Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
08. aprill 2022.a, Tallinnas
Hagihind
2-20-10743 Osaühing TAVT hagi Hronos OÜ vastu 11 047,15 euro nõudes 11 047,15 eurot
nende Hageja: osaühing TAVT (registrikood 10900963, asukoht Vitamiini 4, Tartu 50412), Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sven Lass (e-post xxx), vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post xxx) Kostja: Hronos OÜ (registrikood 14731115, asukoht Pedassaare tee 62, Salmistu küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74629), Kostja lepinguline esindaja: Natalja Kutepova (e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Sven Lass Kostja lepinguline esindaja Natalja Kutepova
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Hronos OÜ-lt osaühing TAVT kasuks võlgnevus 10 042,86 eurot ja viivis 1004,29 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja Hronos OÜ kanda.
4.Välja mõista Hronos OÜ-lt osaühing TAVT kasuks menetluskulu summas 2856 eurot.
5.Välja mõista Hronos OÜ-lt osaühing TAVT kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2856 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Osaühing TAVT OÜ esitas 24.07.2020.a kohtule hagi Hronos OÜ vastu 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtulepingust nr AL 19-11-11BT ja lisatöödest tuleneva võlgnevuse 10 042,86 euro ja viivise 1004,29 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja teostama OÜ B L uusehitus platsi asfalteerimise asukohaga Y, T. Täpsem tööde loetelu on toodud lepingu lisaks nr 5 oleval hinnapakkumisel. Kostja kohustus tasuma lepingujärgsete tööde tegemise eest kokku 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja soovis töövõtu teostamise käigus lisatööde tegemist, mistõttu tegi hageja kostjale lisatööde kohta hinnapakkumise maksumusega 18 506,72 eurot, mis ümardati 18 000 eurole ning mida kostja aktsepteeris. Hageja väljastas 01.04.2020.a kostjale 2020.a märtsikuus tehtud tööde kohta akti ja 31.03.2020.a arve nr 400037 summas 10 042,86 eurot. Kostja aktile vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole arvet käesoleva ajani tasunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulu summas 2256 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on esitanud kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, kuna hageja ei lõpetanud töid antud tähtajaks ning nõuetekohaselt. Kostja oli sunnitud lõpetama teostamata jäänud tööd teise töövõtja abil. Kostjale tekkis sellest kahju 16 242 eurot. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 16 242 eurot ning leppetrahvi nõue summas 9000 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulud 1500 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2020.a kohtumääruses (t/l 31-33).
5.Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on 11.11.2019.a sõlmitud alltöövõtuleping nr AL 19-11-11BT, millise punkt 1.3 järgi on lepingu eesmärgiks „OÜ B L uusehitus“ platsi asfalteerimine tarne ja paigaldus ehitus ettevalmistustöödega asukohaga Y, xxx (t/l 3-8). Lepingu punkt 4.1 järgi lepiti tasuks kokku 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % vastavalt 08.11.2019.a hinnapakkumisele (t/l 17-18).
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 14.01.2020.a hinnapakkumise kohaselt on hageja esitanud kostjale lisatööde kalkulatsiooni summas 22 208,06 eurot (t/l 19, 20), mida kostja aktsepteeris summas 18 000 eurot (t/l 22-23).
7.Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava summa 10 042,86
eurot ja viivised. Kostja on arvamusel, et kuivõrd pooltel tekkisid nõuded teineteise vastu, siis tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega summas 16 242 eurot ja leppetrahvi nõudega summas 9 000 eurot. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
10.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12.Kostja on esitanud kohtule koos vastusega hagile tasaarvestuse avalduse põhjusel, et tööde toimumine on toimunud viivitusega (t/l 39). Kostja väidetel hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud tähtajaks, mistõttu oli kostja sunnitud tagama alltöövõtulepingu täitmine kolmandate isikute abil. Sellest tulenevalt on kostja kandnud kahju summas 16 242 eurot. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu. Ka ei ole hageja väidetel kostja tasaarvestust teostanud.
