Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-14188
Kohtuasi
United Trailers OÜ hagi X vastu võla koos viivisega nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
United Trailers OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
30 535.20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja United Trailers OÜ (registrikood 11729939), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Valeria Titova, Y
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta täiendava dokumentaalse tõendina vastu kostja 27.01.2023 esitatud koopiad isikut tõendavatest dokumentidest.
2.Harju Maakohtu 07.01.2022 otsus tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2302.80 eurot osas ja viivisvõlgnevuse 2302.80 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista X-lt välja United Trailers OÜ kasuks põhivõlgnevus 2302.80 eurot ja viivisvõlgnevus 2302.80 eurot. 3) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-19-14188 4) Maakohtumenetlusega seotud kuludest jäävad hageja kanda 08.09.2021 istungiga seotud kulud. Muud kulud maakohtus, samuti apellatsioonimenetluse kulud, jäävad 15% ulatuses kostja ja 85% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 15 267.60 eurot ja viivisvõlgnevuse 15 267.60 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja rendileandjana ja MAJATO CHAIN OÜ rentnikuna (ka põhivõlgnik (endine Rinopal OÜ)) sõlmisid 07.01.2013 rendilepingu. Hageja ja kostja käendajana sõlmisid samal kuupäeval käenduslepingu. Käendaja kohustus tagama rendilepingust tulenevate kõigi põhivõlgniku kohustuste täitmise solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu punkti 2 järgi vastutab käendaja ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lepingu punkti 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 35 000 eurot.
3.Rendilepingu nr 420 30.09.2016 eritingimustest tulenevalt anti põhivõlgnikule rendile haagised Schmitz reg/märgiga 113GK, 061YHF ja 746GT rendihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) ühe päeva eest, kuid arvete esitamisel lähtus rendileandja hinnast 19 eurot (käibemaksuta).
4.Rendilepingu raames esitas hageja kostjale järgmised arved: arve nr 160733 summas 866.40 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 29.09.-15.10.2016 ning haagise 746GT kasutamise eest perioodil 12.10.-15.10.2016; arve nr 160772 summas 1094.40 eurot haagiste 061YHF, 113GK ja 746GT kasutamise eest perioodil 16.10.-31.10.2016; arve nr 16800 summas 1026 eurot haagiste 061YHF, 113GK ja 746GT kasutamise eest perioodil 01.11.-15.11.2016; arve nr 160828 summas 1026 eurot haagiste 061YHF, 113GK ja 746GT kasutamise eest perioodil 16.11.-30.11.2016; arve nr 160891 summas 1094 eurot haagiste 061YHF, 113GK ja 746GT kasutamise eest perioodil 16.12.-31.12.2016; arve nr 170007 summas 228 eurot haagise 746GT kasutamise eest perioodil 01.01.-10.01.2017; arve nr 170015 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 01.01.-15.01.17; arve nr 170040 summas 729.60 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.01.2
2-19-14188 31.01.2017; arve nr 170094 summas 592.80 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.02.-28.02.2017; arve nr 170136 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 01.03.-15.03.2017; arve nr 170175 summas 729.60 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.03.-31.03.2017; arve nr 170209 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 01.04.-15.04.2017; arve nr 170239 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.04.-30.04.2017; arve nr 170268 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 01.05.15.05.2017; arve nr 170304 summas 729.60 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.05.-31.05.2017; arve nr 170344 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 01.06.-15.06.2017; arve nr 170379 summas 684 eurot haagiste 061YHF ja 113GK kasutamise eest perioodil 16.06.-30.06.2017; arve nr 170409 summas 652.80 eurot haagise 061YHF kasutamise eest perioodil 01.07.-16.07.2017 ja haagise 113GK kasutamise eest perioodil 01.07.-10.07.2017.
5.Põhivõlgnik jättis arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis võlgnevus hageja ees 15 267.60 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiseks ja lahenduse leidmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole, kes esitas nõude võla tasumiseks nii põhivõlgnikule kui käendajale, kuid võlga ei tasutud.
6.Lepingus on kokku lepitud viivise määraks 0,3% võlalt (punkt 5.5). Viivitus on alates 30.10.2016. Võlg on seisuga 16.09.2019 kokku 57 745.49 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 15 267.60 eurot ja viivistest 42 477.89 eurot, kuid hageja nõuab viivist põhivõla suuruses.
7.Y esitas korduvalt tellimuskirju ja hagejal oli õigus pidada teda põhivõlgniku nimel tegutsevaks isikuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lõike 1 ja § 118 lõike 2 järgi.
8.Eritingimused nr 16309 on alla kirjutatud põhivõlgniku poolt. Tingimused nr 16300 ja 12099 on küll alla kirjutamata, ent vara on rendile antud põhivõlgnikule. Haagis 746GT tagastati 10.10.2017, kuid pidi tagastatama 19.10.2016; 061YHF tagastati 16.07.2017, kuid pidi tagastatama 03.10.2016; 113GK tagastati 10.07.2017, kuid pidi tagastamata 03.10.2016. Pooled leppisid kokku tähtaja pikendamises ja hageja nõuab tasu vara kasutamise eest.
