Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-108725
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi J Ši vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1969,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja esindaja: A-L V (OK Incure OÜ), e-post: xxx Kostja: J Š (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: A L, Renovum OÜ, e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud Omega Invest OÜ kanda. Mõista Omega Invest OÜ-lt J Ši kasuks menetluskulud 1680 eurot. Mõista Omega Invest OÜ-lt J Ši kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud ja neilt arvestatav viivis tasuda Renovum OÜ (registrikood 14042462) kontole nr xxx.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja OÜ Xxx portaali vahendusel laenulepingud, millest tulenevaid kohustusi kostja ei täitnud kohaselt. Laenulepingutest tulenevad nõuded on OÜ Xxx loovutanud hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista neljast eri lepingust tulenev võlgnevus: a) 12.01.2018 laenuleping nr XXX – põhivõlg 172,94 eurot, viivis 22,66 eurot ja kahju (inkassoteenus) 50 eurot. Lepingu alusel laenas kostja Xxx OÜ vahendusel 530 eurot. Intressimäär oli 23% aastas ning kuumakse 20,41 eurot. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles Xxx OÜ laenulepingu üles ning loovutas nõude 20.10.2020 Omega Invest OÜ-le. b) 11.02.2018 laenuleping nr XXX – põhivõlg 567,73 eurot, intress 73,2 eurot ja viivis 78,31 eurot; Lepingu alusel laenas kostja Xxx OÜ vahendusel 800 eurot. Koguintressi määr oli 24% aastas ning kuumakse 23,16 eurot. Kostja jättis oma kohustused täitmata, mistõttu ütles Xxx OÜ laenulepingu üles ning loovutas nõude 19.10.2020 hagejale. c) 29.07.2019 laenuleping nr XXX – põhivõlg 659,16 eurot, intress 63,8 eurot ja viivis 84,49 eurot; Lepingu alusel laenas kostja Xxx OÜ vahendusel 800 eurot. Koguintressi määr oli 21% aastas ning kuumakse 30 eurot. Kuna kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust, ütles Xxx OÜ laenulepingu üles ning loovutas nõude 07.10.2021 hagejale. d) 30.07.2019 laenuleping nr XXX – põhivõlg 177,96 eurot ja viivis 19,58 eurot. Lepingu alusel laenas kostja Xxx OÜ vahendusel 240 euro laenamiseks. Koguintressi määr oli 18% aastas ning kuumakse 11,97 eurot. Kuna kostja rikkus laenu tagastamise kohustust, üles Xxx OÜ laenulepingu üles ning loovutas sellest tuleneva nõude 08.10.2021 hagejale.
3.Hageja kinnitab, et laenulepingud on sõlmitud, sest kostja on vastavalt enda taotletule saanud raha, mida kostja on ka ise kinnitanud. Laenulepingud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 408 lg 2 kohaselt muutunud kehtivaks, sest kostja on laenud kätte saanud.
4.Laenulepingu nr XXX tingimused sisaldasid selget viidet intressimäärale 23% ning et kostja kohustub tasuma lepingutasu 10,60 eurot ja makse tagatisfondi 15,9 eurot. Tingimuste kinnitamisega andis kostja portaali haldajale siduva nõusoleku kõigi laenulepingust tulenevate summade debiteerimiseks tema portaali virtuaalkontolt. Vahendustasu on laenusaaja poolt portaalile makstav tasu – protsent koguintressist, mida laenusaaja maksab maksegraafiku alusel igakuiselt koos laenu põhiosaga. See on märgitud hinnakirjas.
5.Lepingu üldtingimustest tulenes mh laenulepingute automaatne üleminek portaalile koos kõigi laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku momendist, kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata.
6.Portaali kasutamise üldtingimuste p 8.8 kohaselt kinnitavad pooled üldtingimuste allkirjastamisega, et nõustuvad hinnakirjas sätestatud teenustasude, trahvide ja muude tasudega ning kasutaja virtuaalkonto automaatse debiteerimisega. Kogu vajalik teave on
kostjale teatavaks tehtud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega vastavalt VÕS § 551 lg-le 3.
7.Krediidivahendaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet – maksevõime hindamisel on arvestatud sissetulekuid ja kohustusi. Laenu tagastamata jätmine ei kinnita vastutustundliku laenamise kohustuse täitmata jätmist.
