Eesti Keskkonnateenused AS hagi I. S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
123,91 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820, asukoht Artelli tn 5, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10621), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: I. S (isikukood: XXX, elukoht xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Eesti Keskkonnateenused AS kanda.
3.Välja mõista Eesti Keskkonnateenused AS-lt I. S S kasuks viimase menetluskulud summas 685, 10 eurot.
Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Veski 32, 50409, Tartu (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
1
2-25-123524 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja osutas kostjale jäätmeveoteenust 2018 aastal. Hageja nõuab kostjalt teenuse osutamisest tuleneva võlgnevuse summas 53, 95 euro tasumist arve nr xxxx alusel. Samuti on hageja esitanud hagis viivisnõude, sissenõudmiskulude kandmisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja nõue on maksekäsu kiirmenetlusest üleantud lahendamiseks maakohtule.
2.Hageja on hagile lisanud arve nr xxxx, millest nähtub, et hageja poolt oli vormistatud kostjale osutatud jäätmeveo teenuse eest 31.12.2018 arve summas 59, 19 eurot tasumise kuupäevaga 20.01.2019. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja tasus nimetatud arve alusel summa 5,22 ning seega on arve alusel tasumata 53,95 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 53,95 eurot,
6.hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 34,48 eurot; kahju hüvitamise nõude (võlgnevuse sissenõudmiskulude osas) 30,00 eurot ja viivised alates 24.10.2025 kuni põhinõude summas 53,95 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi palub hageja jätta tema menetluskulud kostja kanda. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud täiendava avalduse, milles leiab, et hageja nõue on seadusest tulenev nõue ning seega kohaldub hageja nõude aegumisele TsÜS § 149 tulenev 10 - aastane aegumistähtaeg, mis tähendab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja seisukoht
4.Kostja on esitanud vastuses hagile hageja poolt esitatud põhinõudele summas 53, 95 eurot aegumise vastuväite ning palub kohtul kohaldada aegumist. Lisaks aegumise vastuväite esitamisel on kostja esitanud vastuväite nõudele, mille kohaselt kostja ei ole tasunud vaidlusalust arvet summas 5,22 eurot ega nõuet tunnustanud, mistõttu ei ole aegumine ka katkenud. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja võlgnetaval perioodil osutas kostjale jäätmeveoteenust. Lisaks eeltoodule on kostja esitanud täiendavad vastuväited, mille kohaselt teenust ei ole kostjale osutatud ja asjas ei kohaldu käsundita asjaajamise sätted. Menetluse käik
5.Kohus selgitas menetlusosalistele, et lahendab asja lihtmenetluses ning teeb asjas lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse, millele ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitas pooltele nende õigust olla menetluses ära kuulatud. Kumbki pool selle õiguse kasutamise soovist kohtule teada ei andnud.
2
2-25-123524 Kohtu põhjendused
6.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
7.Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2). Oludes, kus menetlusosaline ei ole kohtule adresseeritud tahteavalduses mõne teise poole poolt avaldatud faktiväitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud, tuleb lugeda, et selle faktilise asjaolu osas on vaidlus ning pooled peavad sellise asjaolu esinemist TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama. Seda mh ka seetõttu, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 243 lg 1).
8.Võttes arvesse, et kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja taotleb aegumise kohaldamist, siis lahendab kohus esmalt küsimuse, kas hageja põhinõue on aegunud.
9.Hageja on esitanud kohtule 31.12.2018 arve nr xxxx tasumise kuupäevaga 20.01.2019.a. Arve on esitatud kostjale jäätmeveo teenuse osutamise eest. Riigikohus on lahendites nr 3-21-57-13 ja nr 3-2-1-44-11 viidanud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p.-des 54, 55 sedastanud, et JäätS § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p. 6 mõttes. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-80-13 p. 54 on sedastatud, et selle võlasuhte põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta; sama lahendi p. 55 järgi kehtivad vedaja ja jäätmevaldaja võlaõiguslikule suhtele VÕS üldised sätted võlasuhte kohta välja arvatud õigus võlasuhe üles öelda või selle täitmisest keelduda. Kuigi eeltoodud lahendi kohaselt on tegemist võlasuhtega, mis tekib seaduse alusel, on kostja kui jäätmevaldaja kohustatud tasu maksma osutatud teenuse eest. Tasu maksmine toimub vedaja ehk hageja poolt esitatud arvete alusel. Riigikohus on selgitanud asjas nr 3-2-1-6-17 p. 11, et ka seaduse alusel loodud võlasuhtest tekkinud nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks ehk et võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p.6 kohaselt tuleneda muuhulgas ka seadusest tulenevast alusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-11 p. 23 täpsustanud, et sellisele seadusjärgsele võlasuhtele kohaldub VÕS § 1 lg 1 erisätetega reguleerimata ulatuses ka VÕS-st võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Tulenevalt eelkirjeldatud võlasuhte olemusest on vaidlusalusele võlasuhtele omane kokkulepitud tasu või tasu aluseks olevate mahtudele ja ühikutele kokkulepitud hindade olemasolu. Samuti on sellisele võlasuhtele omane, et jäätmeveo teenuse eest esitatakse perioodiliselt, reeglina kord kalendrikuus, jäätmevedaja poolt arve ehk et jäätmevaldaja kohustub teenuse eest maksma tasu arve alusel.
