Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Kostja esindaja:
M. L. (volikirja alusel, e-post xxx) kuni 08.12.2022
RESOLUTSIOON
1.X hagi Y vastu rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Ylt hageja X kasuks kokku 2390 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot, sh põhivõlgnevus summas 2150 eurot ja kahju hüvitis summas 240 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja Y kanda ja välja mõista Yt X kasuks menetluskulud summas 1910 (üks tuhat üheksasada kümme) eurot, sh riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 1560 eurot.
4.Välja mõista Ylt X kasuks viivis menetluskuludelt (1910 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tallinna Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.X esitas 13.03.2022 Harju Maakohtule hagi Y vastu 2150 euro tagastamise ja kahju 240 euro hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.09.2020 projekteerimistöö koostamise kokkuleppe xxx xx, mille alusel kohustus kostja teostama elamu asukohaga xxx xx osas järgmised tööd: elamu arhitektuurse põhiprojekti, energiamärgise, vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude projekti koostamine, EHR (Ehitisregistri) keskkonda menetlemiseks esitamine. Kostja tasuks lepiti kokku 2150 eurot (1450+700), milline summa on seisuga 01.10.2020 hageja poolt kostjale tervikuna tasutud. Tööde teostamise tähtajaks lepiti kokku hiljemalt 23.10.2020, milliseks tähtajaks kostja töid ei teostanud. Kuna kostja ei teostanud töid ei kokkulepitud tähtajaks ega hiljem, siis pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 240 eurot seoses taganemisavalduse koostamisega. Hageja edastas kostjale 23.07.2021 nii e-posti teel kui tähitult taganemisavalduse, millega hageja andis kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt 28.07.2021) kohustuse täitmiseks (so tööde teostamiseks) lugedes ennast täiendava tähtaja tulemusteta möödumisel lepingust taganenuks. Kostja sai hageja taganemisavalduse kätte, kuid ei ole vaatamata korduvatele lubadustele seni töid teostanud, mistõttu on leping hageja taganemisega lõppenud ning kostjal on kohustus tagastada hagejale lepingu alusel kostjale tasutud 2150 eurot. Vaatamata lepingu lõppemisele ei ole kostja seni hagejale lepingu alusel kostjale tasutud 2150 eurot tagastanud.
3.Peale võlgnevuse ja kahjuhüvitise kokku 2390 eurot palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 830 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja 11.05.2022.a vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et pooled sõlmisid 25.09.2020 projekteerimistöö koostamise kokkuleppe xxx xx järgmiste tööde osas: elamu arhitektuurse põhiprojekti, energiamärgise, vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude
projekti koostamine, EHR (Ehitisregistri) keskkonda menetlemiseks esitamine ning hageja tasus kostjale projekteerimise eest kokku 2150 eurot.
5.Kostja poolt on lepingujärgsete töödena teostatud:
2.Kostja koostas elamu projekti ja laadis selle EHR-i 05.10.20. Vald keeldus asja edasi menetlemast, kuna hageja ei olnud esitanud või lasknud esitada geodeetilise mõõdistuse dokumente valla geoarhiivi. See töö ei olnud kostja ülesanne. Kostja teavitas sellest hagejat ja andis teada, et hageja poolt palgatud geodeet esitaks oma töö vallale. Järgnes mitu telefonikõnet hageja ja kostja vahel, kus kostja küsis hagejalt, kas on KOV-ile on esitatud geodeetiline toimik ja hageja vastas, et kohe saab. Kostjale vald ju ei teata otse menetlusest, seda tehakse ainult kinnistu omanikule. 30.augustil 2021 teatas kostja hagejale, et geodeesia toimik on ikka vallale esitamata. Kirjade mõte oli veelkord hagejale teatada, mis dokumendid on vallale esitamata vallapoolse menetluse alustamiseks ehitusloa väljastamiseks. 1. aprillil 2021 tellis hageja kostjalt sauna projekti saates kostjale omakäelise visandi sauna projekti koostamiseks, millest oli näha, mida ta projekti soovis. Projekti koostamiseks sõlmiti suuline kokkulepe. Kostja koostas hagejale selle projekti lähtuvalt hageja eskiisist. Sauna projekti koostamise eest ei ole hageja kostjale raha tasunud. Hageja ehitas kostja poolt koostatud projektide alusel valmis nii elamu kui ka sauna. Hageja ei teatanud kostjale, et oleks mingi probleem kostja töös pooltevahelise lepingu täitmisel. Seega ei ole ka mingit tähtaega lepinguliste kohustuste täitmiseks (VÕS § 116 lg 4 ja § 114).
