Tsiviilasi nr. 2-22-144902
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
07.03.2023, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-144902
Kohtuasi
PARKIT OÜ hagi O L vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: PARKIT OÜ (rk 12135716, asukoht Turu tn 2, Tartu), esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli, e-post [email protected]
esindajad
Kostja: O L (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
195,76 eurot
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista O Lilt (L) 45,10 eurot PARKIT OÜ kasuks. Välja mõista O Lilt PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (35 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 24,47% ulatuses kostja kanda ja 75,53% ulatuses hageja kanda. Välja mõista kostjalt O Lilt menetluskulu 196,98 eurot PARKIT OÜ kasuks. Välja mõista kostjalt O Lilt viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni PARKIT OÜ kasuks. Jätta kostja taotlus kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostjale kuuluv sõiduk xxx numbrimärgiga xxx oli pargitud KÜ Kivila 16, Tallinn territooriumi parklasse parkimistingimusi rikkudes, nimelt puudus sõidukil parkimisluba. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Kostja sõidukile koostati järgmised leppetrahvid: 1) Leppetrahv nr 21290037966, koostamise aeg 25.03.2019, Kivila 16 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; 2) Leppetrahv nr 21290042469, koostamise aeg 13.05.2019, Kivila 16 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; 3) Leppetrahv nr 45490010002, koostamise aeg 13.11.2019, Kivila 16 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; 4) Leppetrahv nr 20440022890, koostamise aeg 09.05.2020, Kivila 16 KÜ parklas, summa 35,00 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Kostja leppetrahve tasunud ei ole. Hageja loobus 06.02.2023 esitatud seisukohas kostja vastu esitatud sissenõudekulude ja postikulude hüvitamise nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 140 eurot, viivised 36,60 eurot, viivised põhinõudelt alates 04.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 18.01.2023 vastuväited hagiavaldusele. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja ühtegi leppetrahvi kviitungit saanud. Lisaks kviitungi asetamisega kojamehe vahele on parkla operaatoril võimalik teavitada vastava sõiduki omaniku ka muul viisil, mis tagaks kindla veendumuse, et isik on leppetrahvi teate kätte saanud. Kostja leiab, et leppetrahvid 21290037966, 21290042469 ja 45490010002 on aegunud. Leppetrahvi nr 20440022890 teates on märgitud sõiduki margiks Honda, kuid piltidel on sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx. Seega auto mark ja registreerimisnumber ei lange kokku. Lisaks ei selgu piltidest, et sõiduk on pargitud KÜ Kivila 16 territooriumil kus OÜ PARKIT parkimiskorraldust teostab. Hagiavalduse lisa 4 ei selgu üldse, et oleks püstitatud mingisugunegi parkimiskorraldav liiklusmärk või infotahvel. Hagiavalduses esitatud lisa 5 ja 6 puudub igasugune tõendamisväärtus kuna ei ole seostatav 09.05.2020 toimunud väidetava rikkumisega. Lisaks ei ole hagiavalduse esitaja esitanud ühetegi tõendit selle kohta, et temal on õigus KÜ Kivila 16, Tallinn territooriumil sõidukite parkimist korraldada.
Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale kuulus vaidlusalusel ajal (ajal, mil parkimistingimusi rikuti) sõiduk HYUNDAI I40 numbrimärgiga xxx. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Hageja on esitanud transpordiameti päringu, millest nähtuvalt oli parkimise ajal sõiduki omanikuks kostja (dtl 47-50). Kohus on seisukohal, et hageja on seega tõendanud, et vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 25.03.2019, 13.05.2019, 13.11.2019 ja 09.05.2020, oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas leppetrahvidest nr 21290037966, 21290042469 ja 45490010002 tulenevad nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Antud juhul on hageja kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvinõude. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 p-s 12 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on hageja esitanud kostjale 3 leppetrahvinõuet perioodil 25.03.2019 – 13.11.2019 ning leppetrahvid muutusid sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates esitamisest. Võttes arvesse, et TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, muutusid hageja poolt 2019. aastal esitatud leppetrahvinõuded sissenõutavaks 2019. aasta lõppemisest, s.o hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2020 ning 2019. aasta leppetrahvinõuded oleksid aegunud 01.01.2023. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 30.12.2022, seega ei ole hageja nõue aegunud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja sõiduk parkis Kivila 16 hoone ees ja, et kas sinna olid paigaldatud vastavad parkimist korraldavad liiklusmärgid või infotahvlid. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis vaidlusalustel aegadel Kivila 16 hoone ees (dtl 25,27,30,33,37,38). Hageja on esitanud 06.02.2023 seisukohas hagiavaldusele lisatud fotode võrdluse Google Maps fotodega, millest nähtub selgelt, et tegu on Kivila 16 hoonega (dtl 82-88). Hageja on tõendanud, et Kivila 16 parkimisala sissesõidu juures oli leppetrahvide tegemise ajal paigaldatud infotahvel parkimiskorra- ja tingimuste kohta Kivila 16 territooriumil (dtl 41 – 42). Hageja on tõendanud, et antud liikluskorraldus paiknes Kivila 16 maja juures juba aastal 2012, kui Kivila 16 juurdesõidutee ja sellel asuv liikluskorraldus salvestati Google kaardirakenduse street view rakenduse jaoks (dtl 82 - 83).