9.Hageja ei öelnud 10.03.2014 lepingut üles, vaid tegi hoiatuse ülesütlemise kohta. Sõidukid olid kindlustatud. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Leping nr 420 on tegelikult rendilepingu üldtingimused, mida saaks käsitleda lepingu osana ainult koostoimes eraldi allkirjastatud eritingimustega. Sama sätestavad üldtingimuste mõisted: leping on poolte vahel sõlmitud rendileping, mis koosneb konkreetsetest eritingimustest ja käesolevatest üldtingimustest, samuti nende lisadest, muudatustest ja täiendustest. Seega üldtingimustel ei olnud juriidilist jõudu eritingimusi allkirjastamata.
12.Põhivõlgnik võttis perioodil 2013-2014 hagejalt rendile haagiseid, kuid kirjutas eraldi eritingimustele alla, mis koostoimes üldtingimustega moodustasid lepingu. Nimetatud lepingutest tulenevad kohustused on põhivõlgnik täitnud.
2-19-14188
13.Mingil päeval tekkisid põhivõlgnikul raskused kohustuste täitmisel, mille tõttu ütles hageja 10.03.2014 lepingu üles lepingupunkti 8.5.3 järgi. Pärast lepingu lõpetamist ei ole põhivõlgnik hagejalt haagiseid rentinud ja perioodist 2013-2014 tulenevad võlgnevused olid hageja ees hilinemisega likvideeritud. Pärast lepingu ülesütlemist kaotasid üldtingimused kehtivuse, millest tulenevalt ei saanud põhivõlgnik hagejaga uut lepingut sõlmida.
14.Hagetaval perioodil põhivõlgnik hagejalt midagi ei rentinud ja eritingimusi alla ei kirjutanud. Ühelgi tõendil ei ole põhivõlgniku allkirja, kuivõrd seaduslik esindaja (tol ajal kostja) ega muu volitatud töötaja ei ole dokumendis kirjeldatud teenust tellinud.
15.Hagiavalduse lisades 2-4 sisalduvad andmed on vastuolulised, mis seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Nt tuleneb lisast 2, et eritingimused on sõlmitud 30.09.2016, samas on näha, et rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 21.07.2013. Lisast 3 tuleneb, et eritingimused on sõlmitud 30.09.2016, ent rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 14.03.2014. Lisast 4 on näha, et eritingimused on sõlmitud 13.10.2016, ent rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 23.05.2013. Seega tuleneb dokumentidest, et eritingimuste sõlmimise hetkeks väidetavalt rendile võetud haagiste liikluskindlustused ei kehtinud ligi 3 a, mis seab kahtluse alla dokumentide usaldusväärsuse. Ei ole eluliselt usutav, et majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik rendib kehtetu liikluskindlustusega sõidukeid, võttes endale riisiko kolmandatele isikutele kahju hüvitamiseks sõidukiga kahju tekitamise puhul. Eritingimustes on hageja esindajaks märgitud juhatuse liige Janar Ü, kuid tema volitused lõppesid 18.07.2016 ehk ligi 2,5 kuud enne vaidlusaluste eritingimuste sõlmimist.
16.Y tellimuskiri ei tõenda lepingute sõlmimist. Tõendamata on, et isikul oli põhivõlgniku nimel õigus esitada tellimust.
17.Kuna tõendamata on, et üldtingimuste alusel oleks vaidlusaluste haagiste kohta sõlmitud allkirjastatud eritingimused, ei ole hagejal õigust põhivõlgnikult tasu nõuda. Seega ei ole kostjal kui käendajal ka kohustust hagejale midagi tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud, sh 08.09.2021 istungiga seotud kulud, hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1860 eurot (käibemaksuga) ja alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Hageja ja MAJATO CHAIN OÜ (endine Rinopal OÜ) kui põhivõlgnik sõlmisid 07.01.2013 lepingu nr 420 nimetusega „Rendilepingu üldtingimused“, millega hageja kohustus andma põhivõlgnikule kasutamiseks majandustegevuses haagiseid ja kostja kohustus maksma selle eest tasu, mille kohta tuli sõlmida vastavad eritingimused. 07.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kohustus kostja tagama hageja ja põhivõlgniku vahel 07.01.2013 sõlmitud rendilepingust tulenevate kõigi põhivõlgniku kohustuste täitmise ja vastutama kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu punkti 2 järgi vastutab käendaja ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus on sätestatud kostja vastutuse maksimumsumma 35 000 eurot. Üldtingimuste punkti 5.5 järgi on viivis 0,3% võlalt päevas. Arvestuslikult on väidetavalt võlgnetav rent 15 267.60 eurot ja kostja ega põhivõlgnik ei ole seda hagejale tasunud.
