Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

2 (5)

krediidisumma katteks 102,59 eurot. Pärast lepingu lõppemist makseid tehtud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 1042,41 eurot. Hageja on arvestanud intressi alates 21.03.2022. a kuni 12.07.2022. a summas 155,67 eurot. Alates 13.07.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni on kujunenud sissenõutavaks viiviseks 174,79 eurot. Viivisemäär on seejuures 0,131% päevas. Lisaks viitab hageja VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 ning taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Esimene nõudekiri saadeti kostjale 19.07.2022. a (tasuta), seejärel 02.08 (25 eurot), 10.08 (5 eurot), 30.08 (5 eurot) ja 21.09.2022. a (5 eurot). Lisanduvad muud kulud 10 eurot, sh päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine jne). Lähtudes hagiavalduses toodust, sõlmis Kxx Mxxxxxxx füüsilise isikuna lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud ja ei ole täitnud kohustust nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 1042,41 eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1042,41 eurot.

3 (5)

Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele (kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega). Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid hagile vastanud ei ole. Kumbki pool ei ole lepingu tühisusele tuginenud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06, p 14 märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Oktoobris 2020. a, s.o lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 60,96%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2020. a 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 155,67 eurot kostjalt välja mõistmata.

ületas seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 47,88% aastas ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 13.07.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni 17.11.2022. a kujuneb viivis määraga 8% aastas summas 29,24 eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 78,13% ulatuses ning jätab menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 78,13% ulatuses kostja ja 21,87% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot. Kostja hagile vastanud ei ole ning seega kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude katteks 218,76 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.