X avaldus Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2023 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 15.06.2023 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ritta Talts Puudutatud isik Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (registrikood 80133809), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-17677 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmine maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
X (avaldaja) esitas maakohtule avalduse Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus kohustada korteriühistut koostama majandus- ja
remonditööde kava, sh ära näidates remonditööde rahastamise allikad. Avaldaja esitas kohtule perioodil 24.11.2022 kuni 29.11.2022 täiendavaid dokumente.
2.Avalduse kohaselt toimus 05.06.2022 korteriomanike üldkoosolek. Päevakorras oli üks päevakorra punkt, s.o 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine. Üldkoosoleku teates märgitu kohaselt pidi üldkoosolek algama kell 18:00, avaldaja jõudis kohale 18:15. Koosolekuruum oli lukus, avaldaja koputuse peale ust ei avatud ja avaldajat koosolekuruumi ei lastud. Avaldaja leiab, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, kuna välja kuulutatud koosoleku toimumise ajal oli koosolekuruumi uks suletud. Avaldaja ei saanud hääletamisel osaleda. Ka ei olnud 05.06.2022 üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna täitmata oli kvooruminõue. Avaldaja hinnangul võib viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus olla tühine, kuna oluliselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolek ei olnud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimeline. Avaldaja märkis, et kohus saab tuvastada, kas üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine.
3.Ka ei ole korteriühistu juhatus koostanud ega korteriomanikele esitanud majandus- ja remonditööde kava järgnevaks majandusaastaks. See viitab korteriühistu tegevusetusele. Korteriühistu 2021. a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei kajastu tegevusplaani ja seda, milliseid remonditööd on plaanis teostada järgneval majandusaastal. Korteriühistu ei ole 2021. a majandusaasta aruannet registrile esitanud. Lisaks raiuti Madara tn 10 kinnistult korteriomanike üldkoosoleku otsuseta ja raieloata maha puu.
4.Harju Maakohus keeldus 12.01.2023 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.03.2023 määrusega maakohtu määruse ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
6.03.04.2023 määrusega kohustas maakohus avaldajat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused.
7.12.04.2023 esitas avaldaja avalduse täienduse 05.07.2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning korterite betoonpõrandate puitpõrandatega asendamise ja vahetalastike asendamise korraldamiseks kohustamiseks. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus keeldus 29.05.2023 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
9.Maakohus märkis, et kuigi 23.11.2022 avalduses palus avaldaja kohustada korteriühistut koostama majandus- ja remonditööde kava, sh ära näidates remonditööde rahastamise allikad, ei ole avaldaja sellist nõuet esitanud 12.04.2023 täiendatud avalduse resolutsioonis, mistõttu asus maakohus seisukohale, et avaldaja on kaotanud huvi majandus- ja remonditööde kava koostamise kohustamise nõude esitamise vastu ja seetõttu esineb alus sellest nõudest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumiseks. Lisaks ei ole avaldaja endiselt kohtu ette toonud KrtS § 41 lg-s 4 toodud asjaolusid, millest tulenevalt on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava. Avaldaja ei ole esile toonud, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust. Üksnes asjaolu, et menetlusosaliste vahel on vaidlus Madara 10, Tallinn elamus tehtavate tööde vajalikkuse üle, ei tähenda, et kehtestatud
majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust. Asjaolu, et korteriühistu ei ole uueks majandusaastaks majanduskava koostanud, ei ole uue majanduskava koostamise alus, kuivõrd KrtS § 41 lõike 5 kohaselt kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
10.Maakohus keeldus ka avaldaja Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu 05.07.2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude KrtS § 29 lg 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest leides, et avaldaja esitas nõude hiljem kui 60 päeva pärast otsuse vastuvõtmist ning puudub alus ka tähtaja ennistamiseks.
11.Avaldaja palus kohustada Tallinn, Madara tn 10 korteriühistut korraldama elamu Madara 10, Tallinn korterites nr 4, nr 7, nr 8 puitvahelagedelt betoonpõrandate puitpõrandatega asendamise koos vahetalastike asendamise/tugevdamisega. Seoses nimetatud nõudega asus maakohus seisukohale, et korteriühistu vastu esitatud nõudega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna korteritest nr 4, nr 7, nr 8 betoonpõrandate puitpõrandatega asendamist saab nõuda vastavate korteriomandite omanikelt ning vahetalastike asendamise puhul pole tegemist kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimusega ning selleks on vaja korteriomanike kokkulepe. Olukorras, kus korteriomanikud pole eelnimetatud tööde teostamiseks kokkulepet sõlminud, pole korteriühistul võimalik korraldada vastavate tööde teostamist. Määruskaebus
12.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse.
13.Avaldaja leidis, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning maakohus lähtus liiga kitsalt avalduse taotluse sõnastusest. Avaldaja kordas enda varem esile toodud täiendatud avaldustes ja määruskaebuses olevaid seisukohti. Seoses üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega märkis avaldaja, et sellise nõude esitamine ei ole tähtajaga piiratud.
14.Avaldaja tõi välja, et tal on alust kahelda tsiviilasja lahendava maakohtu kohtuniku erapooletuses, sest kohtunikul on isiklike väärtushinnangute ja teadmiste tõttu tsiviilasja suhtes eelarvamus. Puudutatud isiku seisukoht
15.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
16.Korteriühistu leidis, et põrandate lõhkumise tööd ning eelkõige vahetalastike asendamise või tugevdamise tööd on käsitletavad oluliste ümberkorraldustena KrtS § 38 lg 1 mõttes, mis on võimalik vaid korteriomanike kokkuleppel. Järelikult, kui määruskaebuse esitaja soovib saavutada olukorda, kus korterite nr 4, 7 ja 8 vannitubade puitpõrandatele valatud betoonikiht eemaldatakse ning teostatakse hoone vahetalastike asendamise või tugevdamise tööd, peaks ta esitama sellesisulise nõude kõikide Madara tn 10 korteriomanike vastu.