2-19-14188
20.VÕS § 8 lõike 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lõige 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 76 lõigete 1 ja 2, § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6, § 108 lõike 1 ning § 113 lõike 1 alusel kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 339 sätestab, et üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
21.Kohtule esitatud rendilepingu üldtingimuste nr 420 punkt 1 sätestab, et poolte allkirjastatud eritingimused on lepingu osa ja rentimise tingimused ja rent on tasu, mida kohustub rentnik maksma vara kasutamise eest ja mille suurus 1 päeva kohta on märgitud eritingimustes. Üldtingimuste punkti 1 järgi kehtivad need tähtajatult ja kui pooled on konkreetse vara rentimiseks allkirjastanud eritingimused, moodustavad üldtingimused koos eritingimustega pooltevahelise lepingu, reguleerides suhteid eritingimustes märgitud konkreetse vara rentimisel konkreetse tähtaja jooksul ja üldtingimused võivad üheaegselt moodustada erinevate eritingimustega erinevaid lepinguid ning reguleerida üheaegselt pooltevahelisi suhteid erinevate esemete rentimisel erinevate tähtaegade jooksul. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et selleks, et saaks rääkida hageja ja põhivõlgniku vahel haagiste 061YHF, 113GK ja 746GT rendilepingutest, pidi hageja ja põhivõlgniku vahel olema sõlmitud kooskõlas rendilepingu üldtingimuste nr 420 punktiga 1 iga haagise kohta vastavad eritingimused (iga haagise kohta oma rendileping). Kuna üldtingimuste punkti 1 järgi kehtivad need tähtajatult ja need võivad üheaegselt moodustada erinevate eritingimustega erinevaid lepinguid ning reguleerida üheaegselt pooltevahelise suhteid erinevate vara esemete rentimisel erinevate tähtaegade jooksul, on vajalik hinnata, kas üldtingimused poolte vahel üldse kehtivad.
22.VÕS § 195 lõige 1 sätestab, et pool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, lõike 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
23.Kostja esitas hageja 10.03.2014 avalduse nr LLT 1, mis on saadetud 10.03.2014 e-kirjaga põhivõlgnikule. Sellest nähtuvalt on põhivõlgnik võtnud rendile eritingimuste nr 13279, 13125 ja 13016 alusel poolhaagised 120GK ja 856GL ja 113GK. Nendest viimane poolhaagis on haagis, mille eest hageja nõuab hagiavalduses tasu ja viiviseid. Avaldusest nähtuvalt ei ole põhivõlgnik rendi tasumise kohustust täitnud, võlg on 10.03.2014 seisuga 9645 eurot ja hageja ütleb rendilepingu üles, kui põhivõlgnik ei tasu hiljemalt 15.03.2014 võlga ning et ülesütlemise korral on võlgnik kohustatud tagastama renditud vara Killustiku 2, Lagedi, Harjumaa.
24.Hageja juhatuse liige Q andis seletuse vande all, et selle 10.03.2014 kirjaga ei lõpetatud üldtingimusi ehk seda raamlepingut, vaid lõpetati kirjas märgitud eritingimused konkreetsete varade kohta. Kirja eesmärk oli saada kätte võlg ja konkreetne vara. Hinnates Q seletust ja avalduse sisu koostoimes, asub kohus järeldusele, et hageja tegi põhivõlgnikule eritingimuste lepingute ülesütlemise hoiatuse, sest ei nähtu, et 10.03.2014 oleks rendileandjal olnud soov lõpetada pooltevaheline suhtlus üldtingimuste järgi ehk raamleping VÕS § 195 lõike 1 alusel. Nii ei ole õiged kostja vastuväited, et poolte vahel on rendilepingu üldtingimused kui raamleping lõpetatud 10.03.2014 ning hageja ja põhivõlgnik ei saanud üldtingimuste alusel rendilepinguid haagiste kohta sõlmida.
2-19-14188
25.Hageja esitas kohtule eritingimused haagiste 113GK, 061YHF ja 746GT kohta (t lk 10-12). Vastavalt üldtingimuste punktidele 1 ja 2.1 peavad eritingimused olema poolte poolt alla kirjutatud ning leping on pooltevaheline rendileping, mis koosneb konkreetsetest eritingimustes ja üldtingimustes ja nende lisadest, täiendustest, muudatustest. Hageja esitas ka tellimuskirjad, mille on koostanud Y (t lk 10 pöördel, 11 pöördel, 12 pöördel, 79) ja mille järgi oli vara vastuvõtmiseks õigustatud isikuteks H ja Š. Eritingimuste nr 16309 (haagis 113GK; t lk 10) dokument kannab vara üleandja poole peal (vasak pool) rendileandja allkirja ja tagastamise poole peal (paremal) ei ole allkirja. Eritingimuste nr 16299 (haagis 061YHF; t lk 11) dokument kannab vara üleandmise poole peal rendileandja allkirja ja tagastamise poole peal ei ole allkirju. Eritingimuste nr 16309 (haagis 746GT; t lk 12) dokument kannab vara üleandmise poole peal rendileandja allkirja, rentniku rea kohal kellegi allkirja ja tagastamise poole peal rendileandja allkirja, kuid ei ole võimalik aru saada, kes on rentniku nimel väidetavalt haagise 746GT rendilepingule allkirja andnud. Kostja väitis, et ebaselge on, kes oli hageja esindaja, sest Ü ei olnud enam eritingimuste allakirjutamise ajal juhatuse liige (registri väljavõte t lk 57). See ei ole õige väide, sest tal oli olemas notariaalne volikiri hageja esindamiseks, mida kinnitab hageja esitatud volikiri (t lk 77).