8.Laenulepingu maksegraafikutest on nähtavad andmed, millal ja kui palju on lepingute katteks tasumisi tehtud ning mille katteks on laekumisi arvestatud. Hilinenud tagasimaksetega hüvitatakse esimeses järjekorras portaalihalduri kulud, mis tulenevad võlgade sissenõudmisest (sh trahvid ja leppetrahv), seejärel viivised, seejärel intressid ja laenusumma vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi aluseks olevaid laenulepinguid ei ole sõlmitud. Hagile lisatud Xxx OÜ portaali kasutamise üldtingimuste p 2.5 kohaselt moodustavad lepingu laenusaaja ja investori allkirjastatud lepingud. Seega näevad tingimused lepingule ette kirjaliku vorminõude. Hageja pole nimetatud lepinguid allkirjastanud ega neile vastavaid tahteavaldusi teinud, seega ei saa lepinguid sõlmituks lugeda. Hagile lisatud dokumendid „Laenusaaja laenutingimused“ on kostja nõusolek portaali haldajale laenulepingu sõlmimiseks, mitte laenuandjale tehtud tahteavaldus kohustuste võtmiseks. Dokumendid pealkirjaga „Laenuleping“ pole kostja tahteavaldused kohustuste võtmiseks, vaid Xxx OÜ süsteemisisesed dokumendid.
10.Juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on sõlmitud, on need võlaõigusseaduse (VÕS) § 408 lg-st 1 tulenevalt osaliselt või täielikult tühised ning neist ei tulene kostjale muid kohustusi kui saadud laenusumma tagasi maksta. Lepingutest puudub enamik VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud kohustuslikest andmetest, sealhulgas: kõigi tarbija poolt krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused; krediidi kulukuse määra arvutamise andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohaldamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud. VÕS § 408 lg-st 4 tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda lepingute alusel intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras ehk 0%, sest lepingutest puuduvad ülalkirjeldatud andmed.
11.Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on kohustus hagejale viivist maksta, palub kostja viivist vähendada maksimaalses võimalikus ulatuses ning seada viivisele summaline piirang selliselt, et kõrvalnõuded ja viivis ei ületa põhivõlga.
12.Poolte vahel puudub kokkulepe lepingutasu ja tagatisfondi summade tasumiseks. Seetõttu on alusetu lugeda kostja tehtud maksete arvelt need summad tasutuks. Kõik kostja maksed tuleb lugeda laenusumma tagastamiseks.
13.Hageja pole tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Dokumendist „Laenusaaja laenutingimused“ nähtuvad laenusummad ei ole kostjale täies ulatuses laekunud. Kostjale on väidetud laenulepingute väljamaksetena laekunud järgmised summad: XXX – 530 eurot; XXX – 759,5 eurot; XXX – 759,50 eurot; XXX – 225,3 eurot. Kuna laenusummad maksti välja osaliselt, on hageja arvestanud kõrvalkohustusi põhjendamatult summalt.
14.Laenulepinguid pole kehtivalt üles öeldud. Hagist ei nähtu, et VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tingimused oleksid täidetud.
15.Hagejal pole tekkinud kahju 50 eurot. Kostja ei pea hüvitama hageja vabatahtlikult võetud kohustusi.
16.Hageja nõude kujunemine ei ole arusaadav ega kontrollitav. Hageja pole kostja makseid liigitanud vastavuses VÕS § 415 lg 2 nõuetega. Portaali üldtingimuste p 11.2 kokkulepe on vastuolus VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõuetega (järjekord: sissenõudmiskulud, põhiosa, intress, viivis jm). Viivisearvestus ei ole selge. Tasutuks on loetud põhjendamatuid trahve (menetlustrahv), põhjendamatu lepingutasu ja tagatisfondi makse ja ka intressi. Nende osas puudub kokkulepe. Vahendustasu sisaldub „koguintressis“, ning kuna nende proportsioone pole avaldatud, pole selge, kui palju võiks intressi nõuda, kui lepingud kehtiks. Viivist ja trahvi on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 2 loetud tasutuks eelisjärjekorras. Seega peaks tegelikult põhivõla jääk väiksem olema.
17.Krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis tuleneb VÕS §-st 4034. Kostjalt pole nõutud konto väljavõtet, millest oleks nähtunud kostja krediidivõimetus. Kostjaga on lühikeste ajavahemike järel sõlmitud aina uusi laenulepinguid. Maksehäirete registrist nähtuvalt oli kostjal hagis väidetud lepingute sõlmimise ajal makseraskusi ka krediidiandja enda ees. Krediidiandjaga seotud kohustustest tulenevad maksehäired, mille algusajaks on märgitud 13.01.2018, 12.02.2018, 30.077.2019 ja 31.07.2019, kehtivad tänaseni. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kahaneb vastutustundetu laenamise korral kostja intressikohustus VÕS §-s 94 sätestatud määrani ehk lepingu kehtivuse aja eest 0 %-ni ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne.
