Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. jaanuari 2023. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA 23. jaanuari 2023. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja PM Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. jaanuari 2023. a kohtumäärus osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja jättis rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA 21. detsembri 2022. a taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud X kanda.
4.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
6.Kehtiv kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse võtmisest.
6.2.Jätta maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud X kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.3.Mõista X-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 85 eurot.
6.4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb X-l tasuda alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (võlgnik) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1. detsembri 2022. a määrusega kohustas kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates kõnealuse määruse kättesaamisest.
2.Avaldaja esitas 21. detsembril 2022. a menetluskulude väljamõistmise taotluse, mille kohaselt taotleb avaldaja võlgnikult välja mõista 85 eurot. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 5. jaanuari 2023. a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis rahuldamata avaldaja 21. detsembri 2022. a taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuid jättis rahaliselt kindlaks määramata võlgnikul nende puudumise tõttu.
4.Maakohus keeldus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmast, sest avaldaja ei esitanud nõude põhjendust kohtu määratud tähtajaks. Seoses avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlusega selgitas maakohus, et käesoleval juhul ei kohaldu TsMS § 4842 ega TsMS § 172 lg 9, sest kohus ei teinud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku ega lõpetanud menetlust võla tasumise tõttu, vaid võlgniku vastuväite pärast. Samuti ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lgd 4 ja 5, kuivõrd kohtule pole hagi esitatud. Maakohus tugines TsMS § 168 lg-le 1, mille kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnikul oleks menetluskulusid tekkinud, ei määranud maakohus neid kindlaks.
Määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis asja menetluskulud avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
6.Avaldaja on seisukohal, et maakohus pidi kohaldama menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 9 ja 168 lg 5. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning TsMS §-st 4842 lähtuvalt on õigusabikulud 20 eurot. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduses 9. novembril 2022. Võlgnik esitas 16. novembril 2022. a vastuväite ning seejärel tasus võla pärast nõude kohtusse esitamist. Arusaadav on võlgniku soov põhinõude tasumisega vältida hagimenetlusega lisakulude tekkimist, kuid on ebaõiglane eeldada, et seniks kantud menetluskulusid ei pea võlgnik avaldajale hüvitama. Võlgniku seisukoht
7.Võlgnik palus jätta määruskaebus menetlusse võtmata ning mitte tühistada maakohtu määrust. Lisaks märkis võlgnik, et ei ole kunagi ühtegi trahvi saanud ega seda kolmanda isiku kaudu tasunud. Väär on avaldaja väide, et kuigi kolmas isik maksis trahvi ära, siis on võlgnik avaldajale võlgu. Kolmanda isiku poolt tasumine tõendab hoopis seda, et võlgnik on olnud kolmas isik. Hageja on valelt isikult võlga sisse nõudnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda, ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud võlgniku kanda ning mõista võlgnikult avaldaja kasuks välja 85 eurot. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Kuivõrd avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ainult menetluskulude jaotuse osas, on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud.
10.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus eksis menetluskulusid jaotades tsiviilkohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
11.Ringkonnakohus on ka enda varasemas praktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-115991, p 9.1 jj) selgitanud, et kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku puhul saab eristada kolme etappi: esiteks toimub maksekäsu kiirmenetlus kuni TsMS § 486 lg 1 järgse asja üleandmise määruse tegemiseni, teiseks jääb teatav ajavahemik sellest kuni kolmanda etapini, mis algab hagi esitamise ja menetlusse võtmisega. Kui võlgnik tasub võla neist etappidel esimesel, siis kohaldub TsMS § 4881 lg 1, mis võimaldab jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kui võlgnik tasub võla pärast hagi esitamist, siis kohaldub TsMS § 168 lg 5, mis samuti näeb ette kulude jätmise võlgniku kanda. Vahepealse, teise etapi kohta vastavat normi pole.
12.Samas ei tähenda eelnev, et kohus ei peaks pärast maksekäsu kiirmenetlust asja hagimenetlusse üleandmist ja enne hagi esitamist järgima menetluskulude jaotuse üldisi põhimõtteid. TsMS § 162 lg-st 1 tuleneb üldreegel mille kohaselt peab menetluskulud kandma eelkõige pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama põhimõte kohaldub TsMS § 172 lg 1 järgi hagita asjades (vt nt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 II lõik).
Eelnevast järeldub kulude õiglaselt jaotamise põhimõte, mida tuleb järgida ka juhul, kui erinormi kulude jaotuse kohta pole. Öeldut kinnitab käesoleval juhul TsMS § 172 lg 9 II lause, mille järgi tuleb selle sätte esimese lausega hõlmamata olukorras kohaldada hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud norme nende koostoimes tõlgendada nii, et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 4842 ette nähtud ulatuses ka juhul, kui ta tasub võla p-s 11 kirjeldatud teisel etapil. Käesoleval juhul on selline jaotus tervikuna põhjendatud, sest võlgnik rahuldas avaldaja nõude alles pärast seda, kui avaldaja oli esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kohus oli teinud võlgnikule makseettepaneku ja võlgnik oli maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Nii andis võlgnik avaldajale põhjuse kohtusse pöördumiseks ning sellest tulenevalt võib lugeda TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eelduseid täidetuks. See, kas leppetrahvi tasus lõpuks võlgnik või tema eest kolmas isik, ei oma kohustuse täitmise mõttes tähtsust. Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis TsMS § 4842 teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, st need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu jäävad ka määruskaebusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3).
13.Ringkonnakohus saab määrata kulud kindlaks rahaliselt, sest TsMS §-s 4842 piirab selgelt hüvitatavate kulude suuruse ja võlgnik ei esitanud kuludele ka vastuväiteid. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot. Seega kokku tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista 85 eurot.
14.Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada võlgnikku hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel. Menetluskulude kindlaksmääramist eraldi ei saa vaidlustada, sest määratud summa jääb alla TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud piirmäära.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.