lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-17677/14

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-17677/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 41 lg 4, 5MajanduskavaTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 663 lg 3, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusKrtS § 34 lg 2Valitsemise üldpõhimõttedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-17677/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu80133809(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-17677

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

X avaldus Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu vastu majandusja remonditööde kava koostamise kohustamiseks Harju Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 31. jaanuari 2023. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nendeAvaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja RT Puudutatud isik Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (registrikood 80133809) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-17677 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmine maakohtu otsustada.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 23. novembril 2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus kohustada korteriühistut koostama majandus- ja remonditööde kava, sh ära näidates remonditööde rahastamise allikad. Avaldaja esitas kohtule perioodil 24. november 2022. a kuni 29. november 2022. a täiendavaid dokumente. Avalduse kohaselt toimus 5. juulil 2022 korteriomanike üldkoosolek. Päevakorras oli üks päevakorra punkt, s.o 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine. Üldkoosoleku teates märgitu kohaselt pidi üldkoosolek algama kell 18.00, avaldaja jõudis kohale 18.15. Koosolekuruum oli lukus, avaldaja koputuse peale ust ei avatud ja avaldajat koosolekuruumi ei lastud. Avaldaja leiab, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, kuna välja kuulutatud koosoleku toimumise ajal oli koosolekuruumi uks suletud. Avaldaja ei saanud

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

hääletamisel osaleda. Ka ei olnud 5. juuli 2022. a üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna täitmata oli kvooruminõue. Avaldaja hinnangul võib viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus olla tühine, kuna oluliselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolek ei olnud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimeline. Avaldaja märkis, et kohus saab tuvastada, kas üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine. Ka ei ole korteriühistu juhatus koostanud ega korteriomanikele esitanud majandus- ja remonditööde kava järgnevaks majandusaastaks. See viitab korteriühistu tegevusetusele. Korteriühistu 2021. a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei kajastu tegevusplaani ja seda, milliseid remonditööd on plaanis teostada järgneval majandusaastal. Korteriühistu ei ole 2021. a majandusaasta aruannet registrile esitanud. Lisaks raiuti Madara tn 10 kinnistult korteriomanike üldkoosoleku otsuseta ja raieloata maha puu. Maakohtu määrused ja põhjendused

2.Maakohus keeldus 12. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus viitas, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 5 kohaselt senine majanduskava. KrtS § 41 lg 4 kohaselt, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud KrtS § 41 lg-s 4 toodud asjaolusid, millest tulenevalt on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava. Üksnes asjaolu, et korteriühistu ei ole uueks majandusaastaks majanduskava koostanud, ei ole uue majanduskava koostamise aluseks, kuivõrd KrtS § 41 lg 5 kohaselt kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Samuti märkis maakohus, et avaldaja avaldus on puudustega, kuivõrd sellel puudub allkiri. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus avalduse menetlusse võtmiseks. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avaldus oli allkirjastamata. Avaldaja esitas kohtule 9. septembril 2022 allkirjastatud avalduse koos lisadega. Kuna menetlusdokumendid olid liiga suure mahuga, pidi avaldaja dokumendid uuesti ja osadena kohtule saatma. Seega perioodil 23. november 2022. a kuni 29. november 2022. a esitas avaldaja menetlusdokumendid teistkordselt. Avaldaja ei teadnud, et ta peab avalduse uuesti allkirjastama. Avaldaja kordas avalduses esitatud asjaolusid seonduvalt 5. juulil 2022 toimunud korteriomanike üldkoosolekuga ja ebaseaduslikult Madara tn 10 kinnistult maha võetud puuga. Samuti kordas avaldaja, et korteriühistu 2021 a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei kajastu tegevusplaani ja seda millised remonditööd on plaanis järgmisel majandusaastal teostada. Avaldaja tõi välja, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt on elamu halvas seisukorras. Olemasolevatele tugevdamata puitvahelagede osadele on tekkinud korteriomanike isetegevusel raskused, mis kiirendavad vahelagede deformatsiooni ja vähendavad veelgi remontimata kandekonstruktsioonide kandevõimet. Avaldaja korteriomandile on ehitise 2 (5)

ebaseaduslike ümberehituste tõttu tekkinud märkimisväärsed kahjustused. Kui juhatus ei koosta majanduseelarvet ja remonditööde kava ning ei esita seda korteriomanikele kinnitamiseks, viitab see juhatuse tegevusetusele. Lisaks sellele on korteriomanikud teadmatuses, milliseid töid teha plaanitakse, sh mille eest korteriomanikud tasuma peavad.