10.Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et hageja tasu nõudele, mille osas esitas hageja kostjale arve nr xxxx, kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, kuivõrd eelkirjeldatud võlasuhte puhul on tegemist lepingusarnase võlasuhtega (TsÜS § 146 lg 1 koostoimes TsÜS § 147 lg 3 teise lausega). Puudub mistahes mõistlik põhjendus perioodiliste arvete alusel tekkinud rahalise nõude maksma panekuks aegumistähtaja- 10 aastat kohaldamiseks TsÜS § 149 järgi. Seega TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumist kohaldab kohus üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud hageja nõudele 3
2-25-123524 vastuväite ja on esitanud taotluse nõude aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Nähtuvalt kohtule esitatud arvest nr xxxx oli kostjal kohustus tasuda arve 20.01.2019.a. TsÜS § 147 lg 3 täpsustab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega oli hagejal õigus esitada arve mittetasumisest tulenev nõue alates 01.01.2020 kell 00.00.
11.Seega eelviidatud sätete koostoimes aegus hageja nõue 31.12.2022 kell 24.00. Hageja esitas arvest nr xxxx nõude esmakordselt maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2025. Seega on hageja põhinõue kostja vastu aegunud. Kui põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka põhinõudest tulenevad kõrvalnõuded (TsÜS § 144).
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata hageja nõude aegumise tõttu, siis puudub kohtul vajadus hinnata võlgnevuse väljamõistmise nõudega seotud muid asjaolusid ja tõendeid ning kaasnevaid kõrvalnõudeid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjal tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud asjas järgmisi menetlustoiminguid koos toodud ajamahuga:
16.1.hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine ja analüüs, kliendiga kohtumine ning vaidluse perspektiivi arutamine ajamahuga 2 h;
16.2.hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine ajamahuga 3 h;
16.3.lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ajamahuga 1, 5 h;
16.4.hageja arvamusega tutvumine ja 14.11.2025 seisukoha koostamine ajamahuga 1,5 h. Kokku on teenust osutatud ajamahuga 8 h ja kogumaksumusega 1686 eurot koos käibemaksuga (seega on teenust osutatud hinnaga 170 eurot 1 h kohta, millele lisandub käibemaks).
17.Kohus on kontrollinud kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendega seotud ajakulu. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud olid vajalikud, kuid ebamõistlikult suur on menetlustoimingutega seotud ajakulu. Samuti ei võta menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu arvesse seda, et vaidluse olemus on lihtne- ühest arvest tulenev vaidlus, millele oli võimalik esitada aegumise vastuväide ehk tegemist on lihtmenetluse asjaga. Eeltoodud põhjustel vähendab kohus kostja menetlustoimingutele kulunud aega järgmiselt:
17.1.hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine ja analüüs, kliendiga kohtumine ning vaidluse perspektiivi arutamine- kohtu poolt põhjendatud ajakulu 1, 25 h;
17.2.hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine- kohtu poolt põhjendatud ajakulu 1 h;
17.3.lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine-kohtu poolt põhjendatud ajamahuga 0, 5 h;
17.4.hageja arvamusega tutvumine ja 14.11.2025 seisukoha koostamine-kohtu poolt põhjendatud 0,5 h.
18.Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja mõistlikeks menetluskulud summas 685,10 (sh käibemaks) eurot, mis vastab õigusteenuse mahule 3, 25 h eest. Eeltooduga loeb kohus 4
2-25-123524 põhjendatuks ja turuhinnale vastavaks kostja lepingulise esindaja töötunni hinna ehk 170 eurot ühe töötunni kohta, millele lisandub käibemaks. Kohus mõistab kostja menetluskulud koos käibemaksuga välja põhjusel, et kostja osaleb menetluses füüsilise isikuna ning tal puudub võimalus käibemaksu tagasi saada.
19.Lähtudes eeltoodust määrab kohus, et hageja kanda tuleb jätta kostja menetluskulud summas 685,10 eurot (koos käibemaksuga) ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord
21.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
22.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 2 1).
23.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.