Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja esindajad
T B hagi Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise nõudes 10 847,60 eurot 13.09.2022 Hageja: T B (isikukood XXX), määratud esindaja: Maria Abramenkova Kostja: Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu (registrikood 80069939), lepinguline esindaja Maria Suhnjova
RESOLUTSIOON
1.Jätta T B hagi Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1(5)
1.T B (hageja) esitas 9. mail 2022 hagi Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju 10 847,60 eurot, mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ja seadusjärgne viivis mõlemalt hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi.
2.Hageja nõue põhineb asjaolul, et ta kukkus 10. mail 2018 Tallinna mnt 32 kortermaja esimese korruse trepikojas (soklikorrusel) ning sai tugeva põrutuse küünarliigestele ja mõlemale põlveliigesele. Kukkumise põhjustasid põrandale pandud DVP-lehed, mille ääred olid ülespoole kaardus ja mille otsa inimesed komistasid. Tegemist on üldkasutatava ruumiga, mille korrasoleku ja hooldamise eest vastutab korteriühistu. Hageja pöördus samal päeval erakorralise meditsiini osakonda, tal diagnoositi esmane kahepoolne gonatroos. Tervisliku seisundi tõttu ei tohi hagejale teha operatsiooni, ta on hetkel 80 aastat vana. Hagejal on talumatu valu, ta on sunnitud tarvitama tugevaid valuvaigisteid, talle on mitu korda tehtud blokaadisüste põlvedesse ja küünarnukkidesse. Siiani ei ole taastunud hageja liikumisvõime, ta saab liikuda vaid korteris, aga mitte tänaval. Hagejale on alates 11. juunist 2019 määratud raske liikumispuue.
3.Seoses trepikojas kukkumisega tekkis hagejal nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varaliseks kahjuks on eelkõige ravikulud, samuti kulutused transpordile. Ravi- ja transpordikulud on kokku 10 847,60 eurot. Mittevaraline kahju seisneb selles, et hagejal tuvastati raske liikumispuue, tal tekkis tervisekahjustus, millest ta ei ole siiani paranenud ja mis mõjutab tema igapäevast elu. Ta ei saa enam elada üksi, vajab pidevat kõrvalist abi ning tal on tugevad valud. Mittevaralise kahju hüvitise palub hageja välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel. Korteriühistu vastutab kahju tekkimise eest, sest kui korterühistu ei oleks pannud põrandale DVP-katet selliselt, et plaatide äärte taha võib komistada, ei oleks hageja kukkunud, tal poleks tekkinud liikumispuuet, varalist ega mittevaralist kahju.
4.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja fotod põlvedest ja küünarnukkidest, trepikojast, väljavõtted digiloost ja kuludokumendid.
5.Kostja hagi ei tunnista, vaid leiab, et nõuded on tõendamata ja põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis 10. mai 2018 kukkumisest, et kahepoolse gonatroosi diagnoosi põhjuseks oli 10. mai 2018 kukkumine, et hageja kukkus XX maja esimese korruse trepikojas, et kukkumise põhjuseks oli kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Põhjuslik seos ja õigusvastasus on tõendamata. Hageja tuli ise 10. mail 2018 korteriühistu kontorisse, ütles, et kukkus, ja palus end viia erakorralise meditsiini osakonda. Anamneesi järgi kukkus hageja keldrisse, enne hagi esitamist ei ole ta kostjale öelnud, et kukkus esimese korruse trepikojas.
10.mail 2018 ei olnud trepikoja põrandal DVP-lehti, nagu väidab hageja. Kostja täidab oma kohustust tagada maja korrashoid. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et tema põlveliigese muutused tekkisid 10. mai 2018 kukkumisest. Hagejal on palju kroonilisi haigusi, tema tervislik seisund enne kukkumist on tõendamata.
6.Kohtuistungil esitas kostja nõudele aegumise vastuväite. Hageja vaidles sellele vastu ja selgitas, et kõigi kulude osas ei ole nõue aegunud. Kohus andis hagejale tähtaja aegumise osas seisukoha ja täiendavate tõendite esitamiseks, et teha aegumise osas vaheotsus.
7.Hageja palub võtta arvesse hageja vanust ning seda, et tal on raske kiiresti reageerida ja kohe aru saada, kuidas on vaja tegutseda. Ta ei teadnud, et tema kulud tervishoiule tõusevad nii drastiliselt. Hageja pöördus 20. juunil 2018 politsei poole ja vastus saadeti talle 25. juulil 2018, selle sai ta kätte paari päeva möödumisel. Sel ajal oli aegumine peatunud. 31. augustil 2021 2(5)
2-22-6893 pöördus hageja Viru Maakohtu poole taotlusega riigi õigusabi saamiseks. AS S poole pöördus hageja kontoväljavõtte saamiseks 9. juulil 2022. Ajavahemikul 2018‒2019 palus hageja oma abikaasa kaudu, et korteriühistu esindaja tuleks tema juurde ning vaataks ise, mis hagejaga juhtus ja kuidas ta ennast tunneb. Korteriühistu esindaja ütles, et ta ei tule. Lisaks oli 2020‒ 2021 vaidlus selle üle, kes kuuluvad korteriühistu juhatusse. Vaidlus lõppes kohtumenetlusega ja selle aja vältel ei olnud selge, kelle poole pidi hageja oma küsimusega pöörduma. Isegi kui nõue on aegunud, tuleb hagi rahuldada, sest kostja tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega.