4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-146-10, p 33). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (TsMS § 477 lg 1). Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust puudutatud isikule kätte ega küsinud puudutatud isikult seisukohta, siis ei pea kolleegium vajalikuks seda puudust kõrvaldada, sest tsiviilasi saadetakse maakohtule avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud säte võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (TsMS § 477 lg 1).
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avalduse õiguslikku perspektiivikust ammendavalt kaalunud ja menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel nõuetekohaselt põhjendanud.
9.Avaldaja on palunud avalduses kohustada korteriühistu juhatust koostama majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Iseenesest on maakohus vaidlustatud määruse p-s 4 asjakohaselt viidanud KrtS § 41 lg-le 5, mille kohaselt kehtib korteriühistu senine majanduskava, kui korteriühistu ei ole majandusaasta alguseks kehtestanud uut majanduskava. Küll aga kohustab KrtS § 41 lg 4 korteriühistu juhatust koostama uue majanduskava olukorras, kus ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust. Maakohus on vaidlustatud määruses avaldajale ette heitnud, et avaldaja ei ole KrtS § 41 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kohtu ette toonud.
10.Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus keelduda avaldaja nõude menetlemisest üksnes seetõttu, et avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ei olnud ammendavalt avalduses välja toodud. Praegusel juhul on tegemist hagita asjaga (TsMS § 613 lg 1). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium märgib, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis, kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, saab kohus keelduda 3 (5)

hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast (vt ka Järvekülg, I jt. TsMS § 371, komm 3.3.9.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus on ebaselge. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud määrusest põhjendused selle kohta, et avaldaja nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Maakohus on sisuliselt viidanud vaid avalduses esinevale puudusele.

11.Kolleegium märgib, et hagita menetluses on kohtu roll asja lahendamisel võrreldes hagimenetlusega oluliselt suurem. Hagita menetluses kehtivat uurimiskohustust (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg 5 ja 7) täites tuleb kohtul püüda menetlusosalise soov (s.o taotluse sisu) välja selgitada ja aidata muuta avaldust menetluskõlbulikuks. Kolleegium märgib, et TsMS § 3401 lg 1 aitab kohtul täita ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust. Nii ei saa menetlusdokumenti üldjuhul jätta menetlusse võtmata ainuüksi seetõttu, et sel esinevad isiku teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Kohtu kohustus on sellises olukorras selgitada isikule puuduste olemasolu ja puuduse kõrvaldamise võimalusi ning anda isikule mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Parrest, I. TsMS § 3401, komm 3.2.2, alapunktid a ja i. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole kõiki võimalikke nõudeid esitanud avalduse resolutsioonis, ei anna maakohtule alust jätta neid koheselt tähelepanuta. 12. Ka on maakohus kolleegiumi hinnangul avalduse menetlusse võtmise otsustamisel lähtunud liialt kitsalt avalduse resolutsioonis esitatud nõudest, s.o taotlusest kohustada korteriühistut koostama majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Avalduse sisust nähtuvalt võib avaldajal olla ka teisi nõudeid korteriühistu vastu, kuid maakohus ei ole neile tähelepanu pööranud. Nii näiteks on avaldaja viidanud 5. juuli 2022. a korteriomanike üldkoosolekule, tuues välja, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolek ei olnud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimeline. Avaldaja on märkinud, et kohus saab tuvastada, kas 5. juuli 2022. a korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine. Ka on avaldaja viidanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsuseta on kinnistul maha raiutud puu.
13.KrtS § 34 lg 2 kohaselt peab majandamine toimuma korteriühistu kaudu ning kui korteriühistu oma kohustust ei täida, on avaldajal õigus nõuda kaasomandi osa majandamist. Vajadusel saab korteriühistu juhatus koostada uue majanduskava ja kutsuda kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks (KrtS § 41 lg 4). Kui korteriühistu avaldaja korteriomandi kaasomandi osa majandamise kohustust ei täida, siis on avaldajal õigus teha seda ise ja nõuda kulutuste kahjuna hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 lg 1 alusel.
14.Lisaks viitas maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et avaldus on puudusega, sest sellel puudub allkiri. Pädeva isiku allkirja puudumise näol on tegemist avalduse kõrvaldatava puudusega. Seetõttu tuleb kohtul enne avalduse menetlemata jätmist anda TsMS § 3401 lg 1 alusel menetlusosalisele mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Järvekülg, I jt. TsMS § 371, komm 3.3.9.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ei ole ka avalduselt pädeva isiku allkirja puudumine selline puudus, mis annaks aluse koheselt keelduda avalduse menetlusse võtmisest.
15.Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik perspektiiv, kuivõrd maakohus ei ole välja selgitanud avaldaja nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
16.Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel saab maakohus anda avaldajale võimaluse täpsustada oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks saab maakohus 4 (5)

avaldajale selgitada, millistele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele peab avaldus vastama (nt seda, et avalduses märgitakse avaldaja selgelt väljendatud nõue).

17.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Maakohtu määruse tühistamise tingivad maakohtu olulised menetlusõiguse normi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.
18.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
19.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 27.03.2023 määrusega

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X 8. märtsi 2023. a taotlus vea parandamiseks.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2023. a määruse kirjeldava osa punkti 3 teise lõigu teises lauses sisalduva kuupäeva ilmne ebatäpsus ja asendada kuupäev „9. septembril 2022“ kuupäevaga „5. septembril 2022“.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium