võlgnik A. M. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX); usaldusisik M. M. (ik XXX; e-post XXX) võlausaldajad: I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post [email protected]); II Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post [email protected]); III Bondora AS (rg-kood [email protected]);
11483929;
e-post
IV Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2023
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A. M. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada A. M. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M. M. usaldusisiku kohustustest A. M. kohustustest vabastamise menetluses.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 16.05.2019 määrusega kuulutati välja A. M. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati S. T. Tartu Maakohus lõpetas 17.06.2020 määrusega A. M. pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas A. M. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
2.Tartu Maakohtu 17.06.2020 määruse kohaselt oli A. M. võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4460,40 eurot, Nord Collect OÜ 632,95 eurot, Bondora AS 680,51 eurot ja Aktiva Finance Group OÜ 625,43 eurot.
3.A. M .kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks M. M. Usaldusisikut kohustati tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 15. juunil, ja esitama kohtule võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid iga aasta
1.jaanuaril ja 1. juulil.
4.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 01.01.2021, 25.06.2021, 03.01.2022 ja 10.08.2022. Kahe esimese aruande esitamise ajal viibis võlgnik XXX. Kolmanda ja neljanda aruande esitamise ajal viibis võlgnik XXX. Võlausaldajate nõuete katteks on välja makstud 1500,30 eurot.
5.Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule taotluse usaldusisiku vabastamiseks. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 05.12.2022, kuhu võlgnik ei ilmunud. Uueks ajaks määras kohus 18.01.2023, võlgnik taaskord kohtusse ei ilmunud. Kohus määraks istungi ajaks 13.02.2023, võlgnik unustas istungi toimumise aja ära ning istungile ei ilmunud. Kohus määras uueks istungi ajaks 20.02.2023.
6.20.02.2023 kohtuistungil selgitas kohus, et võlgnik on uuesti kohtu alla antud, sh XXX koosseisu järgi, mille puhul kehtiv seadus näeb ette, et võlgnikku kohustustest ei vabastata. Kohus ei näe perspektiivi võlgniku edukaks kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
2/4
11.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. M. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega on ta XXX süüdistatavana kohtu alla antud.
12.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Võlgnik vabanes XXX kandmiselt XX.XX.XXXX.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.Kohus leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega on ta XXX süüdistatavana kohtu alla antud, sh XXX koosseisu järgi, mille puhul kehtiv seadus näeb ette, et võlgnikku kohustustest ei vabastata. Võlgniku süüdimõistmise korral kaasnevad talle uued kriminaalmenetluse kulud riigi ees. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
16.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. M. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada.
17.Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuna nende õigusi võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A. M. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M. M. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 3/4
20.TsMS § 172 lg 1 II alt alusel jätab kohus menetluskulud A. M. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.