Ramirent Baltic AS hagi Hiiu Mets OÜ, K K vastu võla ja viivise nõudes hagi hind 8000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349, Laki tn esindajad 11d/1, Tallinn 12915); Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tuisk (e-post: [email protected]); Kostja 1: Hiiu Mets OÜ (registrikood 14558444, Tehase, Paluküla, Hiiumaa vald 92420); Kostja 2: K K (isikukood xxx, xxx); Kostjate lepinguline esindaja: Kaimo Räppo (Bjork Legal Advokaadibüroo, e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt Hiiu Mets OÜ-lt (registrikood 14558444) ja K Kilt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349) kasuks välja 8000 (kaheksa tuhat) eurot, millest 4260,11 eurot on põhivõlgnevus, 3699,89 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt Hiiu Mets OÜ-lt (registrikood 14558444) ja K Kilt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349) kasuks menetluskuludena välja 1145 (üks tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot, millest 665 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 480 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjatelt Hiiu Mets OÜ-lt (registrikood 14558444) ja K Kilt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349) kasuks välja viivis
menetluskuludelt 1145 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ 06.05.2019 kliendilepingu nr xxx, millega pooled reguleerisid tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerisid rentniku volitatud isikute ringi. Konkreetsete seadmete rentimiseks sõlmisid pooled täiendavalt eraldi rendilepingud, milles lepiti kokku rendile antavate seadmete loetelu, renditasu ja muud erikokkulepped. Koos kliendilepinguga sõlmisid hageja ja kostja K K 06.05.2019 käenduslepingu.
2.Vastavalt äriregistri väljavõttele on kostja K K alates ettevõtte loomisest 04.09.2018 kuni käesoleva hetkeni põhivõlgniku ainuke juhatuse liige ja osanik ning seega on sõlmitud käendus majandustegevuses. Kostja K K vastutab käenduslepingu punkti 1 kohaselt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest hageja ees. Kostja vastutab nende kohustuste eest, mis tulenevad hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ vahelise kliendilepingu alusel sõlmitavatest seadmete rendilepingutest. Hiiu Mets OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab kostja K K käendajana juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
3.Käenduslepingus kinnitas kostja K K, et ta on tutvunud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja K K vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot.
4.Kostja Hiiu Mets OÜ jäi oma arvete tasumisega viivitusse. Kostjal 1 on tasumata arved, mis tulenevad 09.05.2019 sõlmitud rendilepingust nr XXX. Sõlmitud rendilepingut allkirjastades on kostja Hiiu Mets OÜ kinnitanud, et ta on kätte saanud rendilepingu pöördel olevad seadmete rendi üldtingimused, nendest aru saanud ja nendega nõustunud. Kliendilepingu punkti 5.2 kohaselt kuulub renditasu tasumisele rendileandja väljastatava arve alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 korda kalendrikuus, reeglina 15.-ndal ja 30.-ndal kalendripäeval. Kostja Hiiu Mets OÜ pidi arve tasuma 14 päeva jooksul arve väljastamise
kuupäevast. Rendilepingu nr XXX alusel on hageja esitanud kostjale Hiiu Mets OÜ-le kaks korda kuus rendiarveid. Kostja Hiiu Mets OÜ on jätnud tasumata arved kogusummas 4260,11 eurot.
5.Kliendilepingu punkt 5.11 nägi ette, et rentniku mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ka seadmete rendi üldtingimuste punkti 5.8 järgi on rentnik mistahes maksega viivitamisel kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh. õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega seotud kulud.
6.Kostja Hiiu Mets OÜ on rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule ja seadmete rendi üldtingimustele, mille kohaselt on viivis 0,5% päevas. Arvestuslik viivis on hagi esitamise seisuga 4807,16 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast vähendas hageja viivist 3699,89 euroni.