26.Kohus kuulas üle hageja tunnistaja Ü, kes kinnitas, et tema on nendele eritingimustele rendileandjana alla kirjutanud. Ta ütles, et kui tema oli koha peal ja haagis üle vaadatud, siis autojuht kirjutas lepingule alla ning sõidukid toodi alati platsi peale tagasi. Tunnistaja selgitas, et osadel eritingimustel ei ole selle pärast rentniku allkirja, et tunnistajat ei olnud koha peal ning kõik lepiti kokku telefoni teel - põhivõlgnik helistas, tegi tellimuskirja ja nimetas juhid, kes võtsid haagised ja ta teadis oma töökogemustest, et keegi suvaline ei saanud võtta haagist. Seda, kelle allkiri rentniku nimel oli ühtedel eritingimustel, ei osanud ta öelda. Tunnistaja ütluste kohaselt asusid rendile antavad haagised Killustiku tee 2, Lagedil, kus oli vaba juurdepääs teatud kellaaegadel ja seal oli võimalik haagistele järele tulla ja neid salaja ka tagasi tuua.
27.Kohtu hinnangul peab hageja, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, olema hoolas, järgima ka ise kokkulepitud üldtingimusi (punktid 1, 2.1) vara teisele kasutamiseks andmisel ja lepingute sõlmimisel ning võlasuhete dokumenteerimisel. Ta peab kokkulepitud reeglitest ja üldtingimustest ise kinni pidama ja seda eriti olukorras, kus ta nõuab vastaspoolelt (või antud juhul käendajalt) kohustuste täitmist. Hageja ja põhivõlgnik on pidanud vajalikuks sõlmida iga konkreetse renditava vara kohta kirjalikult allkirjastatud dokumendi kooskõlas VÕS § 11 lõikega 2, mis moodustab koos üldtingimustega rendilepingu konkreetse asja kohta. Kostja on väitnud, et põhivõlgnik ei ole seda vara saanud enda kasutusse.
28.Kuna hageja ja põhivõlgnik on üldtingimustes kokku leppinud, et rendileping on leping, mis koosneb üldtingimustest ja poolte poolt alla kirjutatud eritingimustest, milles reguleeritakse konkreetselt renditud vara rendi täpsed tingimused (hind, vara seisund jms, rendile võtmise aeg), asub kohus seisukohale (eritingimusi ja tunnistaja ütlusi kogumis hinnates), et asjas ei ole tõendanud, et eritingimused nr 16309 (haagis 113GK), 16299 (haagis 061YHF) ja 16309 (haagis 746GT) oleksid hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kooskõlas üldtingimuste punktidega 1 ja 2.1 ning VÕS § 11 lõikega 2. Eritingimused nr 16299 ja 16309 ei ole põhivõlgniku poolt alla kirjutatud ehk lepingut ei ole sõlmitud ja ebaselge on, kes kirjutas rentniku nimel eritingimustele nr 16309 (haagis 746GT). Kohus asub seisukohale, et tõendamata on ka, et põhivõlgnik oleks need haagised enda valdusesse ja kasutusse faktiliselt saanud. Asjaolu, et vaid ühel eritingimustel on rentniku väidetav allkiri või võimaliku autojuhi allkiri, ei võimalda järeldada, et rentnik oleks sellele alla kirjutanud, sest mitte ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, et tegemist on põhivõlgnikust rentniku või tema volitatud isiku allkirjaga, ei ole. Asjaolu, et Y on teinud tellimuskirjad, millel ei ole märgitud haagiste numbreid, ei tähenda, et pooled oleksid sõlminud eritingimused. Ka kostja, kes on käendaja ja kes on allkirjastanud üldtingimused nr 420 põhivõlgniku nimel, ei ole kinnitanud, et faktiliselt sai rentnik vara kasutada
2-19-14188 nende eritingimuste alusel, sh eritingimuste nr 16309 alusel. Ülaltoodu alusel asub kohus järeldusele, et tõendamata on hageja väited, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid VÕS § 339 järgi rendilepingud haagiste 113GK, 061YHF ja 746GT rendile andmiseks hagetaval perioodil ja et põhivõlgnik oleks selle vara enda kasutusse saanud. Seega ei tekkinud põhivõlgnikul ka rendi tasumise kohustust.
29.Võla arvestusliku suuruse üle ja viivise arvestusliku suuruse üle vaidlus puudus, mistõttu ei ole vaja hinnata esitatud arveid (lk 13-34) ja viivist.