18.Kostjale on laekunud kokku 503 + 759,50 + 225,3 = 2247,3 eurot. Kostja on võlausaldajale maksnud kokku vähemalt 7276,64 eurot. Seega on kostja igal juhul kõik oma kohustused täitnud. Kostja makseid võla tasumiseks on arvestatud puudulikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi jätta rahuldamata.
20.Hageja tugineb nõudes sellele, et Xxx OÜ on vahendanud nelja laenulepingu (12.01.2018 laenuleping nr XXX, 11.02.2018 laenuleping nr XXX, 29.07.2019 laenuleping nr XXX, 30.07.2019 laenuleping nr XXX) sõlmimist ning kuna Xxx OÜ on lepingutest tulenevad nõuded hageja loovutanud, on hagejal nõudeõigus nende alusel võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt.
21.Tulenevalt kostja vastuväidetest vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas laenulepingud saab lugeda sõlmituks, kas need sisaldavad seaduses nõutud andmeid, kas laenuandja on laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kas lepingute ülesütlemise eeldused on olnud täidetud, kas hageja intressi-, viivise- ja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud; kas kostja on võlgnevuse juba tasunud.
22.Vaidlusalused laenulepingud on hagiavalduse kohaselt sõlmitud Xxx OÜ kui krediidivahendaja abil. Krediidivahenduslepingut reguleerib VÕS § 4011 ja selle lepinguga kohustub üks isik (krediidivahendaja) oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Hageja esitatud Xxx OÜ üldtingimuste (dtl 86-92) kohaselt saab portaali kasutaja lepingu üldtingimuste allkirjastamisel ID-kaardi, Smart-ID või PIN-koodiga kontrollimise teel isikliku virtuaalkonto, mille abil haldaja või kasutaja
saab teha toiminguid vastavalt käesolevatele üldtingimustele. Üldtingimuste p 1.5 kohaselt on portaalihalduri ülesanne krediidivahendusega seotud teenuste osutamine portaali kasutajatele vastavalt üldtingimustele. Kasutajad sõlmivad portaalis lepinguid üksteisega ja omal vastutusel. Portaalihaldur ei ole portaalis sõlmitavate lepingute pooleks, kuid võib üldtingimustes või laenulepingus otseselt sätestatud juhtudel tegutseda laenusaaja või laenuandja esindajana või astuda laenulepingusse laenuandja asemele. Üldtingimuste p 2.9 kohaselt koostatakse portaali poolt automaatselt laenupakkumine, mis tehakse eesmärgiga sõlmida laenuleping laenupakkumises sätestatud tingimustel ja koostatakse vastavalt investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustele. Laenu andmine ja selle üle arvestuse pidamine toimub virtuaalkonto kaudu (üldtingimuste p 2.11). Üldtingimustega nõustumisel sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi krediidivahenduslepingu. Üldtingimuste p 3.3 kohaselt korraldab portaalihaldur vastavalt üldtingimustele laenulepingu poolte isikusamasuse tuvastamise, laenutaotluses esitatud andmete kontrollimise, laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise, lepingueelse teabe esitamise laenusaajale ja laenulepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste menetlemise portaalis.
23.VÕS § 403 lg 22 kohaselt kohaldatakse krediidivahendaja kohta sätestatut ka sellise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku suhtes, kes vahendab tarbijale krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses. Eelmises lauses nimetatud viisil sõlmitud krediidilepingule kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut. Seega kohalduvad käesoleval juhul võlaõigusseaduse tarbijakrediiti reguleerivad sätted.
24.Kostja on seisukohal, et kostja pole hagi aluseks olevaid laenulepinguid allkirjastanud, mistõttu pole ta nimetatud lepinguid sõlminud. Üldtingimuste p 2.5 kohaselt moodustavad laenulepingu laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. Üldtingimuste p 8.2 kohaselt allkirjastavad pooled üldtingimused enne mistahes tehingute tegemist portaali kaudu. Üldtingimuste p 8.6 kohaselt on laenuleping sõlmitud ja poolte vahel siduv juhul, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu koos teabelehega poolte allkirjastatud tingimustel. Seega on üldtingimuste kohaselt, millele hageja on oma nõude rajanud, kokku lepitud, et esiteks peab laenusaaja allkirjastama üldtingimused ning laenuleping sõlmitakse ja loetakse poolte vahel siduvaks juhul, kui: 1) laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise; 2) portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu koos teabelehega poolte allkirjastatud tingimustel.