7.Kuna kostja Hiiu Mets OÜ jäi hagejale arvete tasumisega viivitusse, edastas hageja nõude 23.11.2021 oma koostööpartnerile I E AS-le sissenõudmiseks. I E AS esindaja on saatnud kostjale Hiiu Mets OÜ-le korduvalt kohtuväliseid nõudeid: 23.11.2021 nõude kohustuse täitmiseks, 14.12.2021 meeldetuletuse, 16.12.2021 täiendava meeldetuletuse, 27.12.2021 täiendava meeldetuletuse, 30.12.2021 pankrotihoiatuse, 04.01.2022 meeldetuletuse, 11.01.2022 kohtumenetluse alustamise hoiatuse, 25.01.2022 täiendav kohtumenetluse alustamise hoiatuse ja 04.02.2022 kohtumenetluse alustamise hoiatuse. Kostjale K K kui käendajale on saadetud nõue kohustuse täitmiseks 28.02.2022.
8.Vaatamata eeltoodule ei ole kostjad võlgnevust likvideerinud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma nõudega kohtusse. Seoses võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega nõudis hageja kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmiskulude hüvitist eurot.
9.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 2, VÕS § 82 lõikele 7, VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ja § 113 lõikele 1. Kliendilepingu punkti 5.11 kohaselt oli rentnik mistahes makse tasumisega viivitamisel kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Rendilepingu üldtingimuste punkt 5.8 nägi ette, et rentniku mistahes makse viivitamisel on ta kohustatud maksma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh. õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega seotud kulud. Võla sissenõudmise kulu hüvitamise õigus tuleneb VÕS § 1131 lõikest 1. Hageja viitas samuti VÕS § 142 lõikele 1, § 145 lõikele 1 ja lõikele 2.
10.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 4260,11 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3699,89 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
11.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostjale Hiiu Mets OÜ-le võlgnevuse aluseks olevate arvete esitamist. Vastavalt hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr xxx lisale 1 olid hageja ja kostja kokku leppinud, et arved saadetakse e-postiga aadressile xxx. Hageja on kõik arved otse süsteemist e-postiga kostjale Hiiu Mets OÜ-le saatnud. Eeltoodut tõendab hageja krediidiosakonna töötaja H A kirjalik selgitus koos arvete saatmise programmi logifailide kuvatõmmisega.
12.Täiendavalt näeb kliendilepingu nr xxx punkt 5.2 ette, et renditasu kuulub tasumisele rendileandja väljastatava s arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 korda kalendrikuus, reeglina 15.-ndal ja 30.-ndal kalendripäeval. Arve mittesaamine ei vabastanud rentnikku arve maksmise kohustusest. Rentnik oli kohustatud rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 päeva jooksul. Pooled nõustusid, et arve kättesaamist tõendab rendileandjaarvete väljastamisel kasutatava kolmandast isikust teenusepakkuja sellekohane logifail. Sama tingimus sisaldub seadmete rendi üldtingimuste punktis 5.1. Kostjad ei ole hagejat teavitanud arvete mitte kättesaamisest kooskõlas kliendilepingu ja seadmete rendi üldtingimustega. Hageja on tõendanud arvete kättesaamist.
13.Ebaõige on kostjate väide, et hageja ei soovi mitte võlgnevust, vaid peamiselt viivist. Väide on põhistamata ja arusaamatu. Pahatahtlik on kostjate väide, et hageja on lasknud nõudel ja viivisel kasvada. Kostjad rentisid hagejalt soojakut, seega kui kostjad ei suutnud arveid tasuda, oli kostjatel võimalus renditud soojak hagejale tagastada ning seeläbi vältida täiendavaid renditasu arveid. Kostjad seda ei teinud.
14.Hageja saatis kostjatele 13.01.2021 rendilepingute ülesütlemisavalduse, milles märkis, et kui rentnik ei tasu kogu võlgnevust hiljemalt 15.01.2021, loetakse rendilepingu kehtivuse viimaseks päevaks 15.01.2021. Täiendavalt paluti kostjat seoses lepingute lõppemisega 15.01.2021 hiljemalt lepingute kehtivuse viimasel päeval seadmed rendileandjale tagastada täielikus komplektsuses ja lepingute ning seadusega ettenähtud seisundis. Alates 15.01.2021 puudus rentnikul õiguslik alus seadmete valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja selgitas, et kui rentnik ei tagasta seadet tähtaegselt, on rendileandjal õigus rakendada abinõusid, sh omaabi valduse taastamiseks. Kostjad vastasid avaldusele sama e-kirjaga ja teatasid, et on nõus rendilepingu lõpetamisega. Kostjad lubasid uurida transpordi võimalust ning lubasid võlgnevuse tasuda veebruari jooksul.
