T.B. hagi Narva linn, XXXX korteriühistu vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
14 347,60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. novembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): T.B. (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Maria Abramenkova Vastustaja (kostja): Narva linn, XXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXXX), esindaja Marina Suhnjova
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. novembri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus T.B. kanda.
3.Välja mõista T.B.lt Narva linn, XXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 360 eurot.
4.Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud ortopeed Sergey Shestakovi koostatud koopia haigusjuhtumist nr XXXXXXXX. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.B. (hageja) esitas 09.05.2022 maakohtule Narva linn, XXXX korteriühistu (kostja/korteriühistu) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks varaline kahju 10 847,60 eurot, mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ja seadusjärgne viivis mõlemalt hüvitiselt. Hagiavalduse kohaselt kukkus hageja 10.05.2018 XXXX kortermaja esimese korruse trepikojas ning sai tugeva põrutuse küünarliigestele ja mõlemale põlveliigesele. Kukkumise põhjustasid põrandale pandud DVP-lehed, mille ääred olid ülespoole kaardus. Tegemist on üldkasutatava ruumiga, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Hageja pöördus samal päeval erakorralise meditsiini osakonda, tal on diagnoositud esmane kahepoolne gonatroos. Tervisliku seisundi tõttu ei saa hagejale teha operatsiooni (ta on 80 aastat vana). Hagejal on talumatu valu, ta on sunnitud tarvitama tugevaid valuvaigisteid, mitu korda on tehtud blokaadisüste põlvedesse ja küünarnukkidesse. Hagejale on 11.06.2019 määratud raske liikumispuue. Hageja saab liikuda vaid korteris. Seoses kukkumisega on hagejal tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varaliseks kahjuks on ravi- ja transpordikulud 10 847,60 eurot. Mittevaraline kahju seisneb selles, et hagejal on tuvastatud raske liikumispuue ning tervisekahjustus mõjutab tema igapäevast elu. Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu. Hageja palus võtta arvesse oma vanust. Tal on raske kiiresti reageerida ja kohe aru saada, kuidas on vaja tegutseda. Hageja ei teadnud, et tema kulud tervishoiule tõusevad nii drastiliselt. Hageja pöördus 20.06.2018 politsei poole, vastus saadeti talle 25.07.2018, selle sai ta kätte paari päeva möödumisel. Sel ajal oli aegumine peatunud. 31.08.2021 pöördus hageja Viru Maakohtu poole taotlusega riigi õigusabi saamiseks. Ajavahemikus 2018‒2019 palus hageja oma abikaasa kaudu, et korteriühistu esindaja tuleks tema juurde ning vaataks, mis hagejaga juhtus ja kuidas ta ennast tunneb. 2020‒2021 oli vaidlus selle üle, kes kuuluvad korteriühistu juhatusse. Sel ajal ei olnud selge, kelle poole pidi hageja oma küsimusega pöörduma. Kostja tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis 10.05.2018 kukkumisest, et hageja kukkus Narvas XXXX maja esimese korruse trepikojas, et kukkumise põhjuseks oli kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. 10.05.2018 ei olnud trepikoja põrandal DVP-lehti. Kohtuistungil esitas kostja nõudele ka aegumise vastuväite.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 14. novembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejale tekitatud kahju ja selle suuruse tõendamine eelduslikult keerukas, mistõttu on põhjendatud lahendada kõigepealt aegumise vastuväide. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 sätestab, et kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. On ilmne, et kohe pärast kukkumist 10.05.2018 ei saanud olla selge tervisekahju ulatus ega tekkivate kulude suurus. Ka ei pidanud kohe selge olema kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuigi hageja on kohtuistungil öelnud, et sai kahjust ja kahju tekitajast teada 10.05.2018. Hageja on kogunud kulude kohta tõendeid alates 2018. aastast ning on kinnitanud, et tegi seda korteriühistule kahjunõude esitamiseks. Enamus kulusid 2018. aastal on tehtud septembrist detsembrini. Diagnoos pandi hagejale 30.05.2018. Sellest võib järeldada, et hiljemalt 2018. a lõpuks oli hagejal