X ja Y hagi Postimees Grupp AS vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
X hagi hind 7280 eurot Y hagi hind 7280 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk Kostja Postimees Grupp AS (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Maarja Pild
Viimase kohtuistungi aeg
13.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X ja Y hagiavaldus Postimees Grupp AS vastu.
2.Jätta X poolt esitatud hagi menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud X kanda. Jätta Y poolt esitatud hagi menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud Y kanda.
3.Välja mõista Xlt Postimees Grupp AS kasuks menetluskulud 2604,46 eurot. Välja mõista Ylt Postimees Grupp AS kasuks menetluskulud 2604,46 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xl ja Yl tasuda Postimees Grupp AS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad eitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 17.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Postimees Grupp AS (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 12.10.2019 artikli pealkirjaga „Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele“, milles nimetas hagejaid salaküttideks. Kostja sidus artiklis hagejaid konkreetse uluki tapmisega, sest selles on kirjeldatud ühte kindlat 2018. a märtsis toimunud juhtumit, kus metsast leiti kahe väljaspool jahihooaega tapetud põdra korjused. Hinnates väidet „salakütid“ artikli kontekstis on selge, et tegemist on faktiväitega, sest kostja heitis hagejatele ette konkreetse uluki salaküttimise. Hagejate kohta avaldatud väide on ebaõige. Artikli avaldamisele eelnes väärteomenetlus, kus Keskkonnainspektsioon süüdistas hagejaid salaküttimises. Inspektsioon määras 14.12.2018 otsusega kummalegi hagejale rahatrahvi 600 eurot. Hagejad vaidlustasid otsuse kohtus. Viru Maakohus tuvastas 09.05.2019 otsusega väärteoasjas, et kuigi hagejad on rikkunud loodussaaduste veo ja hoiustamise nõudeid, siis ei ole piisaval määral tõendatud Keskkonnainspektsiooni väide, nagu oleksid hagejad tegelenud salaküttimisega. Kohus tühistas inspektsiooni otsuse hagejatele rahatrahvi määramise kohta. Faktiväide kahjustab hagejate mainet ja selle avaldamine on õigusvastane. Kostja ei saa ebaõiget faktiväidet põhjendada ajakirjandusvabadusega. Artikkel on endiselt kättesaadav kostja veebilehel ja see tekitab hagejatele kestvalt õigusvastaselt kahju. Hagejad palusid kohtul kohustada kostjat eemaldama artiklist laused, kus hagejaid nimetatakse salaküttideks. Kumbki hageja palus kohtul välja mõista kostjalt õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Artiklis kasutatud väljend „salakütid“ ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Väide on kõnekeelne termin iseloomustamaks lubamatut jahipidamist. Vaidlusalust mõistet tuleks tõlgendada laiemalt võrreldes sellega, kuidas hagejad seda teevad. Antud juhul on ajakirjanik andnud hinnangu asjaoludele, mis viitavad sellele, et hagejate tegevust on võimalik iseloomustada sõnaga „salakütt“. Kohus on väärteomenetluse raames sedastanud, et on eluliselt usutav, et just hagejad küttisid kaks ebaseaduslikult tapetud põtra. Kohus on tuvastanud, et hagejad on kahe põdra liha omandanud ja soovinud lihast konserve teha. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud annavad alust nimetada hagejaid salaküttideks. Arvestades hagejate käitumist ei ole vaidlusalune väide sellise raskusastmega, et hagejatel oleks kostja vastu nõudeid. Kostja leidis, et väite avaldamine ei olnud õigusvastane. Avalikkuse huvi ebaseadusliku jahipidamise probleemi tõstatamise vastu kaalus üle hagejate õiguse au kaitsele. Arvestades väärteomenetluses tuvastatud asjaolud oli kostjal piisav faktiline baas väite avaldamiseks. Lisaks lubab kohtupraktika ajakirjandusel liialdusi kasutada.
