B2 Impact OÜ hagi V. S. vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu hüvitise nõudes
Hagihind
5 982,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja esindaja: Anzhela Ternikova (e-post XXX) Kostja: V. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus (TsMS § 404)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ 10.03.2025 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista V. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 4 000 eurot, intress 62,51 eurot ja viivis 260,35 eurot.
4.Välja mõista V. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (s.o 4 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras alates 30.01.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue V. S.-ilt mõistmiseks.
sissenõudmiskulu hüvitise välja
6.Menetluskulud jätta 20,28% ulatuses B2 Impact OÜ ja 79,72% ulatuses V. S. kanda.
7.Välja mõista V. S.-ilt menetluskulu 474,33 eurot B2 Impact OÜ kasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. S.-il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.E AS ja kostja sõlmisid 08.03.2024 krediidilepingu nr XXX, krediidilimiidiga 4 000 eurot ning intressimääraga 42% aastas. Lepingu kohaselt anti kostja kasutusse krediit, mille kostja võis igal ajal tagasi maksta ja mille sai päras tagasimaksmist taas kasutusele võtta. Kostja pidi tasuma iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt igakuise minimaalse tagasimakse, mis koosnes vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning lisaks maksma intressi ja tasusid. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning minimaalse kuumakse summa ei ole ühetaoline, sõltudes sellest, kuidas tarbija oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja tarbijale igakuiselt arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja sai krediiti kokku 4 000 eurot. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole. Kostjal jäid tasumata 01.04.2024, 01.05.2024, 01.06.2024 ja 01.07.2024 arved. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 01.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.07.2024 ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. Krediidiandja saatis 15.07.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.07.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas kostjavastased nõuded hagejale 01.08.2024. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostjal põhivõlg summas 4 000 eurot ja tasumata intress 596,72 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 000 eurolt perioodi 17.07.2024 – 29.01.2025 eest määraga 42% aastas kokku summas 904,63 eurot. Seoses võla sissenõudmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, analüüsides kosja esitatud andmete põhjal (laenutaotlus ja pangakonto väljavõte 4 kuu kohta) kostja regulaarseid sissetulekuid ning finantskohustusi. Taotluse esitamisel teatas kostja, et ta töötab erasektoris ning tal on regulaarne sissetulek 900 eurot. Igakuisteks finantskohustusteks oli kostja märkinud 0 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Krediidiotsuse tegemisel võttis krediidiandja pangakonto analüüsi tulemusel kostja 2 kuu keskmise sissetulekuna arvesse 723,91 eurot. Finantskohustusteks ja majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja vastavalt 100 eurot ja 304 eurot. Lisaks teostati päringud maksehäirete registritesse (creditinfo.ee ja taust.ee) ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Lisateavet kostjalt endalt ei küsitud, kuna pangakonto analüüs on automatiseeritud. Andmeid kogumis hinnates tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel täita. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingust tuleneva põhivõla 4 000 eurot, intressivõlgnevuse 596,72 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 904,63 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 4 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on menetlusse võtmise määrus KÄPO kaudu kätte toimetatud 14.02.2025 ning hagimaterjalid 15.02.2025. Kostja hagile ei vastanud. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks 2
3.Kohus selgitas 05.03.2025 määruses, et krediidiandja võib olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tegi ettepaneku VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks. Hageja esitas 10.03.2025 ümberarvestuse ning märkis, et alternatiivselt taotleb ta välja mõista põhivõlgnevuse 4 000 eurot, intressi 63,50 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, viivise 260,35 eurot ja viivise põhivõlalt alates 30.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Samas märkis hageja, et taotleb enamtasutud riigilõivu 35 euro tagastamist. Kohus ei nõustu, et hagilt oleks tasutud riigilõivu ettenähtust enam. Hageja esitas hagi hinnaga 5 982,35 eurot, millise hinnaga hagilt tuleb vastavalt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 tasuda 595 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasus hageja hagi esitamiselt õigesti 595 eurot. Kohus jätab hageja 10.03.2025 taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et E AS ja kostja sõlmisid 08.03.2024 tähtajatu krediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 4 000 eurot intressiga 42.00% aastas. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena iga kuu 15. kuupäeval, tasudes 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ning muud tasud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 51,11% aastas (leping dtl 24-25, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 26-29).
5.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis E AS 11.03.2024 krediidilepingu nr XXX alusel kostja kontole 4 000 eurot (dtl 30-31).
6.Nõude loovutamise teatise (dtl 113) kohaselt loovutas E AS nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.08.2024.
7.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 08.03.2024 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Kohus leiab, et lepingus nr XXX märgitud krediidikulukuse määr 51,11% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
9.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
10.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, 3
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
13.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
14.Hageja selgituste (dtl 65 jj) kohaselt tehti krediidiotsus kostja pangakonto väljavõtte pinnalt, kus 4 kuu kohta kogutud väljavõtte analüüsi tulemusel võttis krediidiandja kostja keskmise sissetulekuna arvesse 2 kuu keskmise 723,91 eurot, mil kostja sai ametlikku ja regulaarset sissetulekut. Finantskohustusteks arvestas krediidiandja 100 eurot ja majapidamiskuludeks 304 eurot. Seejuures oli kostja ise teatanud oma sissetulekuks 900 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ning finantskohustusteks 0 eurot. Laenu taotlemise ajal kostjal maksehäired puudusid. Lisateavet kostjalt endalt ei küsitud, kuna pangakonto analüüs on automatiseeritud, krediidiandja isikuliselt kontoväljavõtteid üle ei vaata ning info jookseb automaatselt krediidifaili. Eelneva tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et lepingust tulenevate kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.
