2-21-3165/47 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu 21.09.2021 määrusega on välja kuulutatud Trüffel OÜ pankrot. Pankrotihalduriks määrati Kauri Rattus. Sama määrusega määras kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.10.2021.a. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 28.10.2022 määrusega. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt PankrS § 158 lg 3, milles tegi ühtlasi ettepaneku deposiidi määramiseks. Kohus määras pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi, kuid seda ei tasutud. Kohus tegi Konkurentsiameti maksejõuetusteenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 27.02.2023, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Trüffel OÜ (pankroti) pankrotimenetlus uuesti avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus määras massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi. Deposiiti ei tasutud. Kohus tegi PankrS § 19211 lg 1 alusel maksejõuetuse teenistusele

ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et nad ei esita avaldust. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata ja sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et Kauri Rattus tuleb vabastada pankrotimenetluses võlgniku pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. PankrS § 193 lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lõikele 11. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu ja kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega halduri poolt taotletud summas. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgnikule tagastamatu menetlusabi andmist väljamaksmisega äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9 tunni eest (pooltunde 18 x 33 eurot) 594 eurot. Lähtuvalt asjaolust, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, määrab kohus usaldusisiku tasust 594 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 712,80 eurot büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud osas jätta pankrotihalduri tasu võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 4 näeb ette, et kui kohus lõpetas pankrotimenetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, siis märgitakse pankrotihaldur äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana, kui ta ei ole teisiti avaldanud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku juhatuse liige E. K..