Hagejatel ei ole õigust nõuda artiklist lausete eemaldamist, sest kostja ei ole ebaõiget või põhjendamatut väidet avaldanud. Väite artiklist eemaldamine ei ole proportsionaalne ja kostja väljendusvabadusõigust austav. Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kohustab kostjat artiklist laused eemaldama, siis sellega oleks kahju heastatud ning hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuuluks rahuldamisele. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus toob välja, et kuigi hagejad on esitanud hagiavalduse ühiselt, ei ole nad vältimatud kaashagejad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 mõttes. Iga hageja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause), mistõttu peaks kohus tuvastama, kas täidetud on hagi rahuldamise eeldused iga hageja osas. Kostja heidab artiklis hagejatele ette ühiselt samade toimingute sooritamist ja seetõttu peab kohus võimalikuks käsitleda vaidluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid mõlema hageja osas koos.
5.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud 12.10.2019 artikli pealkirjaga „Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele“ (tl 15-16). Artiklis käsitletakse metsaveerelt leitud põdrakorjustega seotud lugu ning väidetakse, et hagejad on võimalik siduda salakütitud põtradega. Artiklis on ajakirjanik kasutanud hagejate kohta mõistet „salakütid“. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi on vaidlusalune väljend hinnatav artikli kontekstis faktiväitena.
6.Artiklis heidetakse hagejatele ette kahe põdra salaküttimist ehk kahe põdra (pull ja lehm) jahikeelu ajal surnuks tulistamist ning põtrade kintsude ja tagaosa maha lõikamist. Seda, et hagejatele pannakse süüks eelkõige keelatud ajal ulukite tapmist ja lihatükkide eemaldamist kinnitavad järgmised artikli osad: „salakütid olid poegimisaja eel ehk jahikeelu ajal tulistanud surnuks kaks põtra, jalad maha lõiganud ning korjused sinnasamma jätnud“; „/.../ salakütid olid põtrade küljest haaranud paremad palad: pullil ja lehmal olid ära lõigatud kintsud ja tagaosa“; „/.../ kes ütles, et teab, kus lastud põtrade liha on“; „/.../ nägi ta internetis lugu kahest tapetud põdrast.“; „Mehed pääsesid salaküttimise süüdistustest, sest puudusid otsesed tõendid, et just nemad põdrapulli ja -lehma maha lasid“. Viidatud osad näitavad, et ajakirjanik on sisustanud mõiste „salakütid“ just põtrade tapmisega keelatud ajal ja lihatükkide eemaldamisega. Artiklis tuuakse küll välja ka see, et salakütid jätsid korjused metsa, kuid artikli keskmes on ikkagi ulukite tapmine keelatud ajal ja paremate lihatükkide (jalgade) maha lõikamine. Kuna artikli järgi heidetakse hagejatele ette eelmises lauses esitatud tegude toimepanemist, on väide „salakütid“ hinnatav faktiväitena.
7.Kohus leiab, et kostja poolt hagejate kohta avaldatud väide kahjustab nende mainet. Väite avaldamisega on kostja tekitanud kummalegi hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 järgi. Kostja tegevus ei loeta VÕS § 1047 lg 2 õigusvastaseks, kui ta tõendab, et avaldanud väide vastab tegelikkusele.
8.Vaidlusaluse väite tõelevastavuse kinnitamiseks esitas kostja Viru Maakohtu 09.05.2019 otsuse väärteosajas nr 4-18-6621 (tl 7–14). Kohtupraktika järgi on teises asjas, sh kriminaalasjas, tehtud kohtuotsus dokumentaalseks tõendiks TsMS 272 lg 2 järgi (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-12, p 13; 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, p 20; 13.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552, p 32; 22.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1725, p 12; 25.05.2020 otsus tsiviilajas nr 2-17-124505, p 14.3.4; 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 12). Kohus leiab, et kostja esitatud maakohtu otsus väärteoasjas on
asjakohane ja lubatud tõend (TsMS § 230 lg 1, § 238 lg 1), mida kohus saab asja lahendamisel arvestada.