15.Võlgnevuse tasumise kohta sõlmisid hageja ja kostja 13.01.2021 maksegraafiku. Maksegraafikus märgitud võlgnevus tasuti 02.03.2021, kuid kuna kostjad soojakut ei tagastanud, esitati renditasu arveid edasi. Seadmete rendi üldtingimuste punkt 11.4 nägi ette, et rendisuhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingu sätteid. Hageja viitas VÕS §-le 335. Lähtuvalt eeltoodust oli hageja õigustatud esitama kostjale renditasu arveid kuni soojaku tagastamiseni. Uued arved jäid kostjal tasumata ning kostjad lubasid võlgnevuse likvideerida 27.03.2021. Kui seda makset ei toimunud ning kostja K Kiga suheldi telefoni teel, lubasid kostjad arved tasuda 30.06.2021. Ühtegi makset ei toimunud ning soojakut ei tagastatud. Lõpuks õnnestus hagejal iseseisvalt soojaku valdus taastada 23.11.2021. Koheselt teavitati kostjaid, et nad tuleksid soojaku uksi avama ja seal sees olevatele asjadele järele.
16.Kostjad väidavad, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Samas ei ole kostjad eeltoodud väitega seoses midagi täiendavalt selgitanud ega vaidlustanud. Kostjad on küll märkinud, et hageja viivise määr on ebamõistlikult suur ning viivise arvutamise metoodika ei ole arusaadav. Hageja sellega ei nõustunud. Leping sõlmiti majandus-ja kutsetegevuses ning viivise määr 0,5% päevas on tavapärane turul samal alal tegutsevate ettevõttete seas. Hageja esitas andmed samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete kohta.
17.Hagiavalduses esitatud viivis arvestuse metoodika on korrektne ning ülevaatlik ning selles ei ole midagi arusaamatut. Hageja on välja toonud iga konkreetse arve ning lähtunud viivituses oldud aja arvestamisel arve maksetähtajast kuni hagi esitamiseni. Summad, millelt viivist arvestatakse, tulenevad arvetelt. Seega on viivise arvestus korrektne ja igati arusaadav.
18.Hageja ei nõustunud kostjate taotlusega, et viivist tuleks vähendada nullini. Hageja on oma viivise nõuet kostjate vastu juba ise vähendanud. Hageja ei nõua viivist põhivõlgnevusest suuremas summas. Arusaamatuks jääb kostjate väide, et arvestades, et hageja ei ole nõuetekohasel viisil pöördunud nende poole võlgnevuse nõudes ning seega kohtusse pöördumine ei olnud õigustatud, mistõttu tuleb jätta hageja viivise nõue rahuldamata. Hageja on tõendanud, et kostjaid teavitati nõudest kohtumenetluse eelsel ajal.
19.Hageja esitas kohtule ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohtu hinnangul ei ole kostjatelt nõutav viivise määr 0,5% päevas põhjendatud. Hageja palus kostjatelt viivise välja mõista seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 210,72 eurot põhivõlgnevuselt 4260,11 eurolt. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka seadusjärgses määras sissenõutavaks muutuva viivise võlgnevuse summalt 4260,11 eurolt alates 19.03.2022 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja palus viivise kostjatelt välja mõista solidaarselt.
20.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde ja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 665 eurot ja kohtuvälised kulud 480 eurot ehk kokku 1145 eurot. I E AS osutab hagejale õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Eraldi on kokku lepitud hagiavalduse koostamine toimingu põhiselt ehk hagi koostamise tasu on 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt.
KOSTJATE VASTUVÄITED
21.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad teatasid, et on nõus tasuma võlgnevuse põhiosa 4260,11 eurot igakuiste maksetena 100 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud 06.05.2019 kliendileping nr xxx ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks käendusleping. Hageja ei ole esitanud tõendeid, kuidas ja mil viisil ning millal on esitatud hagis kirjeldatud arved kostjale Hiiu Mets OÜ summas 4260,11 eurot. Hageja ei soovi saada kostjatelt mitte võlgnevust, vaid viivist.
