Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavaldus Hageja palub kostjalt välja mõista 1042,08 eurot. Hagiavaldus kohaselt tegi hageja 07.12.2016 avalduse Tartu hoiu-laenuühistule hoiuse lõpetamiseks. Avalduses palus hageja hoiustatav summa 7041,08 eurot tasuda kostja arveldusarvele. Kostja oli teadlik, et hagejal oli see raha ning mõjutas hagejat kostjale laenu andma. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hoiu-laenuühistule tehtavas avalduses ei nimetata kostjale laenu andmist vaid nimetatakse ülekanne kingituseks, kuna kostja väitel hakataks muidu esitama hagejale küsimusi ning võib juhtuda, et hoiust ei makstagi välja. Kostja lubas võlgnevuse kohe tagasi maksta, kui hageja seda nõuab. Kostja tasus hagejale 999 eurot 29.06.2018, samas ei kasuta hageja seda pangakontot, millele kostja selle makse tegi. 2020a sügisel pöördus hageja korduvalt kostja poole võlgnevuse tagasimaksmise nõudega. Kostja keeldus võlga tagasi maksmast. 2020a talvel oli hageja kostja käitumisest ärritunud ning läks võlga tagasi nõudma kostja koju 21.12.2020. Kostja kutsus hagejale politsei ning alustati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlus lõpetati 22.02.2022 ning hagejat kohustati tasuma riigituludesse 250 eurot. Kostja tasus võlgnevuse 1000 euroste maksetena 12.03, 19.40, 25.05, 16.06 ja 21.07.2021. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata 1042,08 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja pidas piimafarmi, kust hageja käis piima ostmas. Ühel päeval teatas hageja, et ei saa tulla ning palus kostjal hakata endale piima tooma. Hageja on eakas üksik inimene, kes soovis, et kostja hakkaks tema hooldajaks. Kostja sellest keeldus. 15.12.2016 oli kostjal juubel, mil ta sai 65aastaseks. 14.12.2016 laekus kostja arvele Tartu hoiu-laenuühistult 7041,08 eurot selgitusega „kingitus“. Kostja pärimise peale selgitas hageja, et see on tema kingitus kostjale juubeli puhul. Kostja kingitust ei soovinud, soovis raha tagastada, kuid hageja hoiu-laenuühistu arve oli juba suletud. Hageja veenis kostjat, et tegemist on kingitusega. 20.06.2017 soovis hageja sularaha 500 eurot, et oma korteri rõdu klaasida. Kostja võttis sularahaautomaadist 500 eurot ja viis hagejale. 08.02.2018 soovis hageja uuesti sularaha uue elektripliidi ostmiseks. Kostja viis hagejale 400 eurot. Poolte läbisaamine oli hea kuni intsidendini juunis 2018a, mil kostja leidis hageja oma loomafarmi murult lamamas. Hageja püüdis teha enesetappu ja oli söönud tablette. Ta viidi kiirabiga psühhiaatriakliinikusse. Kostjale helistas arst psühhiaatriakliinikust, kes selgitas, et hageja väitel on kostja tema elukaaslane ning arst vajas kostja kui lähedase inimese nõusolekut teatud toimingute tegemiseks. Sellest valest alates on poolte läbisaamine äärmiselt halb. Kostja on abielus pereinimene, kellel pole hagejaga kunagi suhet olnud. Seoses psüühikahäirega ning hageja dokumentide läbivaatusega leidis kostja hageja pangakonto numbri, millele tegi 999 eurose makse. Seoses rahapesuskandaaliga tuli üle 1000 eurosed maksed deklareerida. Kostja kuumaksete limiit oli 1500 eurot ning seda sai suurendada vaid pangakontoris