25.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja pole esitanud kohtule ühtegi kostja allkirjastatud tahteavaldust, millest nähtuks kostja tahe laenulepingu sõlmimiseks. Kohtule pole esitatud kostja allkirjastatud üldtingimusi. Hageja esitatud üldtingimuste allosas olev märge „digitaalselt kinnitatud“ ei tõenda üldtingimuste omakäelist/digitaalset allkirjastamist kostja poolt. Liiatigi kehtivad hageja esitatud üldtingimused alates 01.02.2019, kuid hageja on esitanud nõuded ka enne seda sõlmitud laenulepingutest (12.02.2018 ja 11.02.2018). Iga nõude aluseks oleva lepingu kohta on esitatud dokumendid „Laenusaaja laenutingimused“ ja „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht“. Dokumentide allosas on märked „Laenusaaja laenutingimused kinnitatud, J Š, /digitaalselt kinnitatud“/. Kohtu hinnangul ei kinnita märge digitaalse kinnitamise kohta dokumentide digitaalset allkirjastamist. Üldtingimuste p 8.5 kohast portaali koostatud ja laenusaaja allkirjastatud laenupakkumist hageja esitanud ei ole.
26.VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi
lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on lepingupoolte vabadus ja sellise kokkuleppe olemasolul ei piisa võlasuhte tekkimisest §-s 9 sätestatud asjaoludest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
27.Võlaõigusseaduses reguleerivad tarbijakrediidilepingu tühisust erisätted. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud sama seaduse § 404 lgs 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni sama seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidi puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Vastavalt VÕS § 404 lg-le 2 peab tarbija tahteavaldusse olema märgitud seaduses sätestatud teave.
28.Kohus nõustub kostjaga, et hageja pole esitanud dokumenti, millest nähtuks kostja poolt tehtud tahteavaldust kohustuse võtmiseks. Põhimõtteliselt võiks sellise tahteavaldusena käsitleda iga laenulepingu juures dokumenti „Laenusaaja laenutingimused“, mille kohaselt annab allkirjastaja portaali haldajale siduva nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks nimetatud tingimustel. Nimetatud tahteavaldus peaks aga üldtingimuste p-st 8.5 tulenevalt olema kostja poolt allkirjastatud. Kohus tuvastas eespool, et märget „digitaalselt kinnitatud“ ei saa lugeda dokumendi allkirjastamiseks kostja poolt.
29.Hageja tugineb VÕS § 408 lg-le 2, mis sätestab, et võlaõigusseaduse § 404 lg-s 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus selgitab, et nimetatud säte viitab üksnes § 404 lg-s 2 või 23 sätestatud andmete puudumisele, kuid ei viita olukorrale, kus puudub nõuetekohane laenusaaja kirjalikku taasesitamist võimaldav tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Eespool leidis kohus, et kostja pole allkirjastanud ka Xxx OÜ üldtingimusi, mille allkirjastamine on edaspidi sõlmitavate laenulepingute eelduseks.
30.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna hageja pole tõendanud Xxx OÜ portaali üldtingimuste allkirjastamist kostja poolt; samuti pole tõendanud kostja allkirjaga tahteavalduse / laenupakkumise olemasolu, ei saa kohus pooltevahelisele suhtele nimetatud üldtingimustest ja laenulepingutest tulenevaid sätteid kohaldada. Kohus asub seisukohale, et tarbijakrediidilepingud nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised.
31.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt pole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuvastab maksekorralduste alusel (dtl 272-278), et hageja on kostjale tühiste laenulepingute alusel kandnud kokku 2309,67 eurot, mille tagastamise nõue tal kostja vastu on. Kostja on aga kinnitanud ja tõendanud, et ta on teinud hagejale perioodil 02.02.2018 kuni 14.06.2020 makseid kokku summas 7176,64 eurot (dtl 135-142). Kostja on kinnitanud, et kõik maksekorraldustelt nähtavad maksed on tehtud hagi aluseks olevate laenulepingute katteks ning hageja pole seda ka ümber lükanud, sh pole hageja väitnud, et maksed oleks tehtud mõne teise kohustuse katteks. Hageja pole ka esitanud enda poolt vahetute laekumiste kohta väljavõtet, mille alusel saaks väita, et kostja on konkreetsete laenude katteks teinud vähem makseid. Nõude kujunemise väljatoomine ja tõendamine on aga hageja ülesanne. Seega, lähtudes kostja arvestusest ja tõenditest, on kostja laenuvahendajale viimase poolt ülekantud summad tagastanud ning hageja nõue on täitmise tõttu lõppenud.