30.Kohus peab vajalikuks märkida, et käendusleping kostjaga põhivõlgniku kohustute täitmise tagamiseks on sõlmitud kirjalikus vormis (t lk 9), kostja on selle allkirjastanud, lepingus on sätestatud vastutuse maksimumsumma. Nii on kostja käendus tarbijakäendus ning kehtiv VÕS § 143 lõigete 1 ja 2 ning § 144 lõike 2 järgi. Asjaolu, kas haagiste suhtes olid sõlmitud kindlustuslepingud, ei oma tähendust rendilepingute sõlmimisel. Peale selle on hageja kostja väited ümber lükanud kindlustuspoliisidega (t lk 83-87). Asjas ei oma tähtsust Kreedix OÜ nõue võla tasumiseks (t lk 34).
31.Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel hageja kanda. Hageja kanda jäävad TsMS § 169 lõike 1 järgi igal juhul 08.09.2021 istungiga seotud poolte kulud (vt istungi protokoll).
32.Kostja menetluskuluks on esindaja kulu TsMS § 175 lõike 1 ja § 144 punkti 1 järgi kokku 1860 eurot, sh käibemaks, 15 h 30 min eest. Tasu määr on 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (lõplik nimekiri 30.11.2021). Hageja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades asja mahtu, menetlustoiminguid (mitu istungit, esitatud on mitmed seisukohad), on kostja esindaja ajakulu põhjendatud. Apellatsioonkaebus
33.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse ja palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
34.Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 232 lõiget 1 ja materiaalõigust (TsÜS § 118 lõige 2; VÕS § 339 lõige 1, § 13 lõige 3, § 28 lõige 1). Maakohus ei arvestanud hageja tõenditega.
35.Maakohus ei põhjendanud, miks ei võinud rendileandja rentnikku pikaajalise koostöö pinnalt usaldada, jättes haagised telefoni teel kokkulepitud kohta, kust nende sattumine suvalise isiku kätte ei ole eluliselt usutav ja rentniku käitumisest järeldada, et selline pooltevaheline praktika, millega kalduti kõrvale raamlepingus kokkulepitust, vastab mõlema poole huvile ja tahtele.
36.Ei ole selge, miks ei arvestanud kohus rentniku tellimuskirju, rendileandja esindaja allkirju eritingimustel, eritingimustel nr 16309 olevat rentniku esindaja allkirja ega Ü ütlusi olukordade kohta, kus tellimused lepiti kokku telefoni teel. Samuti arveid ja hilisemaid nõudekirju võlgnevuste tasumiseks, mis vähemalt kaudselt kinnitavad, et haagised tegelikult rentnikule üle anti ja rentnik neid kasutas, kuid kasutamise eest ei tasunud. Eritingimuste nr 16309 hindamisel oleks pidanud kohus lähtuma TsÜS § 118 lõikest 2.
37.Tõenditega mittearvestamise tõttu asus kohus ekslikult seisukohale, et rentnik ei saanud haagiseid faktiliselt enda valdusesse ja kasutusse. Kohus ei arvestanud, et faktiliselt on
2-19-14188 raamlepingut täidetud ning haagiste rentniku kasutusse andmine ja rentniku poolt kasutamine on toimunud, mistõttu ei saa ainuüksi kirjalike eritingimuste puudumine välistada rendileandja tasunõuet tegelikult toimunud kasutuse eest.
38.Maakohus kohaldas VÕS § 11 lõiget 2 ebaõigesti, jättes VÕS § 13 lõike 3 kohaldamata. Kirjalike eritingimuste olemasolu ei olnud rendileandja tasunõude tekkimise eelduseks. Kui tegelik haagiste kasutamine on toimunud, ei vabasta kirjalike eritingimuste puudumine rentnikku tasu maksmise kohustusest. Eelnevat kinnitab nii VÕS § 339 kui § 28 lõige 1.
Vastustaja seisukoht
39.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles kohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 2302.80 eurot ja samas suuruses viivisvõlgnevuse ning jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega rahuldab hagi põhivõlgnevuse 2302.80 eurot ja samas suuruses viivisvõlgnevuse osas ning jaotab menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2).