Tallinnas, kuhu kostja ei soovinud minna. Kuna parasjagu käis ka heinategu, unustas kostja olukorra sootuks. 01.04.2020 soovis hageja kassi eutaneerida ja see maksis 300 eurot. Kostja maksis 250 eurot pangaarvelt ja 50 eurot enda sularahast. Edaspidisest sularaha andmisest kostja keeldus, kuna kahtlustas, et hageja kavatsused ei ole siirad. Hageja nõudis, et ülejäänud 4892,08 euro eest peab kostja hagejat ülal pidama. 21.12.2020 tungis hageja kostja majja. Hageja ründas noaga kostja abikaasat. Rünnak ebaõnnestus, kuna kostja abikaasa istus kõrge seljatoega tugitoolis. Kostja poeg hoidis hagejat politsei tulekuni kinni. Kostjat ennast kodus ei olnud. Järgmisel korral kui kostja tuli hageja kinnistule, kutsus kostja kohe politsei. Hageja keeldus enda pangakonto numbri andmisest. Kui ta seda lõpuks märtsi alguses 2021 tegi, hakkas kostja hagejale raha tagastama 1000 euro kaupa. Kostja tasus hagejale kokku 7149 eurot, millest sularahas 1150 eurot ja ülekandega 5999 eurot. Kostja on hagejale kogu raha tagastanud ning palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning menetluskuludelt palub kostja välja mõista ka viivis seaduses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjale 14.12.2016 üle kandnud 7041,08 eurot ning et kostja on hagejale tagasi maksnud 5999 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja leiab, et tegemist oli laenuga, kostja, et kingitusega. Kohus leiab, et tegemist oli kingitusega. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 5 lg 1 ja 2 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled on kohtule esitanud kõik tõendid mis neil on. Vastavalt nendele tõenditele ja poolte esitatud asjaoludele, lahendab kohus käesoleva vaidluse. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 on tehingus oluline tahteavaldus. TsÜS § 71 järgi loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Antud juhul on hageja 14.12.2016 avalduses Tartu Hoiu-laenuühistule palunud tasuda hoius kostja arveldusarvele selgitusega „Kingitus“. See tahteavaldus on tehtud omakäeliselt ja vastavalt ka alla kirjutatud. Seega on hageja oma tahteavalduse teinud ning kostjale oli arusaadav, et tegemist oli kingitusega. Hageja on hagis viidanud, et kostja mõjutas hagejat talle raha andma ning selgitusse „kingitus“ märkima. Kohus ei pea seda väidet ei tõendatud ega usutavaks ning puudub õiguslik alus pidada antud tehingut kehtetuks. Tehing oleks kehtetu, kui ta oleks tehtud eksimuse või pettuse teel TsÜS

§ 92 ja 94 mõttes. Eksimuse või pettuse asjaolusid ei ole hageja aga välja toonud ega tõendanud. Hageja üldsõnaline väide kostja poolt mõjutamisest ei ole kohtu jaoks piisav. Samuti tulnud eksimuse või pettuse teel tehtud tehingut tühistada seaduses sätestatud tähtaja jooksul TsÜS § 98 ja 99 järgi. Need tähtajad on tänaseks möödunud ning tehingut sellel alusel tühistada ei saa. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kvalifitseerida antud tehingut kui eksimuse või pettuse teel tehtud tehinguna. Puuduvad ka muud tehingu kehtetust tingivad asjaolud. Seetõttu on tehing kehtiv selles esile toodud hageja tahteavaldusega. Seetõttu peab kohus antud tehingut kinketehinguks. Kohus märgib ka seda, et hageja väited, et kostja teda mõjutas ning et hageja on kergesti mõjutatav isik, ei ole kohtu jaoks usutavad. Asjas esitatud tõendite kohaselt on hoopis hageja see, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust Karistusseadustiku § 120 lg 1 järgi, s.o ähvardamise paragrahvi järgi (kriminaalmenetlus nr 20230200759). See kriminaalmenetlus on küll 22.02.2022 lõpetatud, kuid kriminaalasja menetleja jaoks pidi olema kriminaalasja alustamiseks piisav alus, sest kriminaalmenetlust saab alustada kriminaalmenetluse seadustiku § 193 alusel vaid siis, kui selleks on ajend ja alus, s.o kuriteo toimepanemisele viitab piisav teave. Samuti, antud intsident toimus kostja kodus, mitte hageja juures – ka hageja ise on viidanud, et viibis kostja elukohas. Seega pidi hageja olema see, kes antud olukorra aktiivse käitumisega (kostja juurde minemisega) tekitas. Kuna kostja ei viibinud sel hetkel kodus, ei saanud konflikti õhutada ka kostja, vaid selle allikaks sai olla vaid hageja. Ka muud asjaolud