17.KrtS § 41 lg-s 4 nimetatud asjaolude esinemist ei ole avaldaja põhjendanud ega tõendanud.
18.Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mille esinemine võiks kaasa tuua 05.07.2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse 2021. a majandusaasta aruande kinnitamise tühisuse tuvastamise. Avaldaja hilinemine ning kohale jõudmine ajaks, kui üldkoosolek oli lõppenud, ei
saa olla käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena. Avaldajale oli 05.07.2022 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest teada, et arutamisele tuleb vaid üks päevakorrapunkt, mille arutamine võib minna kiiresti.
19.Mis puutub määruskaebuse väidet, et 05.07.2022 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna puudus kvoorum, siis sellise väidetava rikkumise korral on võimalik esitada üksnes üldkoosolekul vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Vaidlus puudub selles, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 3 tähtaegselt, 60 päeva jooksul alates 05.07.2022 üldkoosolekul otsuse vastu võtmisest, ei ole määruskaebuse esitaja 05.07.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsust vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Käesolevas asjas keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures, jättes avaldus TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada avalduse menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist ning asjaolude väljaselgitamist (RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13).
22.Maakohus hindas esmalt avaldaja nõuet kohustada korteriühistut koostama majandus- ja remonditööde kava, sh näidates ära remonditööde rahastamise allikad. Iseenesest on õige maakohtu tähelepanek, et avaldaja ei ole sellist nõuet täiendatud 12.04.2023 avalduses (ega ka 15.06.2023 määruskaebusega koos esitatud avalduses) taotlusena esitanud ega nähtavasti esile toonud KrtS § 41 lg-s 4 märgitud asjaolusid, mistõttu formaalselt sai maakohus avaldaja KrtS § 41 lg 4 alusel esitatud nõude menetlemisest keelduda. Samas pidi maakohus kolleegiumi hinnangul praegusel juhul avaldusest aru saama, et avaldaja pöördus kohtusse ajendatuna asjaolust, et korteriühistu ei tee avaldaja hinnangul elamu korrashoiuks teatud vajalikke toiminguid ning elamul on tekkinud märkimisväärsed kahjustused. Seega avalduse sisust nähtuvalt on avaldajal ka teisi nõudeid korteriühistu vastu (vt allpool), mistõttu avalduse menetlemisest tervikuna keeldumine oli ennatlik.
23.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud seoses avaldaja korteriühistu 05.07.2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse nõudega, et sellise nõude esitamise tähtaeg on KrtS § 29 lg-st 3 tulenevalt avaldaja jaoks möödunud ning puudub alus ka tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrtS § 29 lg 3 sätestab vaid korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja, kuid mitte organi otsuse tühisuse tuvastamise tähtaega. Arvestades, et käesoleval juhul on avaldaja taotlenud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, mitte kehtetuks tunnistamist, on maakohus keeldunud kõnealuse
nõude menetlemisest põhjendamatult. Avaldaja on avalduses ja selle täiendustes esile toonud asjaolud, mis viitavad koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele (välja kuulutatud koosoleku toimumise ajal oli koosolekuruumi uks suletud, mistõttu ei saanud avaldaja hääletamisel osaleda), mis võivad olla üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõnealuste asjaolude õigsust eeldades analüüsinud, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse sellise nõude rahuldamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel kaaluda, kas avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt on üldkoosoleku otsuse tühisuse nõue õiguslikult perspektiivikas.
24.Avaldaja on palunud kohustada Tallinn, Madara tn 10 korteriühistut korraldama elamu Madara 10, Tallinn korterites nr 4, nr 7, nr 8 puitvahelagedelt betoonpõrandate puitpõrandatega asendamise koos vahetalastike asendamise/tugevdamisega. Maakohus leidis, et sellise korteriühistu vastu esitatud nõudega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna betoonpõrandate puitpõrandatega asendamist saab nõuda vastavate korteriomandite omanikelt ning vahetalastike asendamise puhul pole tegemist kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimusega ning selleks on vaja korteriomanike kokkulepe. Arvestades maakohtu eelnevaid põhjendusi, on kolleegium seisukohal, et maakohus on kõnealuse nõude menetlemisest keeldunud rutakalt asudes hindama nõuet sisuliselt, mitte vaid selle õiguslikku perspektiivi. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12) ega keelduda asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kui asja perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719, p 20) – sellisel juhul tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt. Seda, kas põrandate ja talastike puhul on tegemist korteriomandi eri- või kaasomandi esemetega, saab maakohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, vajadusel kaasates menetlusse ka asjast puudutatud korteriomanikud.
25.Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Avalduses esile toodud asjaolude pinnalt ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik perspektiiv ning avaldaja probleem ei vääri kohtulikku kaitset. Muuhulgas juhib kolleegium tähelepanu hagita menetluses kehtivale uurimispõhimõttele (TsMS § 5 lg esimene lause ja § 477 lg-d 5 ja 7) ja ulatuslikule selgitamiskohustusele, mille kohaselt saab maakohus anda avaldajale võimaluse vajadusel uuesti täpsustada oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid, samuti juhtida tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele.
26.Määruskaebusest nähtub, et avaldaja kahtleb maakohtus asja lahendanud kohtuniku erapooletuses. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtuniku taandamise avalduse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seetõttu ei hinda kolleegium kõnealust väidet sisuliselt.
27.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Maakohtu määruse tühistamise tingivad maakohtu olulised menetlusõiguse normi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.
28.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
29.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.