6.Pooltevahelise lepingu p. 5 kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma töö alustamise tasu 1450 eurot ja põhiprojekti esitamisel EHR-keskkonda KOV menetlemiseks 700 eurot. Ka selle 700 eurot on hageja kostjale tasunud, mida ta ise oma hagis kinnitab. Järelikult tunnistas hageja, et kostja on oma töö nõuetekohaselt täitnud.
7.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kosja ei ole lepingut rikkunud ja hagejal puudub igasugune põhjus lepingust taganeda ja kostjalt raha tagastamist nõuda. Hagejal puudub põhjus lepingust taganeda ka veel tulenevalt VÕS §-st 119 lg 1, mille kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Antud juhul ei tee hageja võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu, ei esita KOVile geodeesia toimikut, ilma milleta ei saa kostja oma tööd teha, kui tal oleks veel mingi lepingujärgne kohustus täitmata.
8.Kostja kaalub vastuhagi esitamist seoses sellega, et hageja on jätnud talle tasumata sauna projekti eest.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Hageja esindaja esitas 16.05.2022 kostja vastuse kohta arvamuse, mille kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole seni esitanud hagis viidatud projekti menetlemiseks Ehitisregistri keskkonda. Kostja on väitnud, et ta laadis projekti 09.10.2020 Ehitisregistri keskkonda, samas nähtub kostja poolt esitatud Ehitisregistri väljavõttest, et projekti staatus on „Taotlus koostamisel“. Seega on kostja esitanud ise kohtule tõendi, millest üheselt nähtub, et tööd on seni lõpetamata, sest projekti ei ole seni esitatud Ehitisregistri keskkonda menetlemiseks. Ainuüksi eelnevat silmas pidades on ilmne, et hageja poolne lepingust taganemine on kehtiv ja kostjal on VÕS § 189 lg 1 kohaselt kohustus talle töö eest makstud 2150 eurot tagastada ja hüvitada hagejale tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) summas 240 eurot.
10.Esitades kohtule väite, nagu ei saaks kostja töid lõpetada hagejast johtuva asjaolu tõttu, soovib kostja kohut teadlikult eksitada (TsMS § 328 lg 1 rikkumine). Tegelikkuses on tööde lõpetamata jätmise põhjuseks hoopis asjaolu, et kostja poolt koostatud projekteerimistöö on puudustega, milliseid puudusi ei ole kostja aga seni kõrvaldanud. Kostja väitel ei ole hageja valda esitanud geodeetilise mõõdistuse dokumente, samas ei ole pooltel vaidlust selles, et vastav krundi geodeetiline mõõdistus on juba 29.09.2020 kostjale edastatud, mistõttu oli kostjal võimalik see lepingu alusel koos projektdokumentatsiooniga edastada Ehitisregistri keskkonda menetlemiseks, mida kostja aga teinud ei ole. Kostja väidetud telefoni kõnesid sel teemal poolte vahel tegelikkuses toimunud ei ole, tegemist on kostja poolse järjekordse teadliku valeväitega. Samuti ei ole kostja mitte ühelgi ajahetkel hagejale teada andnud, et ta esitaks vallale geodeetilise toimiku, sest sellist kohustust hagejal ei olnud. Kostja 30.08.2021 meilisõnum on hagejale saadetud peale seda, kui leping oli juba taganemisega lõppenud (so 28.07.2021). Juhul kui kostja leidis, et tal ei olnud kohustust edastada koos projektiga Ehitisregistri keskkonda ka krundi geodeetilist mõõdistust (mis oli kostjale saadetud juba 29.09.2020), siis oleks kostjal olnud võimalik esitada projekt menetlemiseks ka ilma geodeetilise mõõdistuseta, kuid ka seda ei ole kostja käesoleval juhul teinud. Samas ei ole kostja ka tõendanud oma paljasõnalist väidet, nagu takistaks väidetav geodeesia toimiku valda mitteesitamine tal tööde lõpetamist. Tegelikkuses on kostja hagejale 28.07.2021 ja 30.08.2021 tööde senise mittelõpetamise põhjusena teada andnud hoopis seda, et valla poolt on esitatud projekteerimistöö kohta lisanõuded ja vigade paranduste nimekiri, millised puudused lubas kostja kõrvaldada. Seega on ilmne ja üheselt tõendatud, et tööd on seni lõpetamata kostjast endast johtuva asjaolu tõttu - kostja poolt koostatud projekteerimistöö on puudustega, milliseid puudusi ei ole kostja seni kõrvaldanud. Seega soovib kostja oma teadliku valeväitega (nagu ei sõltuks tööde lõpetamine kostjast endast) saavutada olukorda, kus ta ei peaks lepingu alusel saadut hagejale tagastama, vaatamata sellele, et tööd on seni lõpetamata. Selline kostja käitumine on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega ja selgelt pahatahtlik, arvestades asjaolu, et kokkulepitud tööde lõpetamise tähtajast (so 23.10.2020) on käesolevaks ajaks möödunud juba ligi 2 aastat. Tööde lõpetamise tähtajaks lepiti kokku hiljemalt 23.10.2020 (vt Lepingu p 3), samas ei ole töid seni lõpetatud (ilma puudusteta projekteerimistööd ei ole seni esitatud menetlemiseks Ehitisregistri keskkonda).