13.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
14.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
15.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
16.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,
millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (xxx. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
17.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
18.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
19.Hageja ei vaidlusta, et ta jättis tegemata tööd, mille käibemaksuta maksumus oli lepingu järgi 4896,22 eurot. Need tööd jäid hagejal tegemata seoses teisel objektil tehtud tööde eest 44 999,60 euro kostjapoolse tasumisega viivitamise tõttu. Hageja ei nõustu kostja toodud tööde maksumusega.
20.Kostja on kahju hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule OÜ T 07.04.2020.a arve nr. 20-34, millise kohaselt on teostatud kostjale san.tehnilised tööd koos materjalidega objektil Y, xxx summas 9960 eurot (t/l 47) ning 05.04.2020.a, 07.04.2020.a, 13.04.2020.a, 21.04.2020.a, 26.04.2020.a ja 05.05.2020.a maksekorraldused kogusummas 9840 eurot (t/l 98-103).
21.Hageja on esitanud sellele tõendile kooskõlas TsMS § 277 lg 4 võltsituse vastuväite ning palub jätta selle otsuse tegemisel TsMS § 277 lg 4 alusel tõendina arvestamata. Hageja toob välja, et kuigi arve kannab kuupäeva 07.04.2020.a ning selle maksetähtaeg on 24.04.2020.a, siis MS Word formaadis arve faili metaandmetest selgub, et fail on tegelikkuses loodud 03.05.2020.a kell 21:10 ning faili viimane muutja on A . Kostja seaduslik esindaja on A V (t/l 62).
22.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud eelpool viidatud arve ei tõenda, et hageja peab hüvitama kostjale arvel märgitud summa. Esmalt märgib kohus, et kostja enda poolt kohtule esitatud 27.03.2020.a e-kirja kohaselt on kostja palunud hagejal tööd lõpetada järgmisel nädalal (t/l 40). Kostja on ise kohtu ette toonud, et ta andis hagejale tähtaja tööde lõpetamiseks 05.04.2020.a (t/l 39, 56). Seega pole usutav, et juba 07.04.2020.a on OÜ T esitanud kostjale arve teostatud tööde eest summas 9960 eurot (t/l 47).
23.Kohus märgib, et kuigi OÜ T on kostjale esitanud väidetavalt 07.04.2020.a arve nr 20-34 maksetähtajaga 24.04.2020.a (t/l 47), siis on kostja tasunud arve nr 20-34 alusel OÜ-le T summas 1680 eurot juba 05.04.2020.a s.o 2 päeva enne arve väljastamist (t/l 98).
24.Seega pole kostja väited selle kohta, et hageja on tekitanud talle kahju summas 9960 eurot veenvad. Kohus on seisukohal, et antud summa on ilmselgelt ülepaisutatud ning kohtule esitatud vastavad tõendid pole usaldusväärsed. Seda enam, et hageja on ise palunud pakkumisi R OÜ-lt samal objektil asfalteerimistöödeks ning saanud pakkumise summas 3806,89 (t/l 67-69) ja välistrasside ehitustöödeks P OÜ-lt summas 1600 eurot (t/l 73-75).
25.Ka on kostja esitanud kohtule A OÜ 24.04.2020.a arve nr 1603 summas 6282 eurot kirjeldusega asfalteerimine vastavalt aktile nr 20-12 maksetähtajaga 08.05.2020.a (t/l 46,
106-107) ning 22.05.2020.a ja 05.10.2020.a maksekorraldused kogusummas 4282 eurot (t/l 104-105). Lisaks on kostja esitanud täiendavalt maksekorraldusi, milliste kohaselt on maksed arve nr 1603 alusel teostatud ka rohkem kui aasta hiljem 06.07.2021.a, 10.08.2021.a ja 15.09.2021.a kogusummas 1500 eurot (t/l 108-111).
26.Samas on hageja esitanud hinnapakkumise A OÜ summas 3134,02 eurot (t/l 70-72). Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kostja on ilmselgelt liialdanud hageja poolt tegemata jäänud tööde maksmusega.
27.Antud juhul ei nõua hageja tema poolt tegemata tööde eest tasu ning kostjal tulnuks sellegipoolest selle töö eest tasuda. Kohus nõustub hagejaga selles, et kooskõlas VÕS § 646 lg 1 saab nõuda vaid töö lõpuni tegemiseks tehtud mõistlikus suuruses kulutusi. Samuti tuleb kahju hüvitamise nõudelt maha arvata kokku hoitud kulutused vastavalt VÕS § 127 lg 5. Kostja selliselt toiminud ei ole, kuivõrd on paisutanud hageja poolt tegemata tööde maksumust.
