Osaühing TAVT hagi Hronos OÜ vastu 11 047,15 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.aprilli 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 047,15 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hronos OÜ 11.mai 2022.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): osaühing TAVT (registrikood 10900963, aadress Vitamiini 4, Tartu 50412), lepingulised esindajad advokaat Sven Lass (e-post XXX) ja vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Hronos OÜ (registrikood 14731115, aadress Pedassaare tee 62, Salmistu küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74629), lepinguline esindaja Natalja Kutepova (e-post XXX)
Istungi toimumise aeg
09.02.2023
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.04.2022.a otsus jätta muutmata.
2.Hronos OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Hronos OÜ kanda.
4.Mõista välja Hronos OÜ-lt Osaühing TAVT kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1600 eurot. Hronos OÜ-l tuleb Osaühingule TAVT tasuda tasumata menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Osaühing TAVT OÜ esitas 24.07.2020.a kohtule hagi Hronos OÜ vastu 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtulepingust nr AL 19-11-11BT ja lisatöödest tuleneva võlgnevuse 10 042,86 euro ja viivise 1004,29 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja teostama OÜ Bregvald Laohoone uusehitus platsi asfalteerimise asukohaga Kauba tee 5, Tõrvandis. Täpsem tööde loetelu on toodud lepingu lisaks nr 5 oleval hinnapakkumisel. Kostja kohustus tasuma lepingujärgsete tööde tegemise eest kokku 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja soovis töövõtu teostamise käigus lisatööde tegemist, mistõttu tegi hageja kostjale lisatööde kohta hinnapakkumise maksumusega 18 506,72 eurot, mis ümardati 18 000 eurole ning mida kostja aktsepteeris. Hageja väljastas 01.04.2020.a kostjale 2020.a märtsikuus tehtud tööde kohta akti ja 31.03.2020.a arve nr 400037 summas 10 042,86 eurot. Kostja aktile vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole arvet käesoleva ajani tasunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulu summas 2256 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on esitanud kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, kuna hageja ei lõpetanud töid antud tähtajaks ning nõuetekohaselt. Kostja oli sunnitud lõpetama teostamata jäänud tööd teise töövõtja abil. Kostjale tekkis sellest kahju 16 242 eurot. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 16 242 eurot ning leppetrahvi nõue summas 9000 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulud 1500 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis Hronos OÜ-lt osaühingu TAVT kasuks välja võlgnevuse 10 042,86 eurot ja viivise 1004,29 eurot, menetluskulud jättis kostja kanda.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtuleping nr AL 19-11-11BT, millise punkt 1.3 järgi on lepingu eesmärgiks „OÜ Bregvald Laohoone uusehitus“ platsi asfalteerimine tarne ja 2(8)
paigaldus ehitus ettevalmistustöödega asukohaga Kauba tee 5, Tõrvandi alevik, Tartu maakond (t/l 3-8). Lepingu punkt 4.1 järgi lepiti tasuks kokku 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % vastavalt 08.11.2019.a hinnapakkumisele (t/l 17-18).
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 14.01.2020.a hinnapakkumise kohaselt on hageja esitanud kostjale lisatööde kalkulatsiooni summas 22 208,06 eurot (t/l 19, 20), mida kostja aktsepteeris summas 18 000 eurot (t/l 22-23). Hageja ei vaidlusta, et ta jättis tegemata tööd, mille käibemaksuta maksumus oli lepingu järgi 4896,22 eurot. Need tööd jäid hagejal tegemata seoses teisel objektil tehtud tööde eest 44 999,60 euro kostjapoolse tasumisega viivitamise tõttu.
6.Pooled on eri meelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava summa 10 042,86 eurot ja viivised. Kostja on arvamusel, et kuivõrd pooltel tekkisid nõuded teineteise vastu, siis tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega summas 16 242 eurot ja leppetrahvi nõudega summas 9 000 eurot. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
7.Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja on tekitanud talle kahju summas 9960 eurot ei ole veenvad. Kohus on seisukohal, et antud summa on ilmselgelt ülepaisutatud ning kohtule esitatud vastavad tõendid pole usaldusväärsed.
