Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

isikutele üle ebamõistlikult soodsalt või tasuta. Kostja nimetas seejärel West Grupp OÜ juhatuse liikmeks K. Kaasiku, kellel on äriühingu juhatuse liikme vastutuse vältimiseks vajalikud teadmised, ja lahkus West Grupp OÜ osaniku ja juhatuse liikme kohalt. Kostja tekitas sellise heade kommete vastase tahtliku käitumisega hagejale kahju. Hageja kahju on korteri tasumata ostuhind, mida hagejal ei ole võimalik West Grupp OÜ-lt ega tema õigusjärglaselt DerigaProff OÜ-lt enam sisse nõuda (111 267 eurot 67 senti), ja hagi esitamise seisuga ostuhinnalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis (2926 eurot 49 senti), kokku on kahju 114 194 eurot 16 senti. Hageja nõuab alternatiivselt äriseadustiku (ÄS) 187 lg 2 alusel kostjalt DerigaProff OÜ-le kahju hüvitamist. Isegi, kui kostja ei käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, rikkus ta juhatuse liikme kohustusi sellega, et andis korteri omandiõiguse endaga seotud isikutele üle ebamõistlikult soodsalt või tasuta selleks, et vältida müügilepingust I tulenevate kohustuste täitmist. Kostja poolse juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkis West Grupp OÜ õigusjärglasele DerigaProff OÜ-le kahju, kuna DerigaProff OÜ-l ei ole võimalik kasutada korteri müügist saadavat raha hageja nõude rahuldamiseks. Hageja nõude rahuldamine West Grupp OÜ õigusjärglasele DerigaProff OÜ vara arvel ei ole võimalik. Kahjuks on samuti korteri tasumata ostuhind (111 267 eurot 67 senti) ja hagi esitamise seisuga ostuhinnalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis (2926 eurot 49 senti), kokku 114 194 eurot 16 senti. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse. Hageja palus hagi tagamise korras arestida kostjale OÜ West Car osakapitalis kuuluv osa nimiväärtusega 2556 eurot hageja kasuks ja teha käsutuskeeld nähtavaks kandega äriregistrisse. Hageja palus arestida kostjale kuuluv ühis- või kaasomandi osa kinnisasjades asukohaga XXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond (registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXXXXXX korter); XXXXXX, XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX; XXXXXX kinnistu) ja XXXXXXXX X, X maakond (registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXXX kinnistu) ning kanda selle alusel hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse. Hagi tagamise taotluse kohaselt on alust arvata, et kostja teeb end kohtulahendi täitmise vältimiseks varatuks. Kostja juhtimisel ja otsusel muudeti West Grupp OÜ varatuks, et vältida hagejale võla tasumist. Seda arvestades võib eeldada, et kostja asub ka enda isikliku vastutuse vältimiseks end varatuks muutma. Hageja kahtlust kinnitab seejuures asjaolu, et vahetult enne hageja nõude täitmise tähtaja saabumist, s.o 13. juulil 2022, võõrandas kostja talle äriühingus TMF Furgotec OÜ kuulunud osa. Kostja tegi seega ettevalmistusi enda varatuks muutmiseks. Kostja kinnisvara realiseerimine on keeruline, kui mitte võimatu. Kostjale kuuluvad kinnisasjad on kas tema kaas- või ühisomandis, mistõttu juhul, kui kohus hagi rahuldab, tuleb kaas- ja ühisomand lõpetada, enne kui hageja nõude saab täita. Seejuures on kostja kaas- ja ühisomandi osad ulatuslikult hüpoteekidega koormatud, mistõttu ei pruugi hageja nõuete rahuldamine nende arvelt täitemenetluses võimalikuks osutuda. Hagi tagamise vajadust kinnitab nõude suurus. Hageja nõue ja sellele hagi rahuldamise korral lisanduvad menetluskulud on füüsilisest isikust kostja jaoks märkimisväärne rahaline kohustus. Sellise nõude esitamine motiveerib kostjat ilmselt enda varasid seotud isikutele üle kandma või muul moel peitma, et tagada pärast menetluse lõppemist senise elatustaseme jätk. Hagi tagamist õigustab, et hageja nõue on ulatuslikult tõenditega toetatud. Hageja põhinõue on 114 194 eurot 16 senti. Ühe aasta eest arvestatav viivis on 9135 eurot 53 senti. Hagihind on 123 329 eurot 69 senti. Hageja eeldatavad menetluskulud on minimaalselt 17 170 eurot, sh riigilõiv hagiavalduse eest 2100 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse eest 70 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud 15 000 eurot (150 eurot ×