41.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et võimalikud lepingud (igakordselt iga haagise kasutamises kokkuleppimiseks) on kvalifitseeritavad VÕS § 339 alusel rendilepingutena, vaid tegemist sai olla VÕS § 271 mõistes üürilepingutega. Üüri- ja rendilepingute eristamisel on määrav lepingust tulenevate põhikohustuste erinevus, sest rendilepingu puhul lasub rendileandjal lisaks kasutuse võimaldamisele ka vilja võimaldamise kohustus. Vaid kasutust võimaldava lepinguobjekti puhul on tegemist üürilepinguga, vilja saamisele suunatud objekti puhul tegemist rendilepinguga (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 381, 239). Ka Riigikohus on selgitanud, et rendileping eristub üürilepingust eesmärgi poolest – rendilepinguga on esikohal renditud asjalt kasu saamine, üürilepingu puhul kasutusse antud / saadud asja kasutamine (lahend nr 3-2-1-119-05). Praeguses asjas nähtub nii üld- kui eritingimustest, aga ka poolte poolt menetluses esiletoodust, et nende tahteks oli anda / saada kasutada vara (poolhaagised) (VÕS § 29 lõige 1). Seega sõltumata lepingute nimetusest sai olla tegemist üürilepingutega, millega üks isik (üürileandja) kohustus andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustus maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Küll aga ei muuda ainuüksi lepingute ümberkvalifitseerimine maakohtu lahendit ebaõigeks, kuna VÕS §-st 341 tulenevalt kuuluksid asja lahendamisel kohaldamisele üürilepingu sätted ka juhul, kui tegemist oleks rendilepingutega.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et: 07.01.2013 üldtingimused (t lk 7-8) ei ole lõppenud; Ü oli 11.07.2016 volikirja alusel hageja lepinguline esindaja, kel oli õigus kasutusse andja nimel lepinguid sõlmida; pooled olid üldtingimustes leppinud kokku igakordselt vara kasutusse andmisel sõlmima eraldi lepingu eritingimuste allkirjastamisega, st kirjalikult. Selles osas kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lõige 6).
2-19-14188
43.Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtuga, et tõendite kogumis hindamise tulemusena ei ole alust tuvastada 29.09.2016 digitaalselt allkirjastatud tellimiskirja alusel samal kuupäeval lepingute sõlmimist haagiste reg/nr-ga 113GK ja 061YHF suhtes. Kolleegium nõustub selles osas hagejaga, et maakohus ei hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 11 lõiget 4. Ringkonnakohtul on alus hinnata maakohtus kogutud tõendeid ümber (TsMS § 653).
44.VÕS § 11 lõike 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või on vahetanud kummagi lepingupoole allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 8 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
45.Praeguses asjas on tõendatud, et Y saatis 29.09.2016 Rinopal OÜ esindajana hagejale digitaalselt allkirjastatud tellimiskirja, milles teatas 07.01.2013 üldtingimuste (t lk 7-8) kohaselt rentniku soovist rentida hagejalt 2 platvormi haagist bordita, saada vara kätte 29.09.2016 (st samal päeval) ja tagastada vara 03.10.2016 (t lk 79-80). Samas teatas Y, et rentnik volitab rendilepingut sõlmima (v.a üldtingimusi allkirjastama) ja sõlmimisele eelnevalt läbirääkimisi pidama (sh käesolevat tellimiskirja esitama), samuti vara vastu võtma, kasutama ja tagastama järgmisi füüsilisi isikuid, kes on rentniku töötaja või rentnikuga muus lepingulises suhtes (autojuhi nimi, isikukood): H XXXXXXXXXXX, Š XXXXXXXXXXX. Puudub vaidlus, et hageja sai tellimuskirja kätte. Kostja, kes oli vaidlusalusel ajal septembris / oktoobris Rinopal OÜ juhatuse liige, on menetluses kinnitanud, et Y (kostja abikaasa; nähtub 17.02.2021 volikirjalt; t lk 106) tegeles äriühingus isiklikult läbirääkimiste pidamise, tellimuste esitamise ja rendilepingu täitmisega seotud küsimustega (13.08.2021 menetlusdokument; t lk 118). Hageja juures haagiste rendiga vahetult tegelenud töötaja Ü ütlustega on tõendatud, et tellimuskirjade esitamine oli uue haagise rentimiseks pooltevahelises praktikas tavaline (t lk 127-128). Eeltoodust tulenevalt on Y tellimuskiri käsitatav lepingu sõlmimise ettepaneku otsese tahteavaldusena VÕS § 16 lõike 1 ja TsÜS § 68 lõike 2 mõttes. Vastavalt TsÜS § 69 lõike 2 esimesele lausele sai hageja Rinapol OÜ tahteavalduse kätte. Kostja ei ole väitnud ja see ei nähtu ka esitatud tõenditest, et esitaja oleks tahteavalduse TsÜS § 72 korras tagasi võtnud.
46.Hageja on tõendanud nii dokumentaalsete tõenditega (lepingudokumentidega; t lk 10, 11) kui Ü ütlustega (t lk 127-128), et viimane vormistas tellimuskirja alusel kahe lepingu eritingimused. Ü ütluste kohaselt tema isiklikult haagiste äraviimise juures ei olnud, kuid suhtles volitatud autojuhiga telefoni teel ja kuna oli tellimuskiri, siis lubas autojuhil haagise võtta, mõlemad haagised olid rendileandja platsilt ära viidud samal päeval, kui ta vormistas eritingimused. Eeltooduga on kolleegiumi arvates tõendatud üürileandja nõustumine üürniku pakkumisega sõlmida üürileping (VÕS § 20 lõige 1). Kohtul puudub alus tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses kahelda. Kuna kostja ei tõendanud, et kumbki tellimuskirjal märgitud autojuhtidest Üle ei helistanud ega haagistel järgi hageja platsil Lagedil ei käinud, on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega (TsMS § 232 lõige 1) tõendatud, et pooled sõlmisid hageja väidetud rendilepingud selliselt, et kostja allkirjastas tellimuskirja ja hageja eritingimused, st lepingud sõlmitud VÕS § 11 lõike 4 mõttes allkirjastatud kirjade vahetamisega. Kohus on seisukohal, et eelpool viidatud negatiivse elulise asjaolu tõendamine oli kostjal võimalik läbi positiivsete asjaolude tõendamise, nt tellimuskirjalt nähtuvate isikute kui tunnistajate ütluste kogumise või nende kirjalike seletuste kohtule esitamise kaudu. Hagile alternatiivsete vastuväidete mitte esitamine on kostja õigus tulenevalt TsMS § 4 lõikest 2 ja § 5 lõikest 2.