11.VÕS § 186 p 5 kohaselt võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega. Arvestades asjaolu, et veel seisuga 30.08.2021 on kostja hagejat teavitanud, et ta alles kõrvaldab puudusi projekteerimistöös, milliseid puudusi ei ole kostja aga seni kõrvaldanud, ei saa olla vaidlust selles, et poolte vaheline leping on seoses hageja poolse lepingust taganemisega lõppenud alates 28.07.2021 ning kostjal on seega kohustus lepingu alusel saadu (so 2150 eurot) hagejale tagastada.
12.Kostja väide, nagu oleks pooled sõlminud suulise kokkuleppe ka sauna projekti koostamiseks, on paljasõnaline, väär ja asjakohatu. Esiteks on kostja väide sauna projekti väidetava tellimise kohta asjakohatu, sest käesolevas asjas on hagi aluseks 25.09.2020 leping (mille raames pidi kostja koostama elamu projekti). Poolte vahel ei ole mitte ühelgi ajahetkel sauna projekti koostamises kokku lepitud – juhul kui seda oleks tehtud, siis oleks pooled selle kohta sarnaselt elamu projekteerimistööle sõlminud vastava lepingu ja leppinud kokku ka kostja tasu, mida käesoleval juhul aga tehtud ei ole. Kostja sauna projekti ei koostanud, mistõttu jääb arusaamatuks, mis alusel kostja sellise olematu töö eest raha nõuab.
13.Asjaolu, kas elamu ja saun on valmis ehitatud või mitte, ei oma tähtsust küsimuse lahendamisel, kas kostja on täitnud lepingust tulenevad omapoolsed kohustused või mitte. Tööd on seni lõpetamata kostjast johtuva asjaolu tõttu. Elamu projekti ei ole kostja poolt seni esitatud menetlemiseks Ehitisregistri keskkonda ja sel põhjusel ei ole elamule väljastatud ka ehitusluba. Kuna töid ei lõpetatud kostja poolt talle antud täiendavaks tähtajaks, so 28.07.2021, siis on ilmselge, et leping on hageja poolse taganemisega lõppenud. Asjaolu, et hageja on kostjale tasu tervikuna (so kokku summas 2150 eurot) tasunud, ei tõenda töö lõpetamist kostja poolt. Hageja ei ole mitte ühelgi ajahetkel ei „tunnistanud“ ega kinnitanud tööde lõpetamist, sest tööd on seni lõpetamata.
14.Kohtuistungil 11.01.2023 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et kostjal ei olnud mingeid takistusi teha need tööd ära ka menetluse kestel. Hageja on olnud väga kannatlik vaadates seda, et algsest tööde teostamise tähtajast on möödunud üle kahe aasta. Käesoleval ajal hagejal huvi kostjapoolsete tööde vastu enam ei ole, ta on tellinud need juba uuelt töövõtjalt. See, et hageja poolt on midagi esitamata, on paljasõnalised valeväited. Kostja ise on kirjavahetuses selgitanud, et tööd on lõpetamata, kuna kohaliku omavalitsuse pool on esitatud lisanõudeid. Kohtule on saadetud Rae valla vastus, millest on näha, et kostja jutt, et tal oli vallaga diskussioon või, et ta oleks mingeid puuduseid kõrvaldanud, on vale. Projekti ei ole tänase päevani ehitisregistrisse esitatud ja sisulist vaidlust selle üle, et tööd on lõpetamata, ei ole. Kas ja mis ulatuses on projektid koostatud, hageja ei tea.