100 tundi). Hageja palub hagi tagada 140 499 euro 69 sendi ulatuses. Kui kohus ei pea hagi tagamise abinõu rakendamist tsiviilasja hinda ületavas osas võimalikuks, palub hageja hagi tagada 123 329 euro 69 sendi ulatuses. Hageja palub arestida kostjale OÜ West Car osakapitalis kuuluva osa nimiväärtusega 2556 eurot, mis moodustab 100% OÜ West Car osakapitalist. Kuigi kostjale kuulub kinnisvara, palub hageja esmajärjekorras arestida kostjale kuuluv osalus, sest kostjale ei kuulu ainuisikuliselt kinnisasju ning tema kaas- ja ühisomandi osad kinnisasjades on ulatuslikult hüpoteekidega koormatud. Osa arestimise järel on tagamata nõue 137 943 eurot 69 senti (140 499 eurot 69 senti – 2556 eurot). Hageja palub arestida kostjale kuuluvad kaas- ja ühisomandi osad kinnisasjades. Kuivõrd kostjale kuuluvad kinnisasjad on kaas- või ühisomandis, ei ole neile võimalik seada kohtulikku hüpoteeki. Kostjale kuulub ühisomandina XXXXXXXXXXX korter. Kostja osa eeldatav väärtus on 48 500 eurot (97 000 ÷ 2). Kostjale kuulub ühisomandina kinnisasi asukohaga XXXXXX kinnistu. Kostja osa eeldatav väärtus on 1661 eurot. Kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandi osa XXXXXXXX kinnistust. Kostja kaasomandi osa eeldatav väärtus on 82 352 eurot. XXXXXXXXXXX korter on koormatud hüpoteekidega summas 71 500 eurot AS SEB Pank kasuks. XXXXXXXX kinnistu on koormatud Aktsiaseltsi Hansapank (kehtiv ärinimi Swedbank AS) kasuks hüpoteekidega summas 1 210 000 krooni, s.o 77 333 eurot 10 senti. Hüpoteekidega tagatavate nõuete väärtus ei ole hagejale teada, kuid kinnistusraamatuse kantud hüpoteegisummad ületavad kostjale kuuluvate osade umbkaudset koguväärtust märkimisväärselt. Isegi kui kinnisasjad ei oleks koormatud, ei kataks kostja kaas- ja ühisomandi osade eeldatav koguväärtus hagiga tagatavat summat. Tuleb arvestada, et nii kaas- kui ühisomandisse kuuluvate kinnisasjade realiseerimine hilisemas täitemenetluses on raskendatud ning sellest saadav tulem jääb tõenäoliselt alla kinnisasjade turuväärtuse. Hageja palub kohtul märkida iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse, järgnevalt: XXXXXXXXXXX korter 48 500 eurot; XXXXXX kinnistu 1661 eurot ning XXXXXXXX kinnistu 82 352 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Juhatuse liikme poolt heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamisega võib olla tegemist nt juhul, kui juhatuse liige võõrandab osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-2-133-10, p 17; Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus kohtuasjas 2-14-50307, p 16.4). Hageja leiab, et temaga sõlmitud müügilepingust I tuleneva kohustuse täitmise asemel muutis kostja West Grupp OÜ varatuks ning lahkus juhatuse liikme kohalt. Kostja tahtlust ning heade kommete vastast käitumist tõendab kostja juhtimisel ja otsusel korteri võõrandamise aeg, võõrandamine seotud isikutele ebamõistlikult soodsalt või tasuta ning vahetult pärast võõrandamist juhatuse liikme ja osaniku kohalt lahkumine ja K. Kaasiku uueks juhatuse liikmeks korraldamine. Heas usus käituv isik ei anna võlausaldaja nõude katteks ainsat võimalikku vara üle ebasoodsatel tingimustel endaga seotud kolmandale isikule ega välju seejärel viivitamatult ühingust. Hageja ainus võimalus on pöörduda lepingulise kohustuse täitmise nõudega West Grupp OÜ õigusjärglase DerigaProff OÜ poole, kuid sellel puudub perspektiiv. Hageja põhinõue on seega piisavalt põhistatud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuse rikkumisega juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 2 järgi nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Lisaks VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 187 lg-st 2 tulenevatele eeldusetele peavad sellisel juhul olema täidetud ka järgmised eeldused: võlausaldajal on täitedokument osaühingu vastu; täidedokumendi järgne täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingul vara puudumise tõttu. Hageja leiab, et kostja tekitas juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega kahju. Kui