Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetlus käik Axxx Pxxx esitas 06.01.2023 kohtule pankrotiavalduse FARMADA ARENDUSED OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja täiteasjas nr 186/2019/585 võlgnik. Täiteasjas nr 186/2019/585 kuulutati 13.09.2022 Ametlikes Teadaannetes välja kinnisasja enampakkumine, millega kohtutäitur pani enampakkumisele kinnisasja registriosa numbriga 797902, aadressiga xxxxxx, xxxxxxx küla,xxxx vald, xxxxxxxx, mille alghinnaks oli 72 900 eurot. Enampakkumine lõppes 14.10.2022 ning 17.10.2022 tegi kohtutäitur enampakkumise parimaks tunnistamise otsuse, millega tunnistati parimaks pakkumiseks võlgniku pakkumine hinnaga 831 900 eurot. Kuna võlgnik ostuhinda ei tasunud, tunnistas täitur 13.09.2022 välja kuulutatud enampakkumise 20.10.2022 nurjunuks ja kuulutas 21.10.2022 välja kordusenampakkumise alghinnaga 79 200 eurot. Enampakkumine lõppes 21.11.2022. 22.11.2022 tegi kohtutäitur enampakkumise parimaks tunnistamise otsuse, millega tunnistati parimaks pakkumiseks OÜ Põlva Bussijaam pakkumine hinnaga 76 900 eurot. TMS § 100 lg 4 alusel nõuab võlausaldaja võlgnikult tema poolt pakutud hinna ja kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe tasumist, sest kordusenampakkumisel pakutud hind on esialgse ostja pakutud hinnast madalam. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 755 000 eurot (831 900-76 900). Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 22.11.2022. Eeltoodust tulenevalt esitas võlausaldaja võlgnikule 23.12.2022 pankrotihoiatuse, millega nõudis võlgnevuse summas 755 000 eurot tasumist hiljemalt 05.01.2023. Ühtlasi hoiatas võlausaldaja, et kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, pöördub ta pankrotiavaldusega kohtusse. Võlgnevus on siiani tasumata. Võlausaldaja on põhjendatult seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Avaldaja esitas taotluse pankrotiavalduse tagamiseks, mille kohus rahuldas. 10.01.2023.a määrusega tagas kohus pankrotiavalduse ning arestis ja kandis selle alusel avaldaja kasuks kinnistusraamatusse kostja kinnisasjade suhtes vara käsutamise keelumärked. Kohus võttis avalduse 17.01.2023.a määrusega menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks. Võlgnik esitas 15.02.2023 kirjaliku vastuväite pankrotiavaldusele. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Avaldaja ja võlgniku vahel on nõude osas märkimisväärsed erimeelsused ning vaidlused tuleks lahendada hagimenetluses mitte pankrotimenetluses. Vastuväite kohaselt osales võlgnik 07.10.2022 kl 13.00 kuni 14.10.2022 kl 13.00 täiteasjas nr 186/2019/585 korraldatud avaldajale kuuluva kinnistu xxxxxi (xxxxxxx küla,xxxx vald, xxxxxxxx) enampakkumisel alghinnaga 72 900 eurot). sissenõudjaks OÜ Saguna). Eelevalt olid nurjunud 12 enampakkumist. Võlgnik tegi kaks tundi enne enampakkumise lõppu esimese pakkumise alghinnaga, teades, et teisi huvilisi pole. Üllatuslikult hakkas keegi teine koheselt vastupakkumisi tegema. Kui pakkumised läksid kinnistu alghinnast suuremaks ning alati reageeriti vahetult võlgniku pakkumisele, tekkis võlgnikul põhjendatud kahtlus, et teise osaleja ainus eesmärk oli hind kunstlikult ja näilikult suureks ajada, et enampakkumine nurjata või alusetult rikastuda. Selle kontrollimiseks ja tõendamiseks jätkas võlgnik pakkumiste tegemist. Teine pakkuja tegi vahetult pärast võlgniku pakkumist iga kord ülepakkumise ja seda isegi veel enam kui 380 000 euro juures. Seejärel tegi võlgnik olukorra absurdsuse näitlikustamiseks veel viimase pakkumise 831 900 eurot, kavatsemata seda summat maksta, kuid aktsepteerides, et jääb tagatisrahast ilma ning olemata teadlik TMS § 100 lg-st 4. Vastupakkumist enam ei tehtud. Vara enampakkumise aktist nähtus, et enampakkumisel osalesid võlgnik ja VMPA Kinnisvara OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on avaldaja. Seega ilmnes, et avaldaja osales enampakkumisel eesmärgiga viia enda kinnistu müügihind ebamõistlikult kõrgeks ja/või enampakkumine nurjata. Avaldajal puudus

ilmselgelt igasugune kavatsus omaenda kinnitu eest maksta turuhinnast kõrgemat hinda. Arvestades kinnistu turuväärtust, millest avaldaja oli teadlik, oli avaldaja eesmärk hinna suurendamine ja näiliku konkurentsi tekitamine ja/või tahtlik täitemenetluse venitamine. Kuna võlgnik ei tasunud ostuhinda, toimus 14.11.2022-21.11.2022 järgmine enampakkumine alghinnaga 72 900 eurot ning kinnistut koormas jätkuvalt edasi hüpoteek. Parimaks pakkumiseks tunnistati OÜ Põlva Bussijaam pakkumine 76 900 eurot. OÜ Põlva Bussijaam ainus juhatuse liige on avaldaja ning osanik on APW Varahaldus OÜ, mille ainus juhatuse liige on samuti avaldaja ning osanik on Txxx Pxxxx. Võlgnik eeldas, et tegemist on avaldaja vara haldamisega, kuna avaldaja on tema vastu esitatud ja esitatavaid nõudeid, pankrotiavaldusi ja täiemenetlusi arvestades kandnud oma osaluse formaalselt üle teise isiku nimele. Seega omandas kordusenampakkumisel kinnistu sisuliselt avaldaja ise, makstes seekord üksnes alghinnale lähedase summa. Enampakkumine on vastuolus hea usu põhimõttega, heade kommetega ja see on tühine tehing. Avaldaja kasutas võlgniku kui täitemenetluses osaleja kogenematust pahauskselt ära. Isegi kui kohalduks TMS § 100 lg 4 (kahju hüvitamist reguleeriv erisäte), tuleks kahjuhüvitist vähendada nullini või vähemalt mõistliku summani, arvestades kinnistu turuväärtust koos hüpoteegiga. Kinnistu turuväärtus hüpoteegiga oleks 50 000 eurot kui sedagi. Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldus on alusetu ja ebaselge ning nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgniku hinnangul on avaldaja nõue vastuolus hea usu põhimõtte ning heade kommetega ja suunatud avaldaja alusetule rikastumisele. Nõude esitamisel pole arvestatud kahju hüvitamise üldpõhimõtteid. Nõude olemasolu tuvastamine vajab kohtu poolt asjaolude tuvastamist ning nendele õiguslike hinnangute andmist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlgnik leidis ka, et avaldaja on esitanud pankrotiavalduse tema survestamiseks ning hagimenetlusega kaasnevate kulude vältimiseks: hagimenetluses pidanuks avaldaja tasuma riigilõivu 5000 eurot, kuid pankrotiavalduse esitamisel vaid 420 eurot ning pankrotimenetluses ei saa vastaspool nõuda menetluskulude tagatist. Arvestades avalaja suhtes toimivaid täitemenetlusi on põhjendatud kahtlus, et kohtuvaidluse võitmisel ei ole avaldajal raha, et tasuda võlgniku menetluskulusid. Avaldaja on pankrotiavaldust ja hagi tagamise avaldust esitades kohut teadlikult eksitanud, lootes kulude kokkuhoidmiseks keerulise vaidluse lahendamisele pankrotimenetluses – tegemist on menetlusõiguste kuritarvitamisega. 05.01.2023 esitas võlgnik avaldajale esialgse vastuse, millest avaldaja kohut ei teavitanud. Avaldaja 23.12.2022 nõudekiri oli paljasõnaline, sinna polnud lisatud vara enampakkumise akti, kohtutäituri otsust enampakkumise parimaks tunnistamiseks, kinnistusraamatus polnud kandeid tehtud. Ainuüksi seetõttu oli nõudele vastuvaidlemine põhjendatud. Nõudekirja rahuldamata jätmist ei saa tõlgendada võlgniku maksejõuetusena. Lisaks märkis võlgnik, et ta ei ole maksejõuetu. Püsivat maksejõuetust ei kinnita maksuvõlg, sest see on ajatatud. Võlgniku majandustegevus ei ole seiskunud. Võlgniku tegevusala ongi ainult olemasoleva xxxxxxx suure elurajooni välja arendamine ja eelduslikult alustatakse ehitusega aasta pärast. Võrdlus 2021.a käibega ei ole ka kohane, sest siis sai võlgnik kõrvaltegevusest ühekordse käibe (lennumasina müük). Ka hüpoteegid ei kinnita võlgniku maksejõuetust, sest võlgniku kinnistute väärtus on ca 3,2 miljonit eurot ning hüpoteeke on 1 585 000 eurot. Hüpoteegid on osa tavapärasest majandustegevusest. Võlgnik oli vaidlusalusest kinnistust huvitatud ainult sellepärast, et see on xxxxxxx arenduse naaberkinnistu ja selle saaks liita arendusega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevalt on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele vastuväited, mida ta on piisavalt põhjendanud. Võlgnik oli seisukohal, et võlausaldaja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Võlgnik esitas sellised põhjendused oma vastuväitele (hea usu põhimõtte ja heade kommete vastatus, nõude tühisus jne), mis nõuavad sisulist arutamist ja tõendamist. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käesolevalt on võlgniku toodud vastuargumendid kohtu hinnangul piisavalt kaalukad, et järeldada sisulist vaidlust pankrotiavalduse aluseks oleva nõude üle. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja nõue määratletav ainuüksi TMS § 100 lg 4 formaalse kohaldamisega. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud, esitanud ka tõendeid, ning võlausaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus vaid väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. Pankrotimenetlus ei ole koht, kus nõude sisu üle vaielda. Eriti kehtib see reegel nõude osas, mille alusel soovitakse pankrotimenetlust algatada, mille tõenduseks on just PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenev võimalus vaieldava nõude alusel pankrotimenetluse eeltoiminguid mitte teha ja menetlus lõpetada. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et pankrotimenetlus ei tohi kasutada selleks, et hoida kokku menetluskuludes, sest see ei ole kooskõlas pankrotimenetluse mõtte ega eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt ja PankrS § 15 lg 3 p-st 1 alusel ei ole käeolevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Avaldaja õigused ei jää käesolevalt kaitseta, sest tal on võimalik oma õigused maksma panna hagimenetluses. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetas asjas menetluse, tuleb 10.01.2023.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Juhul kui võlgnik soovib enda menetluskulude

kindlaksmääramist rahaliselt, tuleb tal esitada menetluskulude nimekiri. Kohus annab selleks tähtaja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.