Aktsiaseltsi Olerex hagi Seaway Logistics OÜ ja A. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
616 eurot 42 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870) Hageja lepinguline esindaja R. R.-M., e-post: XXX Kostja I Seaway Logistics OÜ (registrikood 12245468); seaduslik esindaja A. A. ; e-post: XXX Kostja II A. A. (isikukood XXX) e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi Olerex hagi Seaway Logistics OÜ ja A. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Seaway Logistics OÜ-lt ja A. A. lt solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks välja põhivõlgnevus 344 eurot 48 senti, lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 135 eurot 95 senti ja viivised põhinõudelt (344 eurot 48 senti) alates
13.veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas, kuid A. A. lt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid koos põhivõlgnevusega mitte rohkem kui 1000 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Seaway Logistics OÜ-lt ja A. A. kanda.
Mõista Seaway Logistics OÜ ja A. A. lt solidaarselt välja aktsiaselts Olerex kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 225 eurot, kokku 400 eurot. Seaway Logistics OÜ-l ja A. A. l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (400 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
2-22-128040 Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. .
ASJAOLUD
1.AS Olerex (hageja) esitas 12. jaanuaril 2023 hagiavalduse SEAWAY LOGISTICS OÜ (kostja I) ja A. A. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 344 eurot 48 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 83 eurot 34senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivised põhinõudelt määraga 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 8. veebruaril 2018 kliendikaardi leping nr O096206, mille objektiks on kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Kostja I on saanud hagejalt vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendikaardi lepingule krediiti, mis on jäänud hagejale lepingu kohaselt tagastamata. Kostja I on jätnud tasumata kaks hageja poolt esitatud põhiarvet. Nimetatud arvete tasumise tähtpäev on möödunud ja kostja 1 ei ole seega oma lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud. 1.2 Hageja ja kostja II sõlmisid 8. veebruaril 2018 käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Hagiavalduse kohaselt oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1000 eurot. Kohtule tõendina esitatud käenduslepingu p-st 1.2. nähtub, et kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I. 1.4 Hageja nõuab kostjatelt ka viivise tasumist, sh lahendi tegemisest kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja II vastas 8. veebruaril 2023 hagiavaldusele. Kostja II selgitas, et kostjaga I ta hetkel seotud ei ole. Firma lõpetas tegevuse pärast Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist Ukraina sõja tõttu. Kostja II ei taha enam Venemaaga koostööd teha ja teise omanikuga, kes elab Venemaal ja toetab seda riiki. Kuivõrd kostja II oli käendaja, peab ta leppima 344 euro 48 sendi suuruse võlgnevusega. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et menetleb asja lihtmenetluse sätete järgi. TsMS § 407 lg 1 p 7 võimaldab kohtul loobuda lihtmenetluse asjades kirjalikust eelmenetlusest, mistõttu kohus ei edastanud kostja II vastus hagejale seisukoha võtmiseks. Kohus on
9.veebruaril 2023 juhtinud kostja II tähelepanu sellele, et hageja nõuab ka tasumata viiviseid, st alates
1.juulist 2022 kuni tänaseni viivise suuruseks 130 eurot 88 senti, mis lisandub põhinõudele. Samuti on hageja esitanud taotluse tema 400 euro suuruse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulude suuruseks on 225 eurot. Kohus andis kostjale II aega läbi rääkida hagejaga võlgnevuse tasumises. Kostja II edastas kohtule 10. veebruaril
2(4)
2-22-128040 2023 poolte kirjavahetuse, millest nähtub, et pooled maksegraafiku tingimustes kokkuleppele ei saanud. Kohus teatas pooltele, et lahendab asja kohtulahendiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
5.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 8. veebruaril 2018 kliendikaardi leping nr XXX, mille objektiks on kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Kostja I on saanud hagejalt vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendikaardi lepingule krediiti, mis on jäänud hagejale lepingu kohaselt tagastamata. Kostja I on jätnud tasumata kaks hageja poolt esitatud põhiarvet. Nimetatud arvete tasumise tähtpäev on möödunud ja kostja 1 ei ole seega oma lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud. Hageja ja kostja II sõlmisid 8. veebruaril 2018 käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Hagiavalduse kohaselt oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1000 eurot. Kohtule tõendina esitatud käenduslepingu p-st 1.2. nähtub, et kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavaldusest nähtub, et kostja I on kliendileping alusel esitatud arvete tasumisega võlgnevuses. Kostja II kui käendaja vastutab VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja II vastutuse piirmääraks on kokkulepitud 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja lg 6 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostjal I on tasumata 11. juuli 2022 viivisearve nr XXX summas 15 eurot 13 senti. Lisaks on 1. juulist 2022 kuni 9. novembrini 2022 põhivõlgnevuselt tasumata viivis 68 eurot 21 senti, so 83 eurot 34 senti kuni 9. novembrini 2022. Alates 10. novembrist 2022 kuni 13. veebruarini 2023 on viivise suuruseks 49 eurot 61 senti. Seega on alates 1. juulist 2022 kuni tänaseni viivise suuruseks 132 eurot 95 senti, mis lisandub põhinõudele.
9.Samuti soovib hageja viivise väljamõistmist kostjatelt 0,15 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest TsMS § 367 alusel. Kostja II suhtes palub hageja lisanduva viivise välja mõista niisuguselt, et väljamõistetud põhivõlg ja viivis kokku ei ületaks käendaja vastutuse määra 1000 eurot. 3(4)
2-22-128040 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannavad hageja menetluskulud kostjad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 225 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja 225 euro suurune õigusabikulu antud asjas põhjendatud ja vajalik.
12.Kokku tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada menetluskulu 400 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 225 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Edasikaebamise kord
15.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
16.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
17.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.