Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Eelnev menetluskäik Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 15.06.2023 TEXO OÜ (esialgne kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse ning nõudis esialgselt kostjalt leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro tasumist (kokku 70 eurot). Esialgne kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite tunnustades põhinõuet summas 30 eurot. Harju Maakohus tegi 15.08.2023 tunnustatud nõude osas maksekäsu mõistes esialgselt kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot. Maksekäsk on jõustunud 20.09.2023. Hageja esitas 04.09.2023 esialgse kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt on hageja põhinõudeks 40 eurot sissenõudmiskulu. Kohus võttis hagiavalduse esialgse kostja vastu menetlusse 05.09.2023 kohtumäärusega. Hageja esitas 05.10.2023 taotluse kostja asendamiseks, kuna sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli transpordiameti väljavõtte alusel leppetrahvi väljastamise kuupäeval küll TEXO OÜ, kuid kes oli andnud rendilepingu alusel sõiduki kasutada OÜ-le EZZE. Harju Maakohus 23.10.2023 määrusega asendas senise kostja TEXO OÜ (registrikood 12293094) kostjaga OÜ-ga EZZE (registrikood 12976210). Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot ning menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) 13.01.2023 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinna Lauluväljak, MERE parkla Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr xxx maksetähtajaga 27.01.2023 võlgnevuse summaga 30 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Leppetrahvinõue tasuti 17.08.2023 summas 30 eurot, kuid tasumata on sissenõudmiskulu, menetluskulu ja riigilõiv. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kirja saatmise kulu. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirja esialgse kostja äriregistrijärgsele elektronposti aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt. Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist olenemata sellest, kas põhinõue on tasutud või mitte. Leppetrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane. Eelnevat on kinnitanud ka senine kohtupraktika: leppetrahvi suuruse määramisel arvestatakse nõude täitmis- ja survefunktsiooniga. Kostja viitab leppetrahvi ebaproportsionaalsusele võrreldes parkimisalal kehtestatud parkimistasuga (24h parkimise eest tuleb tasuda 5 eurot). Kuid selleks, et leppetrahv täidaks survefunktsiooni ehk motiveeriks parkijat parkimislepingu tingimusi järgima, peab nõude summa olema piisavalt suur. Ükski seadusesäte ei näe ette piirangut, et parkimislepingu rikkujale määratud leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu. Kuna leppetrahvi nõue tuli tasuda hiljemalt 27.01.2023, siis muutus see sissenõutavaks alates 28.01.2023 ning oli sissenõutav seni ajani, kuniks kohtumenetluse ajal (17.08.2023) see tasuti. Seega on täidetud viivisnõude eeldused ja sellest tulenevalt omakorda ka sissenõudmiskulu eeldused. Kostja vastuväidete kokkuvõte Leppetrahvi väljastamise kuupäeval (13.01.2023) oli Mere parkla Pirita poolne sissesõit tähistamata. 2

Märgid ei paiknenud leppetrahvi tegemise päeval originaalfotodel näidatud asukohas. Leppetrahv tasuti 17.08.2023, st enne hagi esitamist Ezze OÜ vastu. Hagi Ezze OÜ vastu esitati 13.11.2023. Seega, leppetrahv oli enne Ezze OÜ kaasamist, antud protsessi, tasutud. Kostjat ei ole kohtueelselt nõude olemasolust teavitatud. Leppetrahvi vaidlustamiseks on ette nähtud liiga vähe aega. Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd esialgne leppetrahv on väljastatud alusetult. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olev sõiduk xxx parkis 13.01.2023 Tallinna Lauluväljaku MERE parklas Tallinnas, leppetrahvi ei tasutud määratud tähtajaks 27.01.2023, vaid 17.08.2023. Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st 13.01.2023. Ebaõige on kostja väide, et talle ei ole leppetrahvinõuet esitatud. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi sõidukile jätmine. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste erandlike asjaolude esinemist esile toonud. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st kostja. Kuna esmane kostja on tunnustanud leppetrahvi 30 eurot, selle tasunud ja ei ole vaidlustanud 3

maksekäsku, siis lähtub kohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid. Kostja leppetrahviga seotud vastuväited (sh sissesõit tähistamata, leppetrahvi vaidlustamiseks on liiga vähe aega, leppetrahv on väljastatud alusetult, summa suurus) on asjakohatud ja ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust, kuna hagi esemeks on sissenõudmiskulu, mitte põhinõue. VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number xxx ja võlgnevuse summaga 30 eurot on tõendatud, et hageja andis esialgsele kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 27.01.2023, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot) ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirju, et nõuda sissenõudmiskulusid. Samuti ei ole oluline, kas leppetrahvi tasus kostja või kolmas isik ega see, et leppetrahv oli asendatud kostja vastu hagi esitamise ajaks tasutud. Kostja tasudes leppetrahvi 17.08.2023, on selle tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja esitas 06.02.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 724,17 eurot (6 tundi 35 min *110 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. 4

Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud ning hagiavaldus asendatud kostja vastu kattub suures osas hagiavaldusega esialgse kostja vastu. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 45 minutit; 23.11.2023 esitatud kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks ning 11.12.2023 seisukoha koostamiseks 2 tundi 20 minutit, kokku 3 tundi 5 minutit summas 339,15 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-158-12 punktis 12 sedastanud, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Hageja esindaja järgmiste toimingute: 24.12.2023 vastusega tutvumine, 11.01.2024 seisukoha koostamine, 28.01.2024 seisukoha analüüs ja 06.02.2024 seisukoha koostamine, vajadus ei tulenenud seadusest ega kohtu nõudest. Kui hageja esindaja pidas vajalikuks oma seisukohta esitada, ei ole nende kulude hüvitamise nõue vastaspoolelt põhjendatud ega vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 459,15 eurot (100 + 20 + 339,15). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiia Bergson kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.