Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ema suri 22. aprillil 2015. Hageja on oma ema järelt korteriomandi 1/2 mõttelise osa ainupärija. Hageja leiab, et kohtulik hüpoteek on seatud hageja ema omandile õigusvastaselt. Hageja ema ei olnud tsiviilasjas nr 2-07-47642 kostjaks, samuti ei ole hageja ema andnud nõusolekut enda omandi koormamiseks. Kostja ei ole andnud nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks.

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Asja materjalide põhjal saab eeldada, et korteriomand oli hageja vanemate ühisomand ning seda sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse oli kantud omanikuna üksnes hageja isa. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 36 lg 1 järgi läheb abikaasa pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus käsutada pankrotivara ning olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline pankrotivara valitsemise asjades. Kuna abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, on pankrotihalduri kohustuseks nõuda PankrS §-de 121 ja 122 järgi ühisvara jagamist. Tsiviilasja nr 2-13-48285 materjalidest nähtuvalt on pankrotihaldur püüdnud korteriomandit kohtuväliselt jagada, kuid võlausaldajad ei ole saavutanud kokkulepet korteriomandi müügihinna kohta. Lisaks eeltoodud sätetele on kolmandal isikul (hagejal) õigus nõuda PankrS § 123 alusel talle kuuluva vara välistamist pankrotivarast, esitades sellekohase taotluse pankrotihaldurile. Tsiviilasja nr 2-13-48285 materjalidest nähtuvalt ei ole hageja sellist taotlust esitanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuni ühisvara jagamiseni ja hageja osa suuruse kindlakstegemiseni ei ole võimalik tervet korteriomandit koormavat kohtulikku hüpoteeki kustutada. Kohtulikku hüpoteeki saaks kustutada üksnes hageja kaasomandiosalt. Kuivõrd hageja osa suurus korteriomandis ei ole kindlaks tehtud, ei ole võimalik hageja hagis taotletud eesmärki saavutada. Maakohtu põhjendus, et kuna hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamist ei ole veel nõuete kaitsmise koosolekul otsustatud, siis seetõttu ei saa kohtulikku hüpoteeki kustutada, on ebaõige. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga tunnustatud. Hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-47642.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda, kuna AÕS § 561 lg 1 sätestab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise võimaluse ainult tehinguga. Kirjeldatud olukorras, kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 341 lg 1) või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p 11). Riigikohtu üldkogu selgitas 27. novembril 2012 tsiviilasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruses (p-d 40 ja 41) kirjeldatud olukorras abikaasa võimalusi oma nõudeõiguse maksmapanekuks, märkides, et kui võlgniku abikaasal ei õnnestu oma omandiõigusest tulenevat nõudeõigust maksma panna kohtuväliselt (hüpoteegipidaja ei anna hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut), on võimalik esitada tema vastu hagi AÕS § 65 lg 1 alusel. Kui hüpoteek on seatud hageja vanemate ühisvarale, on kanne eeltoodut arvestades ebaõige ja kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasal olnuks juhul, kui kostja ei oleks andnud kohtuväliselt nõusolekut kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, võimalus hageda kostjalt nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks. Esitatud asjaoludel rikuks vaidlusalune kanne hageja kui võlgniku surnud abikaasa pärija (üldõigusjärglase) õigusi ja hageja on püüdnud oma nõudeõigust kostja vastu edutult kohtuväliselt maksma panna. Seega võib hageja nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (parandamiseks) ning kostja keeldumise tõttu võis hageja esitada hagi kohtusse kostja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 järgi.

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Hageja palus tagastada kautsjoni Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole. Henn Jõks, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.