8.Kostja palub ka tasaarvestada hageja nõude omapoolse leppetrahvi nõudega summas 9000 eurot. Hageja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et kostja leppetrahvi tasumise nõude olemasolu on tõendamata.
9.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja kaotanud õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja on hagejalt nõudnud leppetrahvi tasumist enne 12.05.2020.a, kohtule esitatud ei ole. Seega on mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud.
10.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, mistõttu 31.03.2020.a arve nr. 400037 tasumata jätmine summas 10 042,86 eurot ei ole õigustatud. Kuivõrd tööd on teostatud ning kostjale üle antud (t/l 24, 2627), siis on hagejal õigus saada tehtud tööde eest tasu. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 10 042,86 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise lepingu punkt 12.3 alusel summas 1004,29 eurot, kuivõrd kostja on olnud arve tasumisega viivituses.
12.Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arve tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele alltöövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 10 042,86 eurot ja viivis 1004,29 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta tasaarvestuse tõttu hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus piisavalt põhjendanud miks ta leiab, et tasaarvestus lisakulutuste osas on välistatud. Kostja on seisukohal, et tasaarvestuse avaldus selles osas ei sisalda kehtetuid või lõppenud vms nõudeid. Asjaolu, et teisel poolel on vastuväide tasaarvestusele, ei tähenda automaatselt, et tasaarvestuse avalduses sisalduv nõue on välistatud. Analüüsides kostja poolt esitatud lepingu rikkumisest tulenevate kulude olemust ja suurust, leidis kohus küll, et kulud on üle paisutatud, samas tõdes nende olemasolu.
3(8)
15.Ka leppetrahvi osas ei ole kostja kohtu järeldustega nõus. VÕS § 159 lg 2 tulenevalt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on 29. aprill 2008.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-28-08 punktis 13 selgitanud, et leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist mahub üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Käesoleval juhul esitas kostja leppetrahvi nõude viie kuu möödudes päras rikkumise avastamist. Kohus ei põhjendanud, miks selline tähtaeg -viis kuud- ei ole mõistlik leppetrahvi nõude esitamiseks. Riigikohus ei piiranud leppetrahvi esitamise tähtaega kolme kuuga, vaid mainis, et see jääb mõistliku aja raamesse. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Asja materjalidest nähtub, et: -hageja ja kostja vahel on 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtuleping nr AL 19-11-11BT, mille punkt 1.3 järgi on lepingu eesmärgiks „OÜ Bregvald Laohoone uusehitus“ platsi asfalteerimine tarne ja paigaldus ehitus ettevalmistustöödega asukohaga Kauba tee 5, Tõrvandi alevik, Tartu maakond (tlk 3-8). Täpsemalt on lepinguliste tööde loetelu antud 08.11.2019.a hinnapakkumises (tlk 17). -Lepingu punkt 4.1 järgi lepiti töövõtutasuks kokku 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. -Tööde teostamise tähtajaks oli lepingus kokku lepitud 09.12.2019. -Tööde tegemise käigus tellis kostja hagejalt lisatööde tegemise. 14.01.2020.a hinnapakkumise kohaselt on hageja esitanud kostjale lisatööde kalkulatsiooni summas 22 208,06 eurot (tlk 19, 20). Poolte kokkuleppeks lisatööde maksumuse osas kujunes 18 000 eurot (tlk 22-23). 4(8)
-Tallinna Ringkonnakohtus avaldasid pooled, et lisatööde tegemise tähtajaks oli aprill 2020. -Hageja ei vaidlusta, et ta lahkus 2020.a märtsi lõpus objektilt, jättes tegemata tööd, mille käibemaksuta maksumus oli lepingu järgi 4896,22 eurot. -Hageja väljastas 01.04.2020.a kostjale 2020.a märtsikuus tehtud tööde kohta akti ja 31.03.2020.a arve nr 400037 summas 10 042,86 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et arvel märgitud tööd on tehtud ning kostjal tuleb tehtud tööde eest hagejale tasuda. -Kostja arvet ei tasunud. -Mais 2020 vormistas kostja tasaarvestuse avalduse. Avalduse kohaselt on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue 16 242 eurot ning leppetrahvinõue 9000 eurot. - Kostja sai tasaarvestuse avalduse, sh ka leppetrahvinõude ja kahju hüvitamise nõude kätte 05.10.2020 koos kostja vastusega hageja hagiavaldusele.