22.Kostjad leidsid, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Hageja ole näidanud ära, millal ja kuidas leping lõpetati ning miks lepingut ei lõpetatud varasemalt, vaid lasti nn nõudel ja sellega kaasnevatel viivistel kasvada. Ei ole selge, millal on nõuet hakatud arvestama. Viivise määr on ebamõistlikult suur. Viivise arvestamise metoodika on ebaselge. Tarbijatega sõlmitud lepingutes on tühine tüüptingimus viivisemäära kohta, mis ületab seadusjärgset määra enam kui kolmekordselt. Ehkki see puudutab tarbijalepinguid, ei saa välistada, et 24,15% ületavat aastane viivisemäär on teist lepingupoolt ebamõistlikuks kahjustav ja seega tühine ka äriühingute vahelistes lepingutes.
23.Kostjad palusid vähendada viivist nullini VÕS § 139 lg 1 alusel. Hageja ei ole nõuetekohasel viisil pöördunud kostjate poole võlgnevuse nõudes ning seega kohtusse pöördumine ei olnud õigustatud. Hageja viivise nõue kostjate vastu tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt tuleb viivist vähendada nullini.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ sõlmisid 06.05.2019 kliendilepingu nr xxx, milles lepiti kokku seadmete rentimise üldised tingimused ja konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted; 2) koos kliendilepinguga sõlmisid hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ juhatuse liige K K 06.05.2019 käenduslepingu, mille kohaselt vastutas kostja K K Hiiu Mets OÜ kohustuste täitmise eest kuni summani 50 000 eurot; 3) hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ sõlmisid kliendilepingu alusel seadmete rendilepingu, millest tulenevad kohustused jättis Hiiu Mets OÜ täitmata.
26.Hageja palus kostjatelt solidaarselt tasumata arvete alusel välja mõista põhivõlgnevuse 4260,11 eurot. Kliendilepingus kokku lepitud viivisemäära alusel palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise, mida ta vähendas summani 3699,89 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Kõik arved saadeti kostjale Hiiu Mets OÜ-le lepingus märgitud e-posti aadressil ja hageja on seda tõendanud. Kuna kostja jättis arved tasumata, öeldi rendileping alates 15.01.2021 üles. Kostja jätkas seadmete kasutamist, mistõttu esitati talle arveid edasi VÕS § 335 alusel. Leping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning kokku lepitud viivise määr 0,5% päevas on antud valdkonnas tavapärane. Kostjate viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Alternatiivselt palus hageja kostjatelt viivise välja mõista seadusjärgse määra alusel.
27.Kostja leidsid, et võlgnevuse ja viivise kujunemine on ebaselge ning tõendamata on arvete saatmine Hiiu Mets OÜ-le. Kostjad pidasid kokku lepitud viivise määra ebamõistlikult suureks ja palusid viivist vähendada nullini. Hageja on lasknud põhjendamatult nõudel ja viivisel suureneda.
28.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Järelikult tuli kostjatel täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule.
29.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt vastutab käendaja solidaarselt koos põhivõlgnikuga, kui käenduslepingust ei tulene teisiti.
30.VÕS § 335 näeb ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Eeltoodud sätte alusel oli hagejal kui üürileandjal õigus nõuda kostjalt Hiiu Mets OÜ-lt üüri tasumist ka pärast üürilepingu ülesütlemist, kui üüritud seadmeid ei tagastatud.
31.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja K K on kostja Hiiu Mets OÜ juhatuse liige (toimiku lk 6). Hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ, keda esindas kostja K K, on 06.05.2019 sõlminud kliendilepingu (toimiku lk 7-10). Kliendilepinguga nähti ette kostjale rendile antavate seadmete lepingute raamtingimused. Kliendilepingu punkti 5.1 alusel anti rentnikule rendile seadmed nende üleandmise ajal kehtiva hinnakirja alusel. Punkt 5.2 nägi ette, et renditasu kuulub tasumisele rendileandja väljastatava arve alusel ja arveid väljastatakse kaks korda kuus, reeglina
15.kuupäeval ja 30. kuupäeval. Sama punkt nägi ette, et kui rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub rentnik tasuma arve 14 päeva jooksul alates arve kättesaamisest.