teada, et talle on kahju tekkinud ja kes võiks kahju eest vastutada. Aegumise seisukohast ei ole nõutav, et isik teaks kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid, eriti kui kahju tekib tulevikus, on püsiv või selle tagajärjed korduvad edaspidi. Tulevase, püsiva või korduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja arvestamisel kehtib kahju ühtsuse põhimõte, mille kohaselt muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 484). Eelneva pinnalt luges kohus aegumise alguseks 31.12.2018. Seega oleks nõue aegunud 31.12.2021. Hageja väitel oli aegumine peatunud ajavahemikus 20. juunist 25. juulini 2018, mil ta pöördus politsei poole ja ootas politsei vastust. Politsei selgitas hagejale, et ta peab pöörduma korteriühistu poole. Seega oli hagejal 2018. a juuli lõpus teada kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid ei pruukinud veel olla teada kulude suurus. Samas ei saa aegumine peatuda ajal, mis eelnes aegumise algusele, ning kohus on lugenud aegumise alguseks 31. detsembri 2018. Hageja on tuginenud ka sellele, et 2020‒2021 oli vaidlus korteriühistu juhatuse liikmete üle. Kohus nõustus kostjaga, et kuni juhatuse liikmete valimise otsust ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud, saab lähtuda registrikaardile kantud juhatuse liikmetest. 31.08.2021 esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlus rahuldati 06.10.2021, kohtumäärus jõustus 27.10.2021 (tsiviilasi nr 2-21-13611). TsÜS § 160 lg-st 1, lg 2 p-st 8 ja lg-st 3 tulenevalt oli aegumine peatunud 31. augustist 27. oktoobrini 2021 ehk 57 päeva. Nõue aegus seega 26.02.2022. Hageja esitas hagi kohtule 09.05.2022. Et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, on kirjas TsÜS § 142 lg-s 1, mistõttu ei saa aegumise vastuväite esitamine olla seadusevastane. Kuna kohus leidis, et hageja nõue on aegunud, ei ole vaja hinnata selle sisulist tõendatust, vaid menetlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel lõpetada. Kohus leidis, et põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest hagi ei jäänud rahuldamata mitte põhjendamatuse, vaid aegumise tõttu. Kui kostja oleks aegumise vastuväite esitanud varem, oleksid tema kulud olnud väiksemad.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. novembri 2022 otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule hagi läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 153 lg-t 1 ja ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas kohus jõudis järeldusele, et aegumine hakkas kulgema 31.12.2018. Kohus on jätnud aegumise kulgemise aluseks olevad asjaolud välja selgitamata. Ei ole selge, kuidas jõudis kohus järeldusele, et 31. detsembriks 2018 pidi hageja teadma oma kuludest ja nende suurusest (mitte aga nt 11. juuniks 2019, kui hagejale määrati raske liikumispuue). Selleks ajaks ei olnud hagejale tehtud MRT (tehti alles juulis 2020), ei olnud otsust operatsiooni toimumise kohta (operatsiooni korral oleksid kulud olnud teised) ning hageja polnud teadlik, et leidub veel üks variant, mis saab aidata – hüaluroonhappe süstid. Seega kõik kulud ei olnud 31. detsembriks 2018 selged. 31.05.2018 pani hagejale diagnoosi üldkirurg, kuid tegelikult tegeles ravimisega ortopeed, kelle ärakuulamist on hageja taotlenud. 20.11.2018 anamneesis on kirjas kaebused – valu mõlemas põlveliigeses, kukkus mais 2018, pöördus traumapunkti – põlveliigeste kontusioon, keeldus korduv Rö uuringust ja Skudexa tab. Soovitakse põlveliigeste proteesimist, INSAID vajadusel (kuna arstidelt tõendite saamine on raskendatud, lisab hageja ortopeed Sergey Shestakovi väljavõtte apellatsioonkaebusele). Kui võrrelda 2018. ja 2019. aastat, siis on selge, et hageja ravimeid on vahetatud ning ravimite hulk on suurenenud. Aegumine hakkas kulgema jaanuarist 2020, st hetkest, kui hageja sai ortopeed Vladimir Trahtinilt (kelle ärakuulamise taotlus on esitatud) suuliselt teada, et talle on vaja teha 24 hüaluroonhappe süsti, nende hind on kokku 6000 eurot ja haigekassa seda kulu ei kata. Sellest momendist tekkis hagejal täielik arusaam oma kuludest (kulud suurenesid drastiliselt), ta sai aru, et ta peab kogu aeg võtma tõsiseid valuvaigisteid, et talle ei tohi teha operatsiooni ning aidata saavad vaid hüaluroonhappe süstid.