kostja ei oleks andnud korterit üle seotud isikule, oleks DerigaProff OÜ-l vahendid hageja nõude täitmiseks. DerigaProff OÜ ei ole kostja vastu nõuet esitanud ega ole sellest huvitatud ka tulevikus. Hageja esitatu järgi on tal West Grupp OÜ vastu täitedokument üksnes summas 33 233 eurot 33 senti. Hageja ei esitanud andmeid täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Hageja alternatiivnõude osaline põhjendamatus, ei välista siiski hagi tagamist, kuna hageja põhinõue on piisavalt põhistatud. Arvestades kostja tegevust West Grupp OÜ varatuks muutmisel, võib eeldada, et kostja ei ole valmis isikliku vara arvel kohustusi täitma ning võib asuda ennast varatuks muutma. Arvestades eeltoodut ja nõude suurust, on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi rahuldava lahendi täitmist. Hageja palus hagi tagada kokku 140 499 euro 69 sendi ulatuses (123 329 eurot 69 senti, lisaks menetluskulud 17 170 eurot) või alternatiivselt 123 329 euro 69 sendi ulatuses. Tagatav nõue võib hõlmata ka nn lisanduvat viivist mõistlikus suuruses, samuti kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja eeldatavat kulu ülepaisutatuks. Arvestades hageja esindajate kõrget kvalifikatsiooni ning hagiavalduses toodu põhjal asja mahtu ja keerukus, puudub alus arvata, et ajakulu võiks ulatuda 100 tunnini. Maakohus pidas esialgselt mõistlikuks ajakulu 40 tundi ja lepingulise esindaja kulu 6000 eurot. Hagi on põhjendatud tagada hagi 131 499 euro 69 sendi ulatuses. Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses (vt Riigikohtu 8. juuni 2012. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-73-12, p 10). Hagi tagamiseks ei saa kohtuliku hüpoteegiga koormata kolmanda isiku vara. Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-149-15, p 11). Sellises olukorras on ühe abikaasa vastu esitatud rahalise nõude

tagamiseks võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud abikaasal, kelle vastu on nõue esitatud (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-162-16, p 10). Kinnistusraamatu andmetel kuulub 1⁄2 XXXXXXXX kinnistust üksnes kostjale. Sellele ei ole põhjendatud rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärke seadmine. Riigikohus on leidnud, et kui hageja taotleb rahalise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärke kandmist, on kohtul õigus nõude tagamiseks seada kostja kinnisasjale keelumärke asemel kohtulik hüpoteek (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-18-14, p 36). Kostjale kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale XXXXXXXX kinnistust tuleb seada kohtulik hüpoteek summas 82 352 eurot hageja kasuks. Hüpoteegisumma määramisel lähtus kohus hageja nõudest, hageja hinnangust kinnistu väärtusele ning teiste abinõude väärtusest. Kuna XXXXXXXXXXX korter ning XXXXXX kinnistu on kostja ja tema abikaasa ühisomandis, ei saa neile seada kohtulikku hüpoteeki üksnes kostja vastu esitatud rahaliste nõuete tagamiseks. Selle varale on põhjendatud seada käsutamise keelumärge hageja kasuks selliselt, et käsutamine on kostjal keelatud. Kuna kostjale kuuluvad väärtuslikumad kinnistud on koormatud hüpoteekidega, pidas kohus põhjendatuks arestida ka kostjale kuuluva osaühingu osa ja teha käsutuskeelu nähtuvaks äriregistris. Kostjal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 alusel võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasumma või anda pangagarantii, millisel juhul hagi tagamise abinõu tühistatakse ja asendatakse rahaga või pangagarantiiga. Hagi tagamine ei takista kostjal ülemääraselt vara võõrandamist. Kohus märgib TsMS § 385 ja § 389 lg 3 kohaselt iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Arvestades hagi tagamise abinõusid, hageja nõude suurust ja tagamise põhjendatud ulatust ning hageja esitatud andmeid vara eeldatava väärtuse kohta, määras kohus rahasummad järgmiselt: XXXXXXXX kinnistu 82 352 eurot, XXXXXXXXXXX korter 44 930 eurot 69 senti; XXXXXX kinnistu 1661 eurot ning OÜ West Car osa 2556 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja võõrandas West Grupp OÜ osaluse. Osalus anti edasi seisukorras, kus ainsaks võlaks