32.Arve mittesaamine ei vabastanud rentnikku arve maksmise kohustusest. Rentnik oli kohustatud teavitama rendileandjat arve mittesaamisest 10 päeva jooksul. Samast lepingu punktist tulenes, et arve kättesaamist tõendab muuhulgas rendileandja arvete väljastamisel kasutatava kolmandast isikuist teenusepakkuja sellekohane logifail. Lepingu punkt 5.11 nägi ette, et rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
33.Lepingu punkt 9.4 nägi ette, et kui üks pool rikub temale kliendilepingust või mistahes lepingust tulenevat mistahes kohustust ning ei kõrvalda rikkumist vaatamata teise poole sellekohasele meeldetuletusele, on pooltel õigus kliendileping, samuti selle alusel sõlmitud lepingud erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 3 päeva ette.
34.Hageja ja kostja K K sõlmisid 06.05.2019 käenduslepingu (toimiku lk 11-12), mille alusel pidi kostja K K vastutama kostja Hiiu Mets OÜ kõigi rahaliste kohustuste eest, mis tulenesid kliendilepingu alusel sõlmitud seadmete rendilepingutest. Kostja kui käendaja vastutuse piirmääraks oli 50 000 eurot. Käendusleping nägi ette käendaja solidaarse vastutuse koos põhivõlgnikuga. Kohus osundab, et nii kliendileping kui ka käendusleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses. Kuna K K sõlmis käenduslepingu ettevõtte juhatuse liikmena ja seos ettevõtte majandustegevusega, ei ole tegemist tarbijalepinguga.
35.Hageja ja kostja Hiiu Mets OÜ sõlmisid 09.05.2019 rendilepingu nr XXX puitsoojaku ja puutalade rendiks (toimiku lk 13-14). Kostja K K andis allkirja vara vastuvõtmise kohta. Rendileping sõlmiti ajavahemikuks 07.05.2019 kuni 31.05.2019. Rendilepingu osaks olid seadmete rendi üldtingimused (toimiku lk 13 pöördel, toimiku lk 56), mille punkti 5.2. järg tuli renditasu maksta kaks korda kuus arve alusel. Rendilepingu sõlmimise üle pooled ka sisuliselt ei vaidle.
36.Ajavahemikul 31.12.2020 kuni 15.11.2021 esitas hageja kostjale arveid soojaku ja puutalade rendi eest (toimiku lk 15 – 25). 15.12.2021 arve sisaldas lisaks rendile seadmete transpordi tasu (toimiku lk 26). Hageja esitas kohtule oma töötaja kinnituse koos väljavõttega logifailist selle kohta, kuhu saadeti kostjale arved (toimiku lk 54-55). Logifailist nähtub, et need saadeti kostja eposti aadressile xxx. Sama e-posti aadress oli kostja kontaktaadressiks märgitud lepingus. Põhistamata ja tõendamata on kostjate vastuväited, et Hiiu Mets OÜ ei ole arveid saanud. Kostjad ei ole tõendanud, et nende kontaktandmed oleksid muutunud või et nad oleksid hagejat teavitanud arvete mittesaamisest.
37.13.01.2021 esitas hageja kostjale OÜ-le Hiiu Mets lepingute ülesütlemise avalduse (toimiku lk 57-59), milles teatas, et kui kostja võlgnevust hiljemalt 15.01.2021 ei tasu, ütleb rendileandja lepingu üles ja loeb lepingu viimaseks kehtivuse päevaks 15.01.2021. Poolte e-kirjade vahetusest
2021. aasta jaanuaris (toimiku lk 60-61) nähtub, et kostja oli lepingu lõpetamisega nõus ja lubas võlgnevuse veebruaris tasuda. Hageja palus seepeale kostjal allkirjastada maksegraafik. Kostja K K allkirjastas maksegraafiku (toimiku lk 62-63), mille kohaselt tuli kogu võlgnevus tasuda 27.02.2021. Eeltoodud tõendid tõendavad, et rendileping öeldi 15.01.2021 üles. Pooltevaheline kliendileping ja käendusleping jäid jätkuvalt kehtima.