47.Kolleegium on seisukohal, et lepingud haagiste 113GK ja 061YHF kasutamiseks tuleb lugeda sõlmituks üldtingimustest ja eritingimustest nähtuvatel tingimustel, kuna kostja ei
2-19-14188 väitnud ega tõendanud, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus oleks saavutatud kokkulepe muudes tingimustes või et mõni tingimus oleks jäänud lahtiseks (VÕS § 26). Ka ei toonud kostja esile, et vaidlusalused lepingud oleksid oluliselt erinenud pooltevahelises praktikas varasemalt sõlmitud lepingutest. Puudub vaidlus, et samade poolte vahel oli toimunud koostöö haagiste rentimisel ka aastatel 2013-2014.
48.12.10.2016 tellimuskirja (t lk 12 pöördel) alusel vormistatud eritingimuste (t lk 12) puhul on kolleegium seisukohal, et maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse. Hageja ei ole tõendanud, et see tellimuskiri oli Y poolt allkirjastatud, kuid kostja ei väitnud, et Y sellist tellimuskirja ei saatnud. Lisaks on hageja esitanud nii rendileandja kui rentniku poolt allkirjastatud eritingimused. Tunnistaja Ü on kinnitanud tema kui rendileandja esindaja allkirja eritingimustel. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et tavapäraselt allkirjastas eritingimused volitatud autojuht, kes tuli haagisele järele. Tellimuskirjast tulenevalt oli volitatud autojuhiks konkreetsel juhul Š, isikukood XXXXXXXXXXX. Seega tõendas hageja piisava elulise usutavusega eritingimuste allkirjastamist ja kostjal tuli tõendada, et allkiri eritingimustel ei ole Š oma. Konkreetse negatiivse asjaolu tõendamine ei oleks olnud kohtu arvates kostja jaoks oluliselt raskendatud, mida kohus 07.02.2023 määruses ka selgitas. Kostja selgitas 27.01.2023 menetlusdokumendis, et väitis maakohtu 17.02.2021 istungil, et rentniku allkiri eritingimustel ei ole kostja esindaja ega autojuhtide, sh Š oma (t lk 152-153). Sellist väidet kohtuistungi protokoll ei sisalda ja protokolli parandamist kostja maakohtus ei taotlenud. Tulenevalt TsMS §-st 55 omab tõenduslikku jõudu protokoll. Muudes menetlusdokumentides kostja vastavat väidet ei sisaldu. Seega ei ole ringkonnakohtul alust istungil öelduga arvestada. Kuna maakohus tõendamiskoormust pooltega ei arutanud, võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel vastu täiendavate tõenditena ärakirjad Š ID-kaardist, juhiloast ja autojuhi kaardist (t lk 155), millega kostja soovib tõendada, et nendelt nähtuvad allkirjad ei ole identsed vaidlusalustel eritingimustel oleva rentniku allkirjaga. Muid täiendavaid tõendeid kostja esitada ei soovinud ja hageja vastuvõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Küll aga on kolleegium seisukohal, et ainult allkirjade visuaalse vaatlusega sellist erinevust ei ole võimalik tuvastada, mis annaks alust tõsikindlalt väita, et eritingimustel ei ole volitatud isiku allkiri. Kolleegium märgib, et esitatud dokumentidest kahel on allkirjad sarnased, aga ID-kaardil on täiesti erinev (ainult perekonnanimi välja kirjutatud). Pigem on kahel teisel dokumendil ja eritingimustel oleval allkirjal tuvastatavad vene keeles kirjutatud ees- ja perenimede esitähed sarnased. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TsMS § 232 lõike 1 kohase piisava elulise veenvusega on tuvastatav ka 13.10.2016 eritingimuste üürilepingu sõlmimine haagise 746GT kasutamiseks üldtingimustes kokkulepitud kirjalikus vormis.