9.Viru Maakohus arutas väärteomenetluse raames hagejate kaebust Keskkonnainspektsiooni otsusele, millega inspektsioon karistas hagejaid rahatrahviga jahiloata jahipidamise (jahiseaduse (JahiS) § 50) ja keelatud vahendiga ja viisil, keelatud ajal ja keelatud kohas jahipidamise (JahiS § 57) eest. Kohtuotsuses käsitles maakohus väärteomenetluses kogutud ja uuritud tõendeid. Lisaks tuvastas kohus otsuses faktilised asjaolud. Praeguses vaidluses omavad tähtsust järgmised väärteosajas nr 4-18-6621 maakohtu 09.05.2019 otsuses välja toodud tõendid ja asjaolud:
9.1.09.03.2018 sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeli ja lisadega tõendab, et Lääne-Virumaal Haljala vallas Tidriku külas RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal QN014 eraldisel 9 leiti metsa alt kaks põdra korjust (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 11; tl 7–14). Tunnistaja W ütlustest nähtub, et tema oli üks nendest, kes leidis metsast uluki jäänused. W andis väärteomenetluses toimunud kohtuistungil ütlusi, mille järgi läks ta ühel ilusal talvehommikul, mil maas oli värske lumi, koos Zga metssea luurele. Nad sõitsid Sudise poolt sisse ning vahetee pealt keerasid ära ning ühel hetkel Z ütles, et verised jäljed on kraavi kaldal. Nad pidasid auto kinni, Z hüppas autost välja ning läks metsa alla ja ütles, et põder on maas. W ise läks teiselt poolt välja ja nägi, et ka teine põder on seal kõrval maas. Nad läksid põtrade juurde. Põtradelt olid tagumised singid ja esikäpad ära lõigatud ning näha oli ka inimese jälgi (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 7; tl 7–14).
9.2.09.03.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokollist koos fototabeliga nähtub, et 09.03.2018 on võetud põdra (pull) ja põdra (lehm) korjustelt ekspertiisimaterjalid (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 11; tl 7–14).
9.3.Tunnistaja C andis väärteomenetluses toimunud kohtuistungil ütlusi, mille järgi on tal oma ettevõte ning ta tegeleb kodus konservide tegemisega. Jahihooaegadel pakub ta konservide tegemise teenust ka jahimeestele. Umbes aasta tagasi helistas talle üks XYst. Helistaja ütles, et loom on alla aetud ning lepiti kokku, et kõnealune loom tuuakse lihakonservide tegemiseks tema juurde. Samal päeval tõid Y ja X halli värvi Land Cruiseriga liha tunnistajale. Liha tassisid tunnistaja töötoa uksest sisse mõlemad XYd ning liha kallasid nad tema kastidesse ümber. Tegemist oli kondistatud ja pehme põdralihaga, mis oli täitsa värske (s.o liha ei olnud eelnevalt külmutatud). Liha oli ilus, puhas ja korralik. Tunnistaja arvas, et seal ei ole kindlasti mitte ainult üks põder ega terve põder. Seda põhjusel, et lihal puudusid kõhuliha tükid ja kaelatükid. Puhast tagasinkide osa, mis oli lõigatud väiksemateks tükkideks, oli samuti ühe põdra jaoks suhteliselt palju. Tunnistajat hakkas häirima Virumaa Teatajas avaldatud artikkel põtrade tapmise kohta. C võttis ühendust kohaliku jahiühistu esimehega ja viimase kaudu jõudis teave tunnistajale toimetatud lihast politseile. Üks hetk helistas politseinik ja palus, et tunnistaja võtaks võimaluse korral lihatükke proovideks. Üks lihatükkidest oli tal juba soola ja pipraga ära segatud, kuid oli veel ka selliseid väljalõigatud veriseid tükke, mis oli maitsestamata. Ta võttis kilekoti sisse 200-300 grammi toorest maitsestamata verist liha ning pani selle sügavkülma. Samuti pani ta teise kilekoti sisse ka maitsestatud liha. Märgitud lihatükid andis tunnistaja üle Keskkonnainspektsioonile. Kui konservid said valmis, helistas tunnistaja politseiniku palvel tagasi ja andis teada, et XYd tulevad varsti konservidele järgi. XYd said lihakonservid kätte. Nad tassisid kastid autosse. Mõlemad mehed koos tõstsid kaste auto peale. Kui XYd lahkusid tunnistaja juurest, pidas Keskkonnainspektsioon nad kinni (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 9; tl 7–14).