15.Kohus tuvastab, et krediidiandja on kogunud kostja kontoväljavõtte perioodi 01.11.2023 08.03.2024 kohta (dtl 95 jj). Kohtu hinnangul ei vasta krediidiandja poolt arvesse võetud töötasu suurus tegelikkusele, sest sissetuleku suuruse ja regulaarsuse kontrollimisel ei ole aluseks ei ole võetud piisavat ajavahemikku, kuigi andmed olid kogutud. Kontoväljavõttelt nähtuvalt on kostja saanud töötasu U OÜ-lt (laekumised 09.11.2023 ja 08.12.2023 selgitusega „töötasu“) ja G OÜ-lt (laekumised 09.01.2024, 13.01.2024 ja 23.01.2024 selgitusega „palk“). Seega oli kostja keskmine töötasu antud ajavahemikul tegelikult 444,46 eurot (723,91 + 723,91 + 80 + 200 + 50 : 4). Peale 23.01.2024 laekumist G OÜ-lt enam ühtki laekumist, mis võiks olla töötasuga seostatav, kostja kontoväljavõttelt ei nähtu. Hageja avaldatu kohaselt krediidiandja kostjalt mistahes täiendavaid andmeid, sh sissetulekute kohta, ei küsitud. Hageja väidete kohaselt võttis krediidiandja kostja igakuiste majapidamiskuludena arvesse 304 eurot ning finantskuludena 100 eurot. Kuigi kohtule ei ole vastavate kulude kujunemine hagist jälgitav, on krediidiandja ise hinnanud kostja igakuisteks kuludeks kokku 404 eurot. Eeltoodu põhjal on ilmne, et kostjale, arvestades tema vähest ja 4
ebaregulaarset sissetulekut ning krediidilepingu sõlmimisega kaasnevate kohustuste mahtu, lepingust tulenevate kohustuste täitmine tegelikult jõukohane ei olnud.
16.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine ja analüüsimine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja küll esitanud ebaõigeid andmeid oma töötasu kohta, kuid see ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli ebaõigetest andmetest teadlik seoses tehtud päringutega, kuid otsustas kogutud andmeid arvesse võtta üksnes osaliselt ning täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.
18.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 4,50%.
19.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
20.Kohtule on esitatud leping ülesütlemise hoiatus (dtl 106-108, tõlge dtl 109), mille kohaselt andis krediidiandja kostjale 01.07.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.07.2024 ning 15.07.2024 lepingu lõpetamise teade (dtl 110, tõlge dtl 112). Kui kostja ühtegi makset teinud ei olnud, siis oli kostja ka ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Ülesütlemise hoiatusest ja teatest nähtuvalt olid need saadetud kostja lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus leiab, et leping oli kehtivalt üles öeldud alates 16.07.2024.
21.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping nr XXX on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kostja sai lepingu alusel krediiti 4 000 eurot (dtl 94) ning ühtegi makset lepingu katteks teinud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 4 000 eurot. 5
23.Kohtule esitatud ümberarvestuse (dtl 133 jj) kohaselt nõuab hageja alternatiivselt (so ümberarvestuse korral) lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intresside tasumist VÕS § 94-järgses määras kokku 63,50 eurot. Hageja on arvestanud intressi alates 09.03.2024, kuid kuna kostjale tehti lepingu alusel väljamakse 11.03.2024, rahuldab kohus hageja intressinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 62,51 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 4 000 eurot võlaperiood
% aastas
11.03.2024 – 30.06.2024 01.07.2024 – 16.07.2024
4,5 4,25
% päevas 0,012295 0,011612
summa päevas 0,4918031 0,464481
perioodis päevi 112 16
perioodi summa 55,081936 7,431696
24.Ümberarvestusega esitatud viivisearvestuse kohaselt nõuab hageja perioodi 17.07.2024 – 29.01.2025 eest viivist seadusjärgses määras kokku 260,35 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 260,35 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 4 000 eurot võlaperiood
% aastas
17.07.2024 – 31.12.2024 01.01.2025 – 29.01.2025
12,25 11,15
% päevas 0,03347 0,030548
summa päevas 1,338798 1,221918
perioodis päevi 168 29
perioodi summa 224,918064 35,435622
25.Kohus mõistab välja viivise alates 30.01.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
26.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seos meeldetuletuskirjade saatmisega 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
27.Hageja märkis 10.03.2025 menetlusdokumendis, et taotleb otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Taotlusest puudub põhjendus, samuti pole hageja märkinud, et sooviks anda viivitamatu täidetavuse vastu tagatise (TsMS § 469). Kohus ei tee lahendit, mis oleks viivitamata täidetavaks tunnistatav tagatiseta (TsMS § 468). Kohus jätab taotluse rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 5 982,35 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 4 768,86 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 20,28% ja kostja kanda 79,72% menetluskuludest.
29.Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal menetluskulu 595 eurot, mis on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
30.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
31.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 474,33 eurot (595 x 79,72%). 6
32.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.