15.Kohus määras 11.01.2023.a kohtuistungil lahendada asi kirjalikus menetluses, andes poolte tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 06.02.2023. Kohus määras lahendi tegemise tähtajaks 22.20.2023.
16.21.02.2023 esitas kostja taotluse kohtuotsuse tegemise tähtaja edasilükkamiseks, kuna tehnilisel põhjusel ei ole teostatud töö kui asitõendi esitamine kohtule esitamine enne 02.03.2023 võimalik. Samuti ei olnud kostjal võimalik digitaalse audentimisega kohtutoimikuga tutvuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kostja on 21.02.2023 esitanud taotluse kohtuotsuse tegemise tähtaja edasilükkamiseks, kuna tehnilisel põhjusel ei ole teostatud töö kui asitõendi esitamine kohtule esitamine enne 02.03.2023 võimalik. Samuti ei olnud kostjal võimalust digitaalse audentimisega kohtutoimikuga tutvumiseks.
18.Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuotsuse tegemise tähtaja edasilükkamiseks ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS 330 lg1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus määras pooltele lõppseisukohtade esitamise tähtajaks 06.02.2023. Kostja nimetatud tähtajaks mingeid seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et antud juhul põhjustaks kostja taotluse rahuldamine menetluse lahendamise viibimist, samuti ei ole kostja põhistanud, et taotluse esitamiseks oli mõjuv põhjus. Käesolev hagi on maakohtu menetluses juba ligi aasta ning kostjal on olnud piisavalt aega kõigi omapoolsete tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohtule jääb selgusetuks, mis põhjusel pole kostja olnud võimalik digitaalse audentimisega kohtutoimikuga tutvuda. Kohtule esitatud 14.02.2023 .a vastus ja 21.02.2023.a taotlus on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Probleemi olemasolul oleks kostja saanud koheselt pöörduda kohtu poole, et kohtusekretär väljastaks vajaminevad dokumendid kostja e-posti aadressile.
19.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Hageja on esitanud kostja vastu 2150 euro tagastamise nõude põhjendusel, et kuna kostja on jätnud oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata ja hageja on seetõttu lepingust taganenud, tuleb kostjal lepingu alusel saadu tagastada. Kostja hagi ei tunnista, põhjendusel et ta on lepingujärgsed tööd teostanud, so elamu projekti koostanud ja selle EHR-i (Ehitisregistrisse) 05.10.2020 üle laadinud.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: 1) poolte vahel sõlmiti 25.09.2020 projekteerimistöö koostamise kokkulepe xxx xx, mille alusel kohustus kostja teostama elamu asukohaga xxx xx osas järgmised tööd: elamu arhitektuurse põhiprojekti, energiamärgise, vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude projekti koostamine, EHR (Ehitisregistri) keskkonda menetlemiseks esitamine. 2) krundi geodeetiline mõõdistus on kostjale edastatud 29.09.2020 3) hageja tasus kostjale projekteerimise eest kokku 2150 eurot 4) hageja edastas kostjale 23.07.2021 taganemisavalduse, millega hageja andis kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt 28.07.2021) kohustuse täitmiseks (so tööde teostamiseks) lugedes ennast täiendava tähtaja tulemusteta möödumisel lepingust taganenuks.
22.Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 635 lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
23.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Kostja tõendeid, et ta on poolte vahel sõlmitud projekteerimistöö koostamise kokkuleppes (tl 10-11) nimetatud tööd, need on elamu arhitektuurse põhiprojekti, energiamärgise, vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude projekti koostamine ja EHR (Ehitisregistri) keskkonda menetlemiseks esitamine tähtaegselt, so 23.10.2020 täitnud, esitanud ei ole. Kostja väitel laadis ta projekti 05.10.2020 Ehitisregistri keskkonda, samas nähtub kostja poolt esitatud Ehitisregistri väljavõttest (tl 49), et ehitusloa staatus on „Taotlus koostamisel“. Seega on kostja esitanud ise kohtule tõendi, millest üheselt nähtub, et tööd on lõpetamata, sest mh ei ole projekti(te) esitatud Ehitisregistri keskkonda menetlemiseks. Samuti on kostja nii 28.07.2021 kui 30.08.2021 hagejale teada andnud, et tööde lõpetamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole kõrvaldanud projekteerimistöö puudusi (tl 57).