9.4.06.06.2018 DNA ekspertiisist nähtub, et 12.03.2018 C poolt üle antud sügavkülmutatud lihatükk kuulub ühele 06.03.2018 Haljala vallas, Tidriku külas RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal QN014 eraldisel 9 leitud põdrale ning 12.03.2018 C poolt üle antud sügavkülmutatud liha segus esineb mõlema 06.03.2018 leitud põdra liha (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 11; tl 7–14).
9.5.06.11.2018 liiklusregistri väljatrükkist nähtub, et mootorsõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga nr XXXXXX kasutajaks on hageja I (maakohtu 09.05.2019 otsuse p 11; tl 7–14).
10.Kohus toob välja, et praeguses vaidluses ei ole esitatud otseseid tõendeid selle kohta, et hagejad tapsid keelatud ajal kaks põtra ning lõikasid maha nende kintsud ja tagaosad. Toimikus puuduvad tõendid, mis näitaksid, et hagejad olid tabatud eelmises lauses kirjeldatud tegude sooritamiselt. Kohtupraktika aktsepteerib kohtu võimalust üles ehitada enda järeldused (TsMS § 442 lg 8 esimene lause) kaudsetele tõenditele. Riigikohus on selgitanud, et seadus ei tee vahet otsestel ja kaudsetel tõenditel ning iseenesest ei ole kaudsel ja otsesel tõendil erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 51). Kaudne tõend on lubatud, kui selle põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgselt kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Kui otsus põhineb kaudsetel tõenditel, tuleb seda otsuses selgelt märkida ning näidata, kuidas kaudsed tõendid tõendavad vaidlusaluse asjaolu olemasolu või puudumist (Riigikohtu 31.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152, p 13.6.2 ja selles punktis viidatud kohtupraktika; 25.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-124505, p 14.3.3).
11.Kohus leiab, et otsuse p-des 9.1–9.4 välja toodud tõendiallikad on kaudsed tõendid, kuid hinnates neid kogumis saab väita, et hagejad tapsid 2018. a märtsi alguses kaks põtra ning lõikasid maha paremad lihatükid. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Tõendatud on, et 09.03.2018 Lääne-Virumaal Haljala vallas Tidriku külas RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal QN014 eraldisel 9 leiti metsa alt kaks põdra korjust. Põtradelt olid tagumised singid ja esikäpad ära lõigatud (otsuse p 9.1). C ütlused tõendavad, et hagejad tõid talle halli värvi Land Cruiseriga põdraliha konservide tegemiseks. Mõlemad hagejad tassisid liha tunnistaja uksest sisse ning aitasid liha ümber tõsta töötoas olevatesse kastidesse. C ütlused tõendavad, et põdraliha oli kondistatud ja pehme, liha oli täitsa värske, liha ei olnud eelnevalt külmutatud. Liha oli ilus, puhas ja korralik. Tunnistaja ütlused tõendavad ka seda, et talle toodud liha hulgas ei olnud kindlasti mitte ainult üks põder ega terve põder. Seda põhjusel, et lihal puudusid kõhuliha tükid ja kaelatükid. Puhast tagasinkide osa, mis oli lõigatud väiksemateks tükkideks, oli samuti ühe põdra jaoks suhteliselt palju. Kui tunnistaja teatas hagejatele, et konservid on valmis, tulid nad konservidele järele (otsuse p 9.3). Mootorsõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga nr XXXXXX kasutaks on hageja I (otsuse p 9.5). DNA ekspertiis näitas, et hagejate poolte Cle toodud liha pärines 09.03.2018 leitud põtradelt (otsuse p-d 9.2 ja 9.4). Arvestades eeltoodud tõendeid kogumis on eluliselt usutav ja saab väita, et hagejad tapsid 2018. a märtsi alguses kaks põtra ning lõikasid maha nende kintsud ja tagaosad.