49.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et rendilepingute sõlmituse tuvastamisel omab tähtsust asjaolu, kui täpselt täitis hageja lepingute vormistamisel üldtingimustes kokkulepitut. Maakohus ei tuvastanud hageja käitumises hea usu vastasust, mis saaks seaduse kohaselt anda aluse jätta seadusest, tavast või tehingust tulenev kohaldamata (VÕS § 6 lõige 2). Hageja juhatuse liikme Q vande all antud seletusega (t lk 120 pöördel - 121 pöördel) ja Ü ütlustega on tõendatud, et haagiste rendile andmine on hageja igapäevane majandustegevus ja hagejal on 1000 kehtivat rendilepingut erinevate transpordifirmadega. Kohus on seisukohal, et sellises mahus igapäevase äritegevuse puhul on mõistlik eeldada, et mõni lepingutest võib jääda erinevatel põhjustel vormistamata rangelt üldtingimustes kokkulepitud tingimustel. Kui sellises olukorras tekib vaidlus ja hageja suudab siiski tõendada tehingu sõlmimise, ei saa eelpool kirjeldatud mööndused avaldada olulist tähtsust kohtumenetluse lõpptulemusele. Seaduses ei ole üürilepingule kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
50.Küll aga on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud haagiste kasutamise tegelikku aega sellises mahus, mille alusel ta nõuab lepingujärgset tasu. Iseenesest võimaldab
2-19-14188 VÕS § 335 nõuda hagejal asjade kasutamise eest peale lepingutähtaegade lõppemist tasu kokkulepitud üüriga samas ulatuses, kuid hageja tõendamiskoormuse hulka kuulub tõendada hagetaval ajaperioodil kasutuse toimumine, st praeguses asjas tuli hagejal tõendada, millal üürnik haagised tagastas. Arvetel kuupäevade märkimine selleks piisav ei ole, sest ainult arvete alusel tasu maksmise kohustust ei teki. Tunnistaja Ü ütlustega on eluliselt usutavalt tõendatud 12.10.2016 üüritud haagise tagastamine 10.01.2017 (selle kuupäeva tunnistaja nimetas; selle kuupäeva märkis tunnistaja lepingudokumendile; selle kuupäeva seisuga on väljastatud arved; kostja ei ole püüdnud (nt Š kirjaliku seletuse või ütlustega) hageja väidetud kuupäeva ümber lükata). Varem võetud haagiste puhul aga on hageja esitanud arveid vastavalt kuni 10.07.2017 ja 16.07.2017, kuid ei ole toonud esile mistahes elulisi asjaolusid, mis teeksid kohtu jaoks arvetelt nähtuva kasutamise perioodi (tagastamise alles juulis 2017) usutavaks. Tunnistaja ütlused on selles osas ebamäärased. Samuti ei nähtu hageja selgitustest, millistel elulistel asjaoludel anti Š-le 12.10.2016 üle järgmine haagis, kui 29.09.2016 võetud haagised olid tagastamata, kuigi tellimuskirja kohaselt oli eeldatavaks tagastamise ajaks 03.10.2016 ja see kuupäev oli hageja töötaja poolt märgitud ka eritingimuste dokumentidele.
51.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TsMS § 232 lõike 1 kohase piisava elulise veenvusega saab lugeda tõendatuks haagiste nr 113GK ja 061YHF kasutamise perioodil 29.09.-03.10.2016 (5 päeva) ja haagise nr 746GT kasutamise 12.10.2016-10.01.2017 (91 päeva). Kostja ei ole esitanud alternatiivseid vastuväiteid arvetelt nähtuvale üüritasu suurusele päevas (19 eurot + käibemaks 20%, kokku 22.80 eurot). Seega oli üürnik kohustatud üürileandjale tasuma (5x2x22.80=228) + (91x22.80=2074.80) = 2302.80 eurot üüritasu.
52.Hageja on esitanud viivisenõude üldtingimuste punktis 5.5 kokkulepitud määras 0,3% iga tasumisega viivitatud päeva eest, piirates viivisesumma põhivõla suurusega. Ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on seega viivitus 228 euro tasumisega kestnud 2331 päeva ja viivise summaks on 1594.40 eurot, viivitus 2074.80 euro tasumisega 2232 päeva ja viivise summaks 13 892.86 eurot. Arvestades põhivõla suurust, on viivisvõlgnevuse põhjendatud suuruseks 2302.80 eurot.
53.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega käenduskohustuse kehtivuse kohta ega pea vajalikuks väiteid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja hageja ees käenduslepingu nr 420 alusel MAJATO CHAIN OÜ (endine Rinopal OÜ) põhivõlgnevuse eest summas 2302.80 eurot ja viivisvõlgnevuse eest summas 2302.80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi osalise rahuldamisele tõttu tuleb uuesti jaotada maakohtumenetlusega seotud kulud. Kulude jaotamisele kohaldub TsMS § 163 lõige 1 ja kulud jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Hagi kuulub rahuldamisele 15% ulatuses (30 535.20-st 4605.60). Ringkonnakohus arvestab, et maakohus jättis TsMS § 169 lõike 1 alusel hageja kanda 08.09.2021 istungi kulu. Sellele maakohtu otsustusele hageja kaebuses vastuväiteid ei esitanud. Seega jäävad maakohtu 08.09.2021 istungiga seotud kulud hageja kanda ja muud maakohtumenetlusega seotud kulud ning ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud 15% kostja kanda ja 85% hageja kanda.
55.Kuna maakohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Kulud mõlemas kohtuastmes määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lõige 2).
2-19-14188
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.