioon“ (III kd tl 166) Hageja leidis, et ülekannet tuleb käsitleda kingitusena (A. R.i vastus hageja esindaja H. P. nõudele, III kd tl 178-179, III kd tl 179 pöördel-181). Kohus ei nõustu sellega. Kohtu hinnangul ei viita kinkimisele ega kostja kinkimise soovile kuidagimoodi poolte kirjavahetus, milles hageja soovib hüvitisena kostjalt saada 20 000 eurot (III tl 167-169). Olenemata kostja märkest hageja esindajale, on kohtu hinnangul poolte enda kirjavahetusest üheselt mõistetav 10 000 ülekandmine tähendus hüvitisena (olenemata selle õiguslikust alusest). Kohtu hinnangul tuleb hüvitisena saadud 10 000 eurot arvestada ka käesolevas menetluses esitatud hüvitisenõude lahendamisel. Seega tuleb lahutada hageja nõude rahuldatavast osast hüvitisena saadud 10 000 eurot (11 316,77 + 2556,47) - 10 000 = 3874, 24 eurot.
46.Kostja esitas menetluses protsessuaalse tasaarvestusavalduse (III tl 46, täpsustus III kd tl 86-87, IV kd tl 5, 10, 29-57, 76-77) Vastavalt VÕS § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 198 toimub tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. 19(21)
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada (III kd tl 86 jj): Poolte rahalised ülekanded teineteisele Hageja arveldusarvetel on tehtud kostja arveldusarvetele rahalisi ülekandeid kogusummas 18 278, 91 eurot (kostja 13.06.2022 menetlusdokumendis 19 568,68 eurot). Kostja arveldusarvetelt on tehtud hageja arveldusarvetele rahalisi ülekandeid kogusummas 18 807, 15 eurot (kostja 13.06.2022 menetlusdokumendis 19 136,02 eurot). Rahalised ülekanded saab kostja arvates tasaarvestada kattuvas ulatuses ja kostja teeb sellekohase avalduse summas 19 136,02 eurot; Ehituskulud ja igapäevakulud Kostja tasaarvestab hageja väidetavate ehituskuludega (kostja hinnangul hageja ehitus - ja muud ühised kulud 8078,91 eurot (III kd tl 86, 13.06.2022 menetlusdokumendis kokku 14 496, 49 eurot), kostja kandnud ühiseid kulusid kooselu vältel hageja vara ja lastega seonduvalt kokku 23 870,50 eurot (IV kd tl 5-7, 76-79, mille tasaarvestuse tulemusena hageja kuluga jääb kostjal nõue hageja vastu 9373 eurot) Hageja vaidleb kostjale vastu. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarveldada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteoid ehk vastuväiteid, mis osaliselt või täielikult välistavad nõude maksmapaneku. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et tasaarvestuse avaldus peab olema esitatud kujul, et nõue on selge ja tõendatud. Kostja nõue on tõendamata. Tasaarvestada saab nõudeid. Kostja on nõude tõendamiseks esitanud väljavõtted pangakontodest. Ülekanded pangakontodelt võivad tõendada raha maksmist (sooritust), kuid mitte nõuet. Kostja on viidanud tasaarvestuse alusena VÕS § 1018 ja § 1023 III kd tl 85), kuid sõnaselgelt seda formuleerinud ei ole (tähtaeg tasaarvestuse avalduse täpsustamiseks anti 26.04.2021.a. istungil III kd tl 76 pöördel) . Kostja viitab, et kooselu vältel renoveeriti hagejale kuuluv korter Kohtla-Järvel, X teel (samaaegselt X talu renoveerimisega). Esitatud fotodelt (IV kd tl 18-23) nähtub korteri seisund enne väidetavat renoveerimist ja pärast. Fotode põhjal on korterit ilmselgelt parendatud ja sellega on kaasnenud kulu. Samas ei ole kostja välja toonud ega nähtu ka esitatud kostja konto väljavõtetest (IV kd tl 37-42) kostjapoolset kulu kandmist hageja omandis oleval korteri renoveerimiseks / parendamiseks, millest tulenevalt võiks kostjal olla hageja vastu nt käsundita asjaajamisest tulenev nõue VÕS § 1023 alusel või alusetust rikastumisest tulenev nõue. Mis puudutab kostja esitatud hageja laste huvialaringide kulu, ühised reisi -, sideteenuste- jm kulud, siis eeltoodud kulud ei ole kohtu hinnangul tasaarvestavad, vaid on käsitletavad tavapärase ühise majapidamise kuludena (IV kd tl 5-6; tl 29-36, 45-53). Ka varaühisuse lõppedes ja ühisvara jagamisel ei saa jagada aastate vältel abielu jooksul tehtud ühiseid jooksvaid igapäevakulusid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudub nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada.
47.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab A. R.ilt välja V. V. kasuks rahalise hüvitise 3874,21 eurot. Menetluskulude jaotus
48.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 20(21)
Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.