12.Otsustamaks selle üle, kas hageja on sooritanud nendele artiklis etteheidetud tegusid, on oluline hinnata hagejate käitumist väärteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. Viru Maakohtu 09.05.2019 otsuse p-i 6 järgi kasutasid hagejad kohtuistungil õigust ütluste andmisest loobuda. Sealhulgas ei soovinud kumbki hagejatest kohtuistungil anda ütlusi käideldud jahisaaduste päritolu kohta (tl 7–14). Ka praeguses menetluses on kohus teinud hagejatele 13.04.2022kohtuistungil ettepaneku selgitada, kuidas põdraliha on nende kätte saanud (tl 67–70). Kohus juhindus ettepaneku tegemisel sellest, et vaidlusalused asjaolud ei ole kostja kontrolli all, kostja on esitanud talle kättesaadavad tõendid, mistõttu võiksid hagejad hea usu põhimõttest
tulenevalt esitada selgitused vaidluse all olevate asjaolude kohta. Vaatama kohtu ettepanekule ei ole hagejad selgitusi andnud.
13.Väärteomenetluses kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja C avaldas, et hagejad põhjendasid liha päritolu selliselt, et loom oli alla aetud ( vt tl 7–14; otsuse p 9.3). Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et hagejad koos või üks nendest võisid looma(d) alla ajada või hagejad koos või üks nendest võisid allaaetud looma(d) üles leida. Selline situatsioon ei ole erakordne ja kui hagejate väide liha päritolu kohta vastaks tõele, puuduks neil mõistlik põhjus mitte anda selle kohta seletusi väärteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. Asjaolu, et hagejad ei ole kummaski kohtumenetluses esitanud selgitust liha päritolu kohta, seab kahtluse alla nende poolt Cle esitatud väite, et põdraliha pärineb allaaetud loomast. Kui hagejad või üks nendest oleks looma(d) alla ajanud, jäänuks sellest sündmusest ka muud tõendid peale isiku seletuse, nt ametiasutusele laekunud teave liiklusõnnetuses hukkunud või liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist, kuna JahiS § 34 lg 4 kohustab teavitama jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnaametit hukkunud või surmatud loomast; kirjavahetus kindlusandjaga, kui kokkupõrge loomaga toimus kindlustatud autoga liigeldes; remonditöökoda poolt koostatud dokumendid, kui loomale otsa sõitnud autoomanik oleks pöördunud töökoja poole sooviga sõidukit remontida; vestlused teiste inimestega toimunud vahejuhtumi kohta jne. Hagejad ei ole aga esitanud dokumente kinnitamaks enda versiooni liha päritolu kohta.
14.Hagejate seletuste kui teabeallika ebausaldusväärsust näitab ka see, et kohtueelselt avaldasid nad Keskkonnainspektsioonile ebaõiget teavet. Viru Maakohtu 09.05.2019 otsuse p-st 6 nähtub, et 12.03.2018 ülekuulamise protokollis avaldas hageja II, et ta ei ole liha Cle viinud ning hageja I selgitas, et ta ei tea, millest konservid tehtud on (tl 7–14). Hagejate seletused on kummutatud C poolt väärteomenetluses kohtuistungil antud ütlustega, mille järgi tõid hagejad talle põdraliha konservide tegemiseks (tl 7–14; otsuse p 9.3).
15.Keskkonnaministri 28.05.2013 määrusega nr 32 vastuvõetud „Jahieeskirja“ (edaspidi määrus) § 5 lg 1 järgi võib põdrale jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hagejad olid jahimehed, mistõttu pidid nad olema teadlikud viidatud piirangust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejad küttisid põtru 2018. a märtsi alguses ehk ajal, kui põdrale on jahipidamine määruse § 5 lg 1 järgi keelatud.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et artiklis hagejate kohta avaldatud väide „salakütid“ vastab tõele. Hagejad on heitnud kostjale ette, et viimane ei ole hagejaid eristanud, omistades põtrade tapmist hagejatele ühiselt. C ütlustest nähtub, et hagejad ühiselt toimetasid liha tunnistajale konservide tegemiseks ning tulid konservidele järgi. Kumbki hagejatest ei ole väärteomenetluses ega tsiviilkohtumenetluses kasutanud võimalust anda selgitusi liha päritolu kohta. Seetõttu on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejad panid vaidluse all olevad teod toime koos. Tegude tõendatuse osas jääb kohus otsuse p-s 11 esitatud põhjenduste juurde. Seetõttu vastab tõele väide „salakütt“ kummagi hageja osas.