23.Hageja esitas 24.07.2020.a. kohtule hagiavalduse kostja vastu 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtulepingust nr AL 19-11-11BT ja lisatöödest tuleneva võlgnevuse 10 042,86 euro ja viivise 1004,29 euro nõudes. Kostja esitas kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse aluseks oli kostjale tekkinud kahju kuna kostja oli sunnitud lõpetama teostamata jäänud tööd teise töövõtja abil ning kostjale tekkis sellest kahju 16 242 eurot. Kostjal on seega hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 16 242 eurot ning leppetrahvi nõue summas 9000 eurot.
24.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja tasaarvestuse aluseks olevad nõuded (edaspidi ka nõue) on põhjendatud ja tõendatud.
25.VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 15. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 219-15657/29, p 12 ja selles viidatud lahendid). Arvestades pooltevahelist vaidlust tuli maakohtul seega hinnata, kas hageja poolt tasaarvestusele esitatud vastuväited välistavad kostja nõude maksmapaneku.
26.Esiteks käsitleb ringkonnakohus kostja seisukohta, et maakohus jättis ebaõigelt kostja leppetrahvinõude hageja nõudega tasaarvestamata. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused, kusjuures kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel kostjal: -poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); -võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); -võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); -võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
27.Esimese kolme eelduse olemasolu osas poolte vahel vaidlus puudub, vaidlus on selles, kas kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul.
28.Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et
5(8)
leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p-d 12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2808, p 13; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 10). Arvestada tuleb ka sellega, et leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, seda enam, et leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14).
29.Avaldusest, millega kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest nähtub, et leppetrahv esitati 11.11.2019 kokkulepitud tööde tegemisega viivitamise tõttu, sest kostja leppetrahvi arvestamise aluseks oli: -Lepingu p 12.6.2. -Viidatud oli sellele, et lepingus kokkulepitud töövõtutasu on 90 000 eurot ning -sellele, et tööde valmimise lõpptähtaeg oli 09.12.2019 (leppetrahvist teatamise avalduses ekslikult märgitud 09.12.2020). -Avalduses oli viidatud tegemata töödele, mille spetsifikatsioon ja maht kattub 08.11.2019 hinnapakkumisega (tlk 17), st töödega mis olid 11.11.2019 sõlmitud lepingu objektiks. 30.Seega oli leppetrahvi arvestamise aluseks algselt lepingus kokkulepitud tööde tegemisega hilinemine, mitte hiljem sõlmitud kokkulepe lisatööde osas. Kuna kostja poolt jäi tõendamata, et leppetrahvinõue esitati hagejale koheselt peale selle vormistamist mais 2020, hageja väidetest saab järeldada, et kostja leppetrahvinõudest sai ta teadlikuks alles 05.10.2020 kostja vastusest hagiavaldusele, ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et leppetrahvinõudest sai hageja teada 5 kuud pärast kokkulepitud tööde valmimise tähtaega. Tööde tegemise tähtajajaks leppetrahvinõude arvestamisel oli 09.12.2019, leppetrahvinõude sai hageja oktoobri alguses 2020.a, seega ligikaudu 10 kuud hiljem sellest, kui hagejal pidid tööd olema tehtud. Ringkonnakohus leiab, et neid asjaolusid arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei esitanud leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui tõendamist oleks leidnud asjaolu, et hageja sai leppetrahvinõudest teadlikuks 5 kuud peale seda, kui kostjal tekkis õigus leppetrahvi nõuda, oleks see ikkagi esitatud hilinenult. Kostja leppetrahvinõue ja sellega seotult ka tasaarvestus nimetatud nõudega on tagajärjetu. 31.Maakohus leidis ka seda, et kostja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja väited, et tal tuli hageja tegemata tööde lõpuleviimiseks tasuda suuremad summad, kui hagejaga lepingus kokku lepitud, jäid tõendamata. Maakohus on õigesti tuvastanud dokumentide võltsituse vastuväite põhjendatuse. Ringkonnakohus toob siinkohal esile, et olukorras, kus hageja vaidlustas kostja esitatud dokumentide ehtsuse, pidi kostja selle hageja väite ümber lükkama, sest hageja väite näol oli tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. TsMS § 277 lg 1 järgi piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks, kui vaidlustaja põhistab dokumendi võltsituse, mida käesoleval juhul ringkonnakohtu arvates hageja tegi. Kostjal jäi temal lasuv tõendamiskoormus täitmata. Kostja tõi esile küll selle, miks nähtub kolmanda isiku poolt esitatud arve metaandmetest see, et seda on muutnud hiljem kostja juhatuse liige, kuid see ei 6(8)
