Ühinguõigus

ÄRS (äriregistri seaduse) § 12 p 5 alusel kantakse registrikaardile juriidilise isiku asukoht, aadress ja elektronposti aadress. Vastavalt ÄRS § 33 tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 37 lg 1 kohaselt registrisse kantud andmete muutumise korral, sealhulgas juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning lõpetatud juriidilise isiku tegevuse jätkamisel ja registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamisel, tuleb viivitamata esitada avaldus andmete muutmiseks. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. ÄRS § 37 lg 2 kohaselt Juriidiline isik on kohustatud registripidajale esitama kande või selle muutmise aluseks olevad dokumendid. TsÜS § 40 lg 1 p 4 järgi juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 2 järgi kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku registrikaardilt puuduvad andmed selle asukoha ja aadressi kohta. Nähtuvalt esitatud materjalidest määras registripidaja 21.11.2022 määrusega puudutatud isikule tähtaja ühingu asukoha ja aadressi andmete äriregistrisse kandmise avalduse esitamiseks 1 kuu alates määruse tegemisest, kuid puudutatud isik vastavat avaldust esitanud ei ole. Samuti ei esitanud äriühing avaldust asjassepuutuvate andmete registrisse kandmiseks peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et kuna registrist puuduvad ÄRS § 12 p 5 järgi nõutavad andmed, ei vasta puudutatud isik seaduse nõuetele. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik ei ole kohtule teatanud likvideerimismenetluse läbiviimise soovist. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb puudutatud isik sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.