oli 2473 euro 70 sendine kohustus hageja ees, mille täitmiseks oli West Grupp OÜ pangakontol raha. Väited West Grupp OÜ varatuks tegemisest ei ole seega eluliselt usutavad. Osanik ei vastuta ÄS § 135 lg 2 kohaselt isiklikult osaühingu kohustuste eest. Äriühingu juhatuse liikme vastu nõude esitamine on piiratud alustel võimalik, kuid selliseid aluseid praegusel juhul ei esine. Hagiavaldusest ega maakohtu määrusest ei selgu, milliste kostjale ette heidetud väidetavate rikkumiste suhtes hindas maakohus nõude perspektiivikust ja põhistatust. Kohtumääruse kohaselt põhistas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud "vähemalt osaliselt". See järeldus jääb arusaamatuks, kuna kohus ei täpsustanud seda. Kohtumäärus ei sisalda selles osas vajalikke põhjendusi. Kohus kirjutas hagi teksti nõude perspektiivikust käsitlemata ümber. West Grupp OÜ-le, Kersti Kaasikule ega muudele isikutele tehtud etteheited ei ole kostjale omistatavad. Kohtumääruses on küll tsiteeritud hagi teksti, kuid see ei sisalda iseseisvat analüüsi kostja kui juhatuse liikme võimaliku vastutuse aluse ja tema vastu esitatud nõude perspektiivikuse kui hagi tagamise eelduse osas. Hageja poolt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostja vastu esitatud nõuet ei saanud seega tagada. Maakohus ei näinud võimalust hagiavalduses TsÜS § 37 lg 2 alusel esitatud alternatiivse nõude tagamiseks. Isegi, kui hageja nõuet saab pidada osaliselt perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes põhjendatud osas, millega seati kostjaga seotud varale käsutuskeelud, eriti arvestades tagamise asendamiseks määratud kohati üsna tühiseid rahasummasid. Hagi tagamise eesmärk ei saa olla lihtsalt kostjale ebamugavuste tekitamine, eriti arvestades, et kostjal on piisavalt registervara hagi rahuldamise korral nõude täitmiseks. Selliste koormavate märgete eemaldamise riigilõivud moodustavad olulise osa nendega seotud nõuetest.

Kohus hindas hagi põhistatust. Maakohus põhjendas lähtuvalt hagi aluseks olnud asjaoludest, et hagejal kui osaühingu võlausaldajal võib olla õigus nõuda kostjalt kui juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud eelkõige juhatuse liikme heade kommete vastasest käitumisest. Hageja väidete usutavuse hindamise järel leidis maakohus, et hageja on oma esimese nõude piisavalt põhistanud. Kostja oleks pidanud põhistama ja tõendama väidet, et West Grupp OÜ-l oli piisavalt vara hageja nõude täitmiseks ning et kostja otsusel ei võõrandatud korterit seotud isikule. Kostjal oleks tulnud selgitada, et DerigaProff OÜ poolt West Grupp OÜ võlausaldajate nõuete täitmine ning kostja vastu kahjunõude esitamine on tõenäoline. Kostja ei teinud seda. Maakohus põhjendas hagi tagamise abinõude valikut. Kohus ei taganud hagi suuremas ulatuses kui hageja nõue. Määruskaebuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise muu registervara arvelt oleks olnud nõuet võimalik täita, kui kohus ei oleks OÜ West Car osale ning XXXXXX kinnistule keelumärget seadnud. OÜ West Car osa ja XXXXXX kinnistu ongi kostjale kuuluv registervara, mille väärtus koos muu arestitud vara väärtusega ei ületa hagiga tagatud summat. Kostja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et XXXXXXXXXXX korteri ning XXXXXXXX kinnistu väärtus oleks vähemalt 131 499 eurot 69 senti. Kostja ei põhistanud seega, et üksnes viimati nimetatud kinnisasjade koormamine oleks hageja nõude tagamiseks piisav. Kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemise eest ei võeta riigilõivuseaduse (RLS) § 25 lg 1 punktist 2 tulenevalt riigilõivu. Kostja ei pea keelumärgete kannete eemaldamise eest seega riigilõivu tasuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Väite põhistamine on TsMS § 235 järgi väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu

Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-22-11013 ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, et müügilepingust I tulenev ostuhinna tasumise nõue 111 267 eurot 67 senti ja sellelt arvestatud viivise nõue oleksid tasaarvestuse tulemusena lõppenud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.