Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 19.06.2014 määrusega kuulutati välja L. Š. pankrot. 04.12.2015 määrusega

lõpetati võlgniku L. Š. pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Kohtu 06.01.2021 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja L. Š. jäeti pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik esitas määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrusega maakohtu määrus tühistati ja tehti uus määrus, millega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 04.12.2022. Võlgniku L. Š. pankrotimenetluses jäi rahuldamata Xxxx nõue 34 618,01 eurot, S AS nõue 47 098,40 eurot ning võlausaldajate M. M. ja P. M. nõue 6304,60 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku L. Š. kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 51. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • •

Võlausaldaja S AS teatas, et võla jääk on 41 287,22 eurot. Võlausaldaja Xxxx teatas, et võla jääk on 31 751,01 eurot. Arvestades aga võlgniku igakuiseid sissetulekuid ja väljamakset AS Pensionikeskuselt, oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid suuremas summas, kui ta seda tegi.

28.02.2023 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku L. Š. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tema sissetulekuks on pension 497 eurot ja töötasu 830 eurot. Võlausaldajatele on väljamakseid teinud pensioni ulatuses ja töötasust. 250 eurot S AS-le, 160 eurot Xxxx ning 100 eurot P. M.. Varasemalt tegi makseid vaid ühele võlausaldajale, kuid nüüd on teinud makseid kõigile proportsionaalselt. Teisest pensionisambast välja võetud raha kasutas hambaraviks, kuna tekkis tõsine probleem, mille tõttu ei saanud isegi suud lahti teha. Lõug oli paigast ära, oli lihasrebend. Ravi käis tegemas Ukrainas ja seda oleks tegelikult vaja ka jätkata, kuid sõjategevuse tõttu ei ole see võimalik. Kuna raviarst ja medõde muutusid sõjaväekohuslaseks, siis ei ole neil võimalik saata ravi kohta tõendavaid dokumente. Tal on nüüd tuvastatud ka xxxx. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 28.02.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis 28.02.2023 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 07.03.2023 oma tervisliku seisukorra kohta tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 06.03.2023 kohtule tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab,

et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 28.02.2023 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.02.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad ei ole esitanud selget seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendati Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrusega põhjusel, et võlgnikul võis olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel ja nende täitmisel. Nimelt heitis maakohus võlgnikule ette teabeandmise kohustuse rikkumist, kui ka seda, et väljamakseid tehti vaid ühele võlausaldajale. Võlgnik selgitas, et arvas, et peab ühele võlausaldajale ära tasuma ja siis võtab järgmise ette. Seega ringkonnakohus pidas põhjendatuks anda võlgnikule täiendav võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse raames kooskõlas jaotisega. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on arvestataval määral vähendanud kõikide võlausaldajate nõudeid. Kohus selgitab, et peale kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamist on võlgnik täitnud talle ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. Ta on esitanud aruandeid ja teinud kõigile võlausaldajatele väljamakseid proportsionaalselt. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik parandanud oma käitumist ja järginud talle antud juhiseid nõuetekohaselt. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on pensionil, käib ta ka tööl. Võlausaldajatele on ta väljamakseid teinud igakuiseist pensionist ja töötasust. Võlgnik ärakuulamisel selgitas, et paraku vanuse ja tervise tõttu ei ole ta tulutoovamat tööd leidnud. Kuigi võlausaldaja Xxxx märkis, et võlgnik oleks pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses, siis kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima ja parandanud oma käitumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku L. Š. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb L. Š. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku L. Š. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate L. Š. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.