25.Asjaolu, et hageja on kostjale tasu tervikuna (so kokku summas 2150 eurot) tasunud, ei tõenda töö lõpetamist kostja poolt. Samuti ei kinnita asjaolu, kas elamu (ja saun) on valmis ehitatud või mitte, iseenesest, et kostja on täitnud omapoolsed lepingust tulenevad kohustused. Elamu projekti ei ole kostja poolt seni esitatud menetlemiseks Ehitisregistri keskkonda ja sel põhjusel ei ole elamule väljastatud ka ehitusluba.
26.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel
üleantu tagastamist. VÕS § 189 lg 3 järgi, kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see sama paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
27.Hageja on 28.07.2021 lepingust taganenud. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, samuti puudus hagejal puudub põhjus lepingust taganeda ka veel tulenevalt VÕS §-st 119 lg 1, mille kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Antud juhul ei teinud hageja kostja kohustuse täitmiseks vajalikku tegu, so ei esitanud KOV-ile geodeesia toimikut, ilma milleta ei saanud kostja oma tööd teha, kui tal oleks veel mingi lepingujärgne kohustus täitmata. 28.Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma väidet, nagu takistanuks väidetav geodeesia toimiku valda mitteesitamine tal lepingujärgsete tööde lõpetamist. Asjas puuduvad tõendid, et kostja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks oli vajalik hageja poolne geodeesia toimiku esitamine. Juhul, kui kostja töö teostamise eeltingimuseks olnuks hageja poolt geodeesia toimiku KOV-ile esitamine, tulnuks kostjal selles eelnevalt tööettevõtulepingu sõlmimisel kokku leppida. Kostja on eelnimetatud toimiku vallale esitamise vajalikkusest hagejale teatanud alles 30.08.2021, see on peale lepingu lõppemist (tl 48). Poolte meilivahetusest (tl 57) ilmneb, et kostja on peale hagejalt lepingust taganemisavalduse saamist asunud otsima põhjendusi, miks temapoolsed lepingukohustused on jäänud jätmata, sh viidates valla spetsialistide lisanõutele. Samas nähtub, Rae Vallavalitsuse ehituslubade menetleja K. P. 25.08.2022 vastusest (tl. 75), et Rae Vallavalitsusele ei ole 25.08.2022 seisuga esitatud ehitisregistris xxx kinnistule ehitiste püstitamiseks taotlusi. Talle ei ole ehitusprojekti saadetud tutvumiseks ka läbi teiste kanalite, samuti ei selgu Rae valla dokumendi registrist, et seda oleks tehtud. Seega ei ole neil olnud võimalik esitada projekti osas kommentaare ja nõudeid.
29.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi ka peale talle hageja poolt täiendava tähtaja andmist, on hageja lepingust taganenud 28.07.2021 õiguspäraselt ning tal on õigus kostjalt nõuda lepingu alusel üleantud 2150 euro tagastamist.
30.Kostja vastuhagi väidetavalt koostatud sauna projekti maksumuse hagejalt sissenõudmiseks esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul vajadus hinnata kostja sellekohaste väidete ja tõendite põhjendatud.
31.Hageja on esitanud kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga.
32.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14).
33.Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu oli õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks. Hageja lepinguline esindaja on saatnud 23.07.2021 kostjale taganemisavalduse (tl 14 – 16). Kuna hagiavaldus on käesolevas asjas esitatud kohtusse 13.03.2022, siis 23.07.2021 taganemisavalduse
kostjale kohutuse täitmiseks täiendava tähtaja andmise näol on tegemist hagejapoolse pingutusega leida käesolevale vaidlusele kohtuväline lahendus enne kohtusse hagiavalduse esitamist.
34.Hagejale osutati enne kohtusse pöördumist kohtueelseid õigusabikulusid summas 240 eurot (koos käibemaksuga; 200 eurot ilma käibemaksuta), kokku 2 tunni ulatuses (tl 12). Advokaadibüroo arve kohaselt sisaldavad kohtueelsed õigusabikulud järgmisi toiminguid: 1) 23.07.2021 – materjalidega tutvumise ja taganemisavalduse koostamine 2 tundi. Kohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on olnud hageja poolt põhjendatud ja mõistlikud, et teha jõupingutusi asja lahendamiseks väiksemate menetluskuludega juba kohtueelses menetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1560 eurot (koos käibemaksuga), so kokku 1910 eurot.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 350 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 17). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
39.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
40.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1560 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 13 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 13 tunni ulatuses kogusummas 1560 eurot (koos käibemaksuga).
41.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1920 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulud 1560 eurot).
42.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1910 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1910 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
45.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
46.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.