28.Kostja palub ka tasaarvestada hageja nõude omapoolse leppetrahvi nõudega summas 9000 eurot. Hageja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et kostja leppetrahvi tasumise nõude olemasolu on tõendamata.
29.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
30.Kostja tugineb leppetrahvi nõudes pooltevahelise lepingu punktile 12.6.2, millise kohaselt on tellijal õigus nõuda lisaks tekitatud kahjule leppetrahvi 0,5 % lepingu summast iga järgneva päeva eest töö lõpp-tähtaja ületamise korral, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu summast (t/l 7).
31.VÕS § 159 lg 2 tulenevalt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
32.Esmalt on hageja vastu vaielnud kostja leppetrahvi nõudele seetõttu, et kostja pole tõendanud, et ta on hagejale väidetavalt 12.05.2020.a tasaarvestuse avalduse esitanud. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja pole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul.
33.Riigikohus on 29. aprill 2008.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-28-08 punktis 13 selgitanud, et leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist mahub üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse.
34.Väidetavalt on kostja nõudnud hagejalt leppetrahvi 12.05.2020.a viitega, et tööde valmimise lõpptähtaeg oli lepingu punkt 3.2 järgi 09.12.2019.a (t/l 39 pöördel).
35.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja kaotanud õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja on hagejalt nõudnud leppetrahvi tasumist enne 12.05.2020.a, kohtule esitatud ei ole. Seega on mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud.
36.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, mistõttu 31.03.2020.a arve nr. 400037 tasumata jätmine summas 10 042,86 eurot ei ole õigustatud. Kuivõrd tööd on teostatud ning kostjale üle antud (t/l 24, 26-27), siis on hagejal õigus saada tehtud tööde eest tasu. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 10 042,86 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise lepingu punkt 12.3 alusel summas 1004,29 eurot, kuivõrd kostja on olnud arve tasumisega viivituses.
38.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
39.Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arve tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada.
40.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele alltöövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 10 042,86 eurot ja viivis 1004,29 eurot.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
42.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 047,15 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
43.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
44.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 600 eurot ja esindajakulu summas 2256 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: kliendi poolt edastatud materjalide läbitöötamine ja analüüs, menetlusstrateegia kujundamine, küsimused kliendile (1 tund x 120€), hagi koostamine ja kohtule esitamine (3,4 tundi x 120€), hagi vastuse ja selle lisade õiguslik analüüs, kliendi vastuväidete väljatöötamine (1,5 tundi x 120€), 20.10.2020.a kliendi arvamuse koostamine (4,5 tundi x 120€), 21.10.2020.a kliendi arvamuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine (4,3 tundi x 120€), kohtunõudele vastuse koostamine (0,2 tundi x 120€), kohtuistungiks ettevalmistamine (2,5 tundi x 120€), kohtuistungil klienti esindamas käimine (1 tundi x 120€), menetluskulude nimekirja koostamine (0,4 tundi x 120€), kokku 18,8 tundi (t/l 120-122).
45.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 600 eurot.
46.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
47.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-11514 p 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
48.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 18,8 tundi. Kostja esitas 23.01.2022.a hageja esindajakulude osas vastuväite. Kostja leiab, et hageja esindaja kulud on ebaproportsionaalsed ning ei vasta õigusabiteenuse mahule.
Nõutav õigusabikulu on taoliste asjade esindajakulude keskmisest määrast tunduvalt suurem (t/l 123-124). Kostja esindajal endal on kokku kulunud aega 15 tundi (t/l 97).
49.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 18,8 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Kostja ei ole vastuväites välja toonud ühtegi põhjendust, miks ta leiab, et hageja esindaja kulud on ebaproportsionaalsed või milline hageja esindaja toiming ei vasta mahule. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks esindajakulu summas 2256 eurot.
50.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2856 eurot, millest riigilõiv 600 eurot ja esindajakulu 2256 eurot.
51.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.