32.Kohus leiab, et ka juhul, kui leida, et laenulepingud olid kehtivad (argumenteerides, et lepingute allkirjastamist nõudvate üldtingimuste eesmärk polnud tuua kaasa lepingu tühisus, aktsepteerides portaalis antud digitaalseid kinnitusi poolte tahte väljendajana ning tuvastades poolte ühise tahte laenulepingu sõlmimiseks koosmõjus laenude kostjale ülekandmise ja nende kasutama hakkamisega) poleks hagejal nende alusel nõuet kostja vastu järgmistel põhjustel.
33.Võlaõigusseaduse § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma; 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustuste kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
34.Seega tuleb kohtul kontrollida: 1) kas laenuvahendaja kogus kostja maksevõime kohta vajalikku teavet; 2) kas laenuvahendaja kontrollis kostja esitatud teavet; 3) kas ja kuidas laenuvahendaja hindas tarbija võimekust laenu tagasi maksta.
35.Hageja kinnitusel on laenuvahendaja kogunud kostja maksevõime kohta järgmist teavet (dtl 262-268): -
leping nr XXX (12.01.2018; taotletav krediidisumma 530 eurot, tagasimakseperiood 3 aastat) – ülalpeetavate arv teadmata, igakuine keskmine sissetulek taotlusel 850 eurot, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 300 eurot, maksehäirete olek roheline, maksehäirete arv 0, kinnisvara puudub, sissetulek konto väljavõttel 835, igakuised kohustused konto väljavõttel 221 eurot;
-
leping nr XXX (11.02.2018; taotletav krediidisumma 800 eurot, tagasimakseperiood 5 aastat) - ülalpeetavate arv teadmata, igakuine keskmine sissetulek taotlusel 850 eurot, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 250 eurot, maksehäirete olek roheline, maksehäirete arv 0, kinnisvara puudub, sissetulek konto väljavõttel 835, igakuised kohustused konto väljavõttel 221 eurot;
-
leping nr XXX (29.07.2019; taotletav krediidisumma 835 eurot, tagasimakseperiood 3 aastat) - ülalpeetavate arv teadmata, igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1100 eurot, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot, maksehäirete olek roheline, maksehäirete arv 0, kinnisvara olemas, sissetulek konto väljavõttelt 1027 eurot, igakuised kohustused konto väljavõttel 305 eurot;
-
leping nr XXX (30.07.2019; taotletav krediidisumma 240 eurot, tagasimakseperiood 2 aastat) - ülalpeetavate arv teadmata, igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1100 eurot, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot, maksehäirete olek roheline, maksehäirete arv 0, kinnisvara olemas, sissetulek konto väljavõttelt 1027 eurot, igakuised kohustused konto väljavõttel 305 eurot;
36.VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja (käesoleval juhul krediidivahendajalt nõude loovutamise kaudu saanud hageja). Kohus nõustub kostjaga, et hageja pole
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist piisavalt põhistanud ega tõendanud. Hageja pole sisuliselt kostja maksevõime kontrollimise kohta tõendeid (nt kostja esitatud taotlusi, kostja pangakonto väljavõtteid, registritele esitatud päringute vastuseid) esitanud, piirdudes üksnes andmete esitamisega menetlusdokumendis. Kuna kostja vastuväite kohaselt pole kostja esitanud neid andmeid, mida hageja väidab, tulnuks hagejal oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohus selgitas tõendamise vajadust ka 21.11.2021 määruses. Kostja esitatud Creditinfo väljavõtte kohaselt (dtl 159) olid alates 13.01.2018 maksehäireregistris avaldatud kostja maksehäired, mida Xxx OÜ pole maksevõime hindamisel kolme viimase lepingu puhul arvestanud. Hageja pole tõendanud ka päringute tegemist muudesse avalikesse registritesse või väljaandesse Ametlikud Teadaanded. Krediidivahendaja pole kontrollinud laenutaotlejal ülalpeetavate olemasolu, see nähtub ka hageja esitatud andmetest.
