Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (EP või hageja) S A’lt (S A või kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 23.10.2019. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 23.10.2019, Ülemiste City (EP35, 1044,1202), Tallinn, leppetrahvinumber 0702 3101 9094 7016, maksetähtaeg 06.11.2019, võlgnevus summas 30 eurot. Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele. Seega parkimistingimuste rikkumisel tuli tasuda leppetrahv, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti ei ole leppetrahvinõudele vastuväidet esitatud. EP nõue tasumata leppetrahvi eest on 30 eurot. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP 07.06.2021 ja 13.06.2022 posti teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja aadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui

kooskõlas kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot on sissenõudmiskulu. Hageja palub mõista kostjalt S A hageja kasuks välja võlgnevus summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses; ning jätta menetluskulud S A kanda. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, hagiavalduses sisalduv menetluskulude nimekiri edastatud kostja rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile (xxx) postkasti jätmisega. Need on kätte toimetatud 23.12.22. Tähtaeg vastamiseks oli 10 päeva. Kostja ei ole hagile vastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palus välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest ja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa 1 sätestatuga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (45 eur), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et kohtule on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Hageja esindaja pakub teenust 110 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivuga seotud toimingutele kokku 2 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid ühe tunni ulatuses, summas 110 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 230 eurot (100+110+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (230 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.