muutnud kostja kahjunõuet tõendatuks, seda enam, et arvelt 20-34 (tlk 47) nähtub tööde tegemine summas 9 960 eurot, kuid kostja on tõendanud, et sellise numbriga arvest tasus ta vaid 3096 eurot (tlk 99, 100, 101). Kuna arve võltsitus on põhistatud ei ole kostja kahjunõude põhjendatuse ja tõendatuse kontrollimisel seda võimalik arvestada, sest teadmata on milliseid töid arve väljastaja selle arve järgi tegi. Kostja on menetluses väitnud ka seda, et osaliselt tegi hageja tööd puudustega. Tasaarvestusavalduses, milles kajastub ka tegemata tööde spetsifikatsioon ja nende maht, puudustele hageja töödes osutatud ei ole. Ka vastuses hagiavaldusele ei sisaldu etteheiteid tehtud töödes esinevatele puudustele. Alles kostja 12.11.2021 seisukohas tuuakse välja, et osaliseslt esinesid hageja töödes puudused ning puuduste kõrvaldamise maksumus sisldub algselt esitatud kahju nõude hulgas. 32.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
33.Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kostja teatas hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest ligikaudu 1,5 aastat peale seda kui pooltevahelised lepingulised suhted lõppesid. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole õigeaegselt puudustest teatamisega, mõistlikult ei saa niivõrd pika aja jooksul puudustest teatamisega viivitamist vabandatavaks pidada. Olenemata eeltoodust on väidetavate puuduse kõrvaldamise maksumuse tõendamiseks esitanud kostja arve 2034, mille võltsitus on hageja poolt põhistatud ning kostja seda menetluses seda ümber ei lükanud. Seega on kostja väited temale kahju tekkimisest seetõttu, et hageja tehtud töödes esines puudusi, tõendamata.
34.Poolte vahel sõlmitud lepingus oli kokkulepe, et hageja teostab asfalteerimise AC 12 surf h-=7cm paekild (tlk 17). Kostja esitas kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on kolmanda isiku poolt teostatud asfalteerimistööd spetsifikatsiooniga AC 16 surf h=7-8 cm (tlk 106). Kuivõrd tegemist ei ole võrreldavate tingimustega töödega, sest lepingutes kokkulepitu erineb, ei ole võimalik kostja kahjunõude aluseks olevat kolmanda isiku poolt teostatud asfalteerimistööde maksumust arvestada.
35.Hageja on samas esitanud hinnapakkumised kolmandatelt isikutelt tööde maksumuse kohta, mis hagejal jäid lõpule viimata ning need on samas suurusjärgus hageja ja kostja poolt lepingus kokkulepitud tööde maksumusega. Seega on kostja kahju hüvitamise nõue tõendamata. Maakohus rahuldas põhjendatult hagi. Menetluskulude jaotus
36.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta teinud kulutusi lepingulisele esindajale tasu maksmiseks 16,4 tunni ulatuses, millele lisandub kohtuistungil osalemise eest lepingulisele esindajale makstav tasu. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 120 eurot. Ringkonnakohus 7(8)
leiab, et lepingulise esindaja tunnihind on vaidluse olemust ning valitsevat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Lepingulise esindaja kulude suurus, mille hageja palub kostjal hüvitada on samas osaliselt põhjendamatu, kuna hageja menetluskuluks on ka lepingulisele esindajale makstud tasu ringkonnakohtus esitatud menetluskulude tagatise taotluse esitamiseks kulunud aja eest. See taotlus jäi aga rahuldamata, mistõttu nimetatud kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Arvestades ka vaidluse asjaolusid, selle keerukust, esitatud dokumentide sisu ning mahtu peab ringkonnakohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulud 1600 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale viivist menetluskulude tasumisega viivitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.