ei viita sellele, et hageja oleks kergesti mõjutatav või ei suudaks oma õigusi ja huve kaitsta. Hageja näiteks ei eita, et palus kostjalt abi rõduklaaside ja elektripliidi ostuks. Hageja väidet, et hoiu-laenuühistule tehtavas avalduses ei nimetatud kostjale laenu andmist, kuna muidu hakataks esitama hagejale küsimusi ning võib juhtuda, et hoiust ei makstagi välja, ei pea kohus eluliselt usutavaks motiiviks. Hageja on iseseisvalt olnud majanduslikult piisavalt pädev, et välja valida enda raha hoiustamiseks hoiu-laenuühistu ning avada seal konto; selle pädevusega ei ole kooskõlas väide, et hoiust ei lõpetata, kui hageja sooviks anda kostjale laenu. See väide ei ole kohtule usutav. Samas ei ole kostja kohtule esitanud tõenditega ümberlükatavaid või ebausutavaid väiteid. Kostja väidetega on koosõlas ka fakt, et raha kandis hageja kostjale üle paar päeva enne kostja juubelit. Seetõttu on kohtu jaoks usutav hageja poolt kirja pandud makse selgitus ja kostja väide, et tegemist oli kingitusega. Kostja väiteid peab kohus ka rohkem usutavamateks. Hageja väitel viitab laenusuhtele see, et kostja on raha perioodiliselt tagastanud (perioodil 12.03.2021 – 26.09.2021 1000 euro kaupa). Kostja väitel, kui ta aru sai, et hageja kingitusega kaasnevad kohustused, sh ootus, et kostja peab hagejat üleval, soovis ta raha vastavalt võimalustele tagasi maksta ja tekkinud olukorrast vabaneda. Kohus peab seda kostja väidet usutavaks. Kohtu hinnangul käituks nii iga isik, kes soovib soovimatust kingitusest vabaneda – ta annab selle kingituse tagasi. Raha puhul võib see toimuda ka osade kaupa. Kingituse tagasiandmine ei muuda seda aga teiseks õigussuhteks, sest õiguslikus mõttes ei olnud kostjal kohustust kingitust tagasi anda. Kostja on argumenteerinud oma vastuses kinkelepingu tühistamise üle jämeda tänamatuse motiivil VÕS § 267 p 1 järgi. Kohus leiab, et nimetatu on aga tarbetu, sest hageja ei ole kinkelepingust taganenud ning seetõttu pole põhjust sellest rääkida. Hageja on kohtu jaoks esile toonud vaid laenusuhte. Kooskõlas TsMS § 5 lg 1 ja 2 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt ei saa kohus hagimenetluses asjaolusid ise esitada. Seetõttu ei ole põhjust rääkida kinkelepingust taganemisest, sest puudub vastavasisuline hageja tahteavaldus nii materiaalõiguslikus kui menetlusõiguslikus mõttes.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud kinkeleping VÕS § 259 lg 1 järgi. Kinkelepingust taganemist ei ole toimunud, puuduvad selle lepingu kehtetuse alused TsÜS järgi. Kostja puudub kohustus hagejale tagastada sellest lepingust tulenevat raha. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Kostja on väitnud, et tegelikult on ta kostjale tagastanud isegi rohkem, kui hagejalt sai (kostja sai hagejalt 7041,08 eurot ja maksis enda väitel tagasi 7149 eurot). 5999 eurot kostja tagasimakseid vaidluse all ei ole. Kuna aga kohus leiab, et tegemist on kehtiva kinkelepinguga, millest tulenevalt kostjal hageja ees kohustusi ei ole, siis puudub vajadus analüüsida kostja poolt sularahas tehtud maksete tõendatust. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 1537 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja on teinud tööd 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja töö maht 8 tundi (koos kohtuistungiga) vastab antud asja keerukusele ja mahukusele. 120 eurot tunnihinnana vastab turusituatsioonile. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1537 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Vastavalt TsMS § 144 lg 4 „kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus hagejalt välja ka menetluskulude viivise. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.