17.Kohus leiab, et kuna vaidlusalune faktiväide vastab tõele, ei ole selle avaldamine õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel ka juhul, kui faktiväide kahjustab hagejate mainet. Kohtupraktikas tuuakse välja, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagejate kahju tekitamise lõpetamise nõude, kus hagejad paluvad kohustada kostjat eemaldama artiklist hagis välja toodud laused. Kuivõrd hagejatele kahju tekitamine ei ole õigusvastane, jätab kohus rahuldamata hagejate nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
18.Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid juhindudes seejuurest järgmisest. Praeguses vaidluses on küll tegemist poolte paljususega hagejate poole peal, sest menetluses osaleb kaks hagejat. Kohus jääb aga otsuse p-s 4 esitatud seisukoha juurde, et hagejad ei ole vältimatud kaashagejad (TsMS§ 207 lg 3) ja iga hageja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause). Seetõttu jaotab kohus menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes hageja I poolt esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja I kanda ning hageja II poolt esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja II kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei pea võimalikuks välja mõista kostja 13.02.2023 taotlusel hagejatelt solidaarselt hüvitist kostja menetluskulude katteks. Hagejad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid iga hageja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Kohus määrab järgnevalt kindlaks kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse, jagab saadud summa vastavalt hagejate arvule kahega ja mõistab igalt hagejalt eraldi hüvitise kostja menetluskulude katteks.
19.Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 13.02.2023. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud
eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 146,73 eurot (käibemaksuta) kokku 44 tundi ja 18 minuti ulatuses. Kostja on selgitanud, et lepingulised esindajad ei ole üksteise tegevusi dubleerinud ning kahe esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud täiendavaid menetluskulusid. Kostja märgib, et menetluskulude nimekiri kajastab ühe lepingulise esindaja toiminguid, v.a. kui kahe esindaja tegevused on selgelt esile toodud.
20.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
21.Käesolevas tsiviilasjas on kostjat esindanud vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 146,73 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 146,73 eurot (käibemaksuta) tasuna mõistlik.
22.Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks kostjale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest.
23.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 44 tundi ja 18 minutit. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
24.Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega, samuti kostja 05.04.2021 vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostja lepingulise esindaja poolt perioodil 25.03.2021 kuni 05.04.2021 tehtud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 10 tundi.
25.Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi ja 6 minutit 06.04.2022 menetlustoimingule. Kohus selgitab, et hageja
05.05.2021 seisukoha osas kostjalt seisukohta ei küsitud ning kohus arvestab kostja lepingulise esindaja ajakulu hageja 05.05.2021 seisukoha ja selle lisadega tutvumiseks 13.04.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele (perioodil 11.04.2022 kuni 12.04.2022 tehtud menetlustoimingud) kulunud aja hulka.
26.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud 13.04.2022 ning 13.02.2023 menetlustoimingud. Arvestades nimetatud kuupäevadel toimunud kohtuistungite kestust (13.04.2022 kohtuistungi algus kell 09:55 ja lõpp 10:50 ning 13.02.2023 kohtuistungi algus kell 10:00 ja lõpp 10:35) loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu üks tund 13.04.2022 kohtuistungil esindamiseks ning 36 minutit 13.02.2023 kohtuistungil esindamiseks. Kohus on eelnevalt leidnud, et mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ei ole ning seega ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks ka kahe lepingulise esindaja kohtuistungitel osalemisega tekkinud õigusabikulu.
27.Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 35 tundi ja 30 minutit. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 146,73 eurot (käibemaksuta), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 5208,92 eurot (35 tundi 30 minutit x 146,73 eurot). Kostja ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.
29.Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5208,92 eurot. Kohus jagab kostja kulusid kahega ja mõistab kummalti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2604,46 eurot (5208,92 eurot : 2).
30.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda nende poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.