5.Narva linn, XXXX korteriühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt vaidleb kostja vastu ortopeed S. Shestakovi 20.11.2018 tõendi vastuvõtmisele. Samas ei muuda see tõend aegumise küsimuses midagi. Põhjendatud ei ole väide, et hagi esitamisega hilinemine on vabandatav operatsioonilootusega. Väide, et aegumine algas hetkest, kui hageja sai teada, et talle on vaja teha 24 hüaluroonhappe süsti ja nende hind on 6000 eurot, ei tugine TsÜS § 153 lg-le 1. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et tulevase, püsiva või korduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja arvestamisel kehtib kahju ühtsuse põhimõte, mille kohaselt muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda. Lisaks osteoartroosi ravijuhendist Eestis tuleneb, et hüaluroonhappe süstid ei ole retseptiravim, mis on hädavajalik gonatroosi puhul, vaid täiendav ravi, mistõttu ei rahasta seda ka haigekassa. Hüaluroonhappe süstid ei vabasta hagejat valust ja tõsiste valuvaigistite võtmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele
tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue on aegunud (TsMS § 449 lg 3).
7.1.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus kohaldas valesti TsÜS § 153 lg-t 1. Nimetatud sättest tulenevalt on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Maakohus on õigesti märkinud, et aegumise seisukohast ei ole nõutav, et isik teaks kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid. Teadmisena kahjus all tuleb mõista teadmist kahju tekitamise aluseks olevatest asjaoludest, s.o isikule tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Tegemist on nn kahju ühtsuse printsiibiga, mille kohaselt muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda. Kahju ühtsuse printsiip kehtib ka mittevaralise nõude puhul. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Nii on Riigikohus 15.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16 asunud seisukohale, et kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist.
7.2.Maakohus tuvastas, et aegumine algas 31.12.2018, aegumine oli peatunud 31.08.2021 kuni 27.10.2021 (s.o 57 päeva) ning hageja nõue aegus 26.02.2022, kuna hagiavalduse esitas hageja kohtule alles 09.05.2022. Maakohus on nimetatud faktilised asjaolud tuvastanud hageja esitatud tõendite alusel (maakohtu otsuse p 15) ning põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei ole aegumistähtaja kulgemise aluseks olevaid asjaolusid välja selgitanud. Hageja peamine seisukoht apellatsioonkaebuses on see, et 31.12.2018 ei olnud tal veel kõik kulud teada ning aegumise algust tuleks arvestada alates 2020. a jaanuarist, kui ta sai teada hüaluroonhappe süsti tegemise vajadusest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb aegumistähtaja arvestamisel lähtuda kahju ühtsuse printsiibist, mitte sellest, mil hageja kulutused tervisele suurenevad.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Seetõttu peab hageja hüvitama kostja menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega kokku 3 tunni ulatuses summas 360 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud 360 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning õigusabikulu 360 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
9.Apellatsioonkaebusele lisatud ortopeed S. Shestakovi koostatud haigusjuhtumi nr XXXXXXXX koopia ei ole aegumise vaidluse lahendamisel asjakohane ning selle asja materjalide juurde võtmist ei ole kaebuses ka põhistatud. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde võtmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.