8.Kostja leiab, et hageja seisukohad aegumise osas on asjakohatud ja need tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole tõendanud, et esineks aegumise katkemise või peatumise aluseid, samuti seda, et tegemist oleks muu kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 sätestatud aegumistähtajaga. Hageja esitatud tõendid viitavad, et hageja tarvitas valuvaigisteid juba enne kukkumist. Hageja ei ole pärast 10. maid 2018 ühtegi korda pöördunud korteriühistu juhatuse poole seoses terviseprobleemide või kukkumisega. Korteriühistu juhatuse üle peetava kohtuvaidluse ajal sai lähtuda registrikaardile kantud juhatuse liikmetest. Aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, nagu see on kirjas TsÜS § 138 lg-s 2, sest ei ole tõendatud, et kostja teostaks oma õigusi seadusevastaselt või tema eesmärk oleks hagejale kahju tekitamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
11.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kuivõrd hagejale tekitatud kahju ja selle suuruse tõendamine on eelduslikult keerukas, on põhjendatud lahendada enne nõude sisulise menetlemise jätkamist aegumise vastuväide.
12.Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oleks lepingulised suhted, seega on ta esitanud hagi lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tuleneb kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest.
13.Hageja väidab, et kukkus kostja hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu ja sellest tekkis talle tervisekahju. Seega saab tema nõude aluseks olla VÕS § 1043.
14.TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
15.Hageja sõnul kukkus ta 10. mail 2018. On ilmne, et kohe pärast kukkumist ei saanud talle olla selge tervisekahju ulatus ega selle tõttu tekkivate kulude suurus. Ka ei pidanud hagejale kohe selge olema kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuigi hageja on kohtuistungil öelnud, et sai kahjust ja kahju tekitajast teada 10. mail 2018. Samas on hageja kogunud kulude kohta tõendeid 3(5)
2-22-6893 juba alates 2018. aastast, kohtuistungil ta kinnitas, et tegi seda korteriühistule kahjunõude esitamiseks. Enamus kulusid 2018. aastal on tehtud vahemikus septembrist detsembrini. Diagnoos pandi hagejale 30. mail 2018. Sellest võib järeldada, et hiljemalt 2018. aasta lõpuks oli hagejal teada, et talle on kahju tekkinud ning kes võiks kahju tekkimise eest vastutada.
16.Aegumise seisukohast ei ole nõutav, et isik teaks kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid, eriti kui kahju tekib tulevikus, on püsiv või selle tagajärjed korduvad edaspidi. Tulevase, püsiva või korduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja arvestamisel kehtib kahju ühtsuse põhimõte, mille kohaselt muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 484).
17.Eelneva pinnalt loeb kohus aegumise alguseks 31. detsembri 2018. Seega oleks hageja nõue aegunud 31. detsembril 2021.
18.Hageja väitel oli aegumine peatunud ajavahemikul 20. juunist kuni 25. juulini 2018, mil ta pöördus politsei poole ja ootas politsei vastust. Politsei selgitas hagejale, et ta peab pöörduma korteriühistu poole. Seega oli hagejal 2018. a juuli lõpus teada kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid ei pruukinud veel olla teada kulude suurus. Samas ei saa aegumine peatuda ajal, mis eelnes aegumise algusele, ning kohus on lugenud aegumise alguseks 31. detsembri 2018.
19.Hageja on tuginenud ka sellele, et 2020‒2021 oli vaidlus korteriühistu juhatuse liikmete üle. Kohus nõustub kostjaga, et kuni juhatuse liikmete valimise otsust ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud, saab lähtuda registrikaardile kantud juhatuse liikmetest.
20.Hageja on viidanud, et esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks 31. augustil 2021. Taotlus rahuldati 6. oktoobril 2021, kohtumäärus jõustus 27. oktoobril 2021 (tsiviilasi nr 2-2113611).
21.TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 8 võrdsustab et hagi esitamisega samas asjas esmakordse avalduse esitamise menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. TsÜS § 160 lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
22.Eelnevast tulenevalt oli aegumine peatunud 31. augustist kuni 27. oktoobrini 2021 ehk 57 päeva. Nõue aegus seega 26. veebruaril 2022. Hagiavalduse esitas hageja kohtule alles 9. mail 2022.
23.Hageja on seisukohal, et aegumise kohaldamine on vastuolus VÕS § 6 nimetatud hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 2 ütleb hea usu põhimõtte kohta, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
24.Et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, on kirjas TsÜS § 142 lg-s 1, mistõttu ei saa aegumise vastuväite esitamine olla seadusevastane. Ka ei ole asjas ilmne, et aegumise vastuväite esitamine tekitaks hagejale täiendavat kahju. Asjaolu, et kostja esitas aegumise vastuväite alles kohtuistungil, võib olla oluline menetluskulude jaotamisel.
25.Eelnevast tulenevalt tuleb hagi nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata.
4(5)
2-22-6893
26.Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ei ole vaja hinnata selle sisulist tõendatust, vaid menetlus tuleb TsMS § 449 lg 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
28.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda, sest hageja nõue ei jäänud rahuldamata mitte põhjendamatuse, vaid aegumise tõttu. Kohus arvestab ka sellega, et kui kostja oleks aegumise vastuväite esitanud varem, oleksid tema kulud olnud väiksemad.