Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi M. P. (kostja) vastu 45 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus saab tüüptingimustega tutvuda. Tüüptingimused sisaldasid tingimusi sõidukite parkimiseks. Hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto hageja poolt opereeritavasse parklasse. Parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, olid paigaldatud liiklusja teavitusmärgid, mis andsid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduauto numbrimärgiga XXX (edaspidi: sõiduk) parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Poolte vahel oli seega sõlmitud leping. Sõiduk pargiti hageja poolt opereeritavale parkimisalale XXX XX.XX.XXXX. Kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hagejal on seega õigus eeldada, et kostja kasutas sõidukit, sh parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Kostja rikkus parkimistingimusi. Parkimislepingu kohaselt tuli parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei tasunud leppetrahvi. Kohtueelselt saatis hageja tavakirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus saatis hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 12. jaanuaril 2023 kostja e-posti XXX, millele kostja vastas 13. jaanuaril 2023 samalt e-posti aadressilt palvega saata materjalid pdffailidena. Kohus saatis 13. jaanuaril 2023 samad materjalid pdf-failidena kostja e-postile XXX. Kostja ei kinnitanud kirja kättesaamist. Kohus saatis hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude pdf-failidena 23. jaanuaril 2023 uuesti kostja e-postile XXX koos hoiatusega, et kohus loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisest 3 tööpäeva möödumisel, kui saaja ei kinnita kättesaamist varem. Kostja ei kinnitanud kirja kättesaamist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tuleb lugeda kättetoimetatuks alates 27. jaanuarist 2023. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 220 eurot, kokku 340 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas nõude leppetrahvi võla ja sissenõudmiskulude saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud ühe tunni, s.o 110 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 230 (100 + 20 + 110) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 230 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.