38.Hageja esitatud logiväljavõttest (toimiku lk 64) nähtub, et kostja graafikujärgset makset tähtajaks ei tasunud. Hageja on osundanud, et see makse tasuti alles 02.03.2021. Hagejal õnnestus e-kirjadest nähtuvalt soojak tagasi saada 2021. aasta novembris, kuid selles olid sees kostja asjad. Eeltoodud tõenditest järeldub, et kostja Hiiu Mets OÜ ei tagastanud koheselt pärast lepingulepingu lõppemist renditud seadmeid ning järelikult tuli tal nende eest jätkuvalt tasuda arveid VÕS § 335 alusel. Kostjad ei ole vastu vaielnud eelviidatud hageja esile toodud asjaoludele ega nõude õiguslikule alusele, kostjad ei ole esitanud põhinõudele ühtegi sisulist vastuväidet.
39.Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 4260,11 eurot.
40.Kostjate vastuväited viivisenõudele ei ole põhjendatud. Kohus selgitas kostjatele 21.10.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 77), et neil tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kuna tegu ei ole tarbijalepinguga, ei ole kohased viited selle kohta, millist viivist saab nõuda tarbijalepingute alusel. Kohus selgitas vajadust põhistada ja tõendada viivise vähendamise taotlust. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud.
41.Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ei oleks hagejal õigust viivist nõuda või tuleks viivist vähendada. Kostjad on jätnud põhistamata oma väited viivise määra ebamõistlikkuse kohta. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras.
42.Hageja esitas kohtule ühtlasi sama teenust pakkuvate ettevõtete H E OÜ, C ja M renditingimused (toimiku lk 67-76), milliste kohaselt on samuti maksete tasumisega viivitamise korral viivis 0,5% päevas tasumata summalt. Seega on kliendilepingus toodud viivise määr tavapärane vastavas valdkonnas. Vastupidist ei ole kostjad põhistanud ega tõendanud. Viivise vähendamist õigustavaid asjaolusid VÕS § 162 alusel ei ole kostjad esile toonud ega tõendanud. Hageja viivise arvestus on kohtu hinnangul selge.
43.Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et võlgnevuse olemasolust on enne kohtusse pöördumist kostjat korduvalt teavitatud. Hageja esindaja I E AS saatis kostjale Hiiu Mets OÜ-le 23.11.2021 nõude kohustuse täitmiseks, viidates võlgnetavatele arvetele (toimiku lk 27). 14.12.2021, 16.12.2021 ja 27.12.2021 saatis hageja esindaja kostjale võlgnevuse meeldetuletused (toimiku lk 28-30). 3012.2021 saadeti kostjale pankrotihoiatus (toimiku lk 31), misjärel saadeti 04.01.2022 uuesti meeldetuletus (toimiku lk 32), 11.01.2022, 25.01.2022 ning 04.02.2022 kohtumenetluse alustamise hoiatused (toimiku lk 33-35). 28.02.22 saadeti viimane nõue kohustuse täitmiseks (toimiku lk 36-37). Järelikult on alusetud kostjate väited, et hageja viivitas alusetult nõude esitamisega kohtusse.
44.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja esimene viivise nõue rahuldamisele. Puudub alus jätta arvestamata kliendilepingus kokku lepitud viivise määra. Kuigi hageja ütles üles rendilepingu,
jäid viivise määra ette näinud kliendileping ja käendusleping kehtima. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 3699,8 9 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja esimese viivise nõude, ei pea kohus tegema otsustust alternatiivse nõude osas.
45.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulude nõue. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
46.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
47.Hageja palus kostjatelt solidaarselt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 665 eurot ja kulud õigusabile 480 eurot ehk kokku 1145 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus peab hageja menetluskulusid mõistlikeks ja põhjendatuteks. Hageja esindaja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja kulutatud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt menetluskuludena välja mõista 1145 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1145 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.