37.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Esitatud andmetest ei selgu, millise perioodi kohta on krediidivahendaja kostja pangakonto väljavõtet küsinud. Õiguskirjanduses on kinnitatud, et krediidiasutus peab hindama vähemalt laenusaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta 6–12 kuu vältel enne laenuotsust ning seda teavet tuleb pidevalt uuendada („Vastutustundliku laenamise põhimõte“, Siibak. K; Juridica nr 2009/10). Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja pole tõendanud, et krediidivahendaja oleks kogunud asjakohaseid tõendeid, mis võimaldaksid kogumis kontrollida kostja maksevõimelisust krediidilepingute sõlmimiseks.
38.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (käesoleval juhul ka lepingutasu, tagatisfondi makse). Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega oli kostjal kohustus tagastada laenude põhiosa, kokku 2309,67 eurot, ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, mis Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt on olnud perioodil kuni 31.12.2022 0% Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on teinud laenude katteks makseid summas 7176,64 eurot. Kohus loeb maksed põhivõlgnevuse katteks, millest järeldub, et kostja on põhivõlgnevuse tasunud. Kuna põhivõlg on tasutud, ei ole hagejal ka viivisenõuet ega võlgade sissenõudmise nõuet ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
39.Menetlusökonoomia eesmärgil ei käsitle kohus kostja vastuväiteid seoses VÕS § 404 lg-s 2 nimetatud kohustuslike andmete puudumisega laenulepingutest, sest nimetatud puuduste tagajärg pole lepingu tühisus, kui tarbija saab laenu kätte ja seda kasutama hakkab (VÕS § 408 lg 2), vaid selle tagajärg on intressimäära langemine VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani, mida kohus rakendas juba vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Kuna kohus tuvastas, et kostja põhivõla tasumise kohustus on täitmise tõttu lõppenud, ei käsitle kohus ka poolte väiteid seoses lepingute ülesütlemisega ja nõude kujunemisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
41.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
42.Kostja taotleb menetluskuludena lepingulise esindaja kulude kokku 2280 euro hüvitamist. Kostja lepinguline esindaja on menetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) hagi ja lisadega tutvumine, analüüs, arvestus, konsultatsioon (3 h); 02.02.2022 määrusega tutvumine (0,25 h); hagile vastuse koostamine, tõendite hankimine (5 h); hageja 21.03.2022 seisukohaga tutvumine, analüüs (1 h); 21.11.2022 kohtumäärusega tutvumine (0,5 h); kostja 09.12.2022 seisukoha koostamine (0,75 h); hageja 09.01.2022 seisukohaga tutvumine, analüüs (3 h); kostja 23.12.2022 seisukoha koostamine (5 h); menetluskulude nimekirja koostamine (0,25). Hageja esindaja töö tunnitasu on 120 eurot.
43.Kohtul tuleb analüüsida hageja esindaja menetluses tehtud toimingute vajalikkust ja nendeks kulunud aega. Kohus leiab, et iseenesest on esindaja toimingud olnud kõik menetluses vajalikud, kuid mõnevõrra tuleb vähendada nendeks kulunud aega. Kohus on seisukohal, et ülemäärane aeg on kulunud hageja 09.12.2022 seisukohaga tutvumisele. Kuigi seisukoht on mahukas, moodustab enamuse sellest nõudearvestuse väljavõte. Kohus vähendab nimetatud toimingu juures ajakulu 2 h võrra. Ka ei pea kohus põhjendatuks kostja 23.12.2022 seisukoha koostamist 5 h vältel. Arvestades, et menetluses olid põhiväiteid juba analüüsitud ja hagile vastus esitatud, oli täiendava seisukoha koostamisele põhjendatud kulutada 2 h (kohus vähendab kirje juures ajakulu 3 h võrra). Ülejäänud osas vastab töötundide arv menetlusdokumentide mahule ning asja keerukusele. Seetõttu lähtub kohus sellest, et põhjendatud töötundide arv oli 14. Kohus peab esindaja tunnitasu 120 eurot sarnase õigusteenuse eest pigem turu keskmisele vastavaks, arvestades inflatsiooni taset.
44.Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud 1680 eurot, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
45.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse. Vastavalt kostja taotlusele määrab kohus kindlaks ka menetluskulude tasumise viisi ehk hagejal tuleb menetluskulud tasuda Renovum OÜ (registrikood 14042462) kontole nr xxx.