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus KÜ Kivila 16, Tallinn territooriumil sõidukite parkimist korraldada. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud enda õigust korraldada KÜ Kivila 16, Tallinn territooriumil sõidukite parkimise korraldamist KÜ-ga Masti sõlmitud teenuse osutamise lepinguga (dtl 90 – 96). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on leppetrahvinõuded kätte saanud. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et leppetrahv nr 21290042469 oli vaidlusalusel kuupäeval paigaldatud kostjale kuuluva sõiduki kojamehe alla (foto dtl 30). Seega tuleb lugeda leppetrahvinõue nr 21290042469 kostja poolt kättesaaduks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõuded nr 21290037966, 45490010002 ja 20440022890 oleksid kostja poolt kättesaadud. Hageja poolt tõenditena esitatud fotodelt ei nähtu, et leppetrahvinõuded oleksid paigaldatud kostja sõiduki kojamehe alla (dtl 25-27, 33-35, 37-39). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on leppetrahvinõutest nr 21290037966, 45490010002 ja 20440022890 kostjale mõistliku aja jooksul teatanud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus tuvastas, et hageja ei ole kostjale leppetrahvinõutest nr 21290037966, 45490010002 ja 20440022890 kostjale mõistliku aja jooksul teatanud, siis on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Nähtuvalt parkimistingimustest oli hagejal õigus nõuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 40-42). Kohus on seisukohal, et kostja on sõiduki parkimisega KÜ Kivila 16 parkimisalale ilma vastava parkimisloata rikkunud KÜ Kivila 16 territooriumil kehtinud parkimistingimusi, mistõttu oli hagejal kui vastava ala parkimise korraldajal õigus nõuda leppetrahvi suuruses, mis oli välja toodud parkimisala infotahvlil. Kostja, sisenedes parkimisalale, oli nimetatud teoga nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohus on tuvastanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 13.05.2019, Kivila 16 KÜ parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, nimelt puudus kostja sõidukil parkimisluba. Hageja on väljastanud 13.05.2019 kostjale leppetrahvi nr 21290042469 summas 35 eurot (dtl 28), millest on kostjale mõistliku aja jooksul teatatud. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, on hagejale õigus nõuda leppetrahvi summas 35 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga leppetrahvi nr 21290042469 summalt viivise perioodi 28.05.2019 - 03.01.2023 eest summas 10,10 eurot ning viivise põhinõudelt alates 04.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Põhinõude summa 35 euro rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahuldamisele osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 35 eurot, viivise perioodi 28.05.2019 - 03.01.2023 eest summas 10,10 eurot ning viivise põhinõudelt (35 eurot) alates 04.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 195,76 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 24,47% ulatuses kostja kanda ja 75,53% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot; õigusabikulud 4,7 tunni eest 705 eurot käibemaksuta. Samuti palub hageja kohtul menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab menetluses hageja esindaja poolt tehtud toimingutele (hagiavalduse koostamine, seisukoha koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 4,7 tundi. Tunnitasu 150 eurot käibemaksuta vastab keskmisele sarnase õigusabiteenuse eest makstavale tunnitasule. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele hageja õigusabikulud summas 196,98 eurot. Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Kostja on palunud hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 200 eurot, millest 50 eurot on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuse koostamine (1 h) ja hagiavalduse vastuse koostamine 150 eurot (3 h). Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata, kuivõrd nähtuvalt asja materjalidest, ei ole kostja menetluses esindaja kaudu osalenud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.