Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hageja rendileandjana, X OÜ kui põhivõlgnik (endine X OÜ) rentnikuna sõlmisid 07.01.13 VÕS § 339 järgi rendilepingu. Hageja ja kostja käendajana sõlmisid 07.01.13 käenduslepingu, millega kostja käendas põhivõlgiku kohustusi. Käendaja kohustub tagama hageja ja X OÜ (endine X OÜ) vahel 07.01.2013 sõlmitud rendilepingust tulenevate kõigi põhivõlgniku kohustuste täitmist solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu p 2 järgi vastutab käendaja ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lepingu p 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 35000 eurot. Rendilepingu nr 420 30.09.2016.a. eritingimustest tulenevalt on antud rendile haagis Schmitz registreerimismärgiga XXX rendihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) ühe päeva eest. Arvete esitamisel hageja, tulles kostjale vastu, lähtus hinnast 19 eurot (käibemaksuta). Rendilepingu nr 420 30.09.2016 eritingimustest tulenevalt on põhivõlgnikule antud rendile haagis Schmitz registreerimismärgiga XXX. Hageja tuli kostjale vastu ja lähtus hinna määramisel ning arve esitamisel hinnast 19 eurot (käibemaksuta). Rendilepingu nr 420 13.10.2016.a. eritingimustest tulenevalt on põhivõlgnikule antud rendile haagis Schmitz registreerimismärgiga XXX. Hageja tuli kostjale vastu ja lähtus hinna määramisel ning arve esitamisel hinnast 19 eurot (käibemaksuta). Rendilepingu raames esitas hageja kostjale arved: Arve nr 160733 summas 866,40 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 29.09-15.10.2016.a ja haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 12.10.-15.10.2016.a. Arve nr 160772 summas 1094,40 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.10-31.10.2016.a. Arve nr 16800 summas 1026 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 01.11-15.11.2016.a. Arve nr 160828 summas 1026 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.11-30.11.2016. Arve 160891 summas 1094 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.12-31.12.2016. Arve nr.170007 summas 228 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 01.01-10.01.2017. arve nr 170015 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.01-15.01.17. Arve nr 170040 summas 729,60 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.01-31.01.2017.

Arve nr 170094 summas 592,80 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.02-28.02.2017. Arve nr. 170136 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.03-15.03.2017. Arve nr. 170175 summas 729,60 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.03-31.03.2017. Arve nr. 170209 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.04-15.04.2017. Arve nr. 170239 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX XXX kasutamise eest perioodil 16.04-30.04.2017. Arve nr. 170268 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.05-15.05.2017 Arve nr. 170304 summas 729,60 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.05-31.05.2017. Arve nr. 170344 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.06-15.06.2017. Arve nr. 170379 summas 684 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.06-30.06.2017. Arve nr. 170409 summas 652,80 eurot. Arve on esitatud haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 01.07-16.07.2017.a. ja haagise nr. XXX kasutamise eest perioodil 01.07-10.07.2017. Põhivõlgnik jättis oma lepingulised kohustused täitmata, kuna jättis esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis põhivõlgikul põhivõlgnevus hageja ees summas 15267,60 eurot. Hageja palus võla tasuda, mida ei tehtud. Võlgnevuse sissenõudmiseks ja lahenduse leidmiseks pöördus hageja X OÜ poole, kes esitas nõude võla tasumiseks nii põhivõlgikul kui käendajale, kuid võlga pole tasutud. Lepingus on kokku lepitud viivise määraks 0,3% võlalt (p 5.5). Viivitus on alates 30.10.16. Põhivõlgiku võlg on 16.09.2019 kokku 57745,49 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 15267,60 eurot ja viivistest 42477,89 eurot seisuga (hageja nõuab viivise katteks ainult 15267,60 eurot). A. G. on korduvalt esitanud tellimuskirju ja hagejal oli õigus pidada teda põhivõlgiku nimel tegutsevaks isikuks TsÜS § 116 lg 1 järgi, § 118 lg 2 järgi. Eritingimused nr 16309 on alla kirjutatud põhivõlgniku poolt, tingimused 16300, 12099 on küll alla kirjutamata, ent vara on rendile antud põhivõlgnikule. Haagis XXX tagastati 10.10.17, kuid pidi tagastatama 19.10.16, XXX tagastati 16.07.17, kuid pidi tagastatama 03.10.16 ja XXX tagastati 10.07.17, kuid pidi tagastamata 03.10.16, kuid pooled leppisid kokku tähtaja pikendamises, mistõttu nõuabki tasu kasutamise eest.

Hageja ei öelnud 10.03.24 lepingut üles, vaid tegi hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Sõidukid olid kindlustatud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja • põhivõlga 15267,60 eurot, • viivist 15267,60 eurot. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja viidatud rendileping nr 420 on tegelikult rendilepingu üldtingimused, mida saaks käsitleda lepingu osana ainult koostoimes eraldi allkirjastatud eritingimustega. Sama sätestavad üldtingimuste mõisted: „leping on poolte vahel sõlmitud rendileping, mis koosneb konkreetsetest eritingimustest ja käesolevatest üldtingimustest, samuti nende lisadest, muudatustest ja täiendustest“. Seega üldtingimustel ei olnud mingisugust juriidilist jõudu ilma eritingimusi allkirjastamata. Kostja ei vaidlusta seda, et põhivõlgnik võttis perioodil 2013 – 2014 hagejalt rendile haagiseid, kuid kirjutas eraldi eritingimustele alla, mis koostoimes üldtingimustega moodustasid lepingu, ent nimetatud lepingutest tulenevad kohustused on põhivõlgnik täitnud. Mingil päeval tekkisid põhivõlgnikul raskused kohustuste täitmisel, mille tõttu ütles hageja 10.03.2014 lepingu üles p 8.5.3 järgi. Pärast lepingu lõpetamist ei ole põhivõlgik hagejalt haagiseid rentinud, kuid kõik perioodist 2013 – 2014 tulenevad võlgnevused olid hageja ees hilinemisega likvideeritud. Pärast lepingu ülesütlemist kaotasid ka üldtingimused oma kehtivuse, millest tulenevalt ei saanud põhivõlgik hagejaga lepingut sõlmida. Hagetaval perioodil ei ole põhivõlgnik hagejalt midagi rentinud ega eritingimusi ka alla kirjutanud, ühelgi tõendil ei ole põhivõlgiku allkirja, kuivõrd põhivõlgniku seaduslik esindaja (tol ajal kostja) ega muu põhivõlgniku volitatud töötaja pole dokumendis kirjeldatud teenust tellinud. Lisaks sellele on hagiavalduse lisadel 2-4 sisalduvad andmed ilmselgelt vastuolulised, mis seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Näiteks tuleneb lisast 2, et eritingimused on sõlmitud 30.09.2016, samas on näha, et rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 21.07.2013. Lisast 3 tuleneb, et eritingimused on sõlmitud 30.09.2016, ent rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 14.03.2014 ning lisast 4 on näha, et eritingimused on sõlmitud 13.10.2016, ent rendile võetud haagisel kehtis liikluskindlustus kuni 23.05.2013. Kolmest olulise tähendusega dokumendist tuleneb justkui see, et eritingimuste sõlmimise hetkeks rendile võetud haagiste liikluskindlustused ei kehtinud ligi 3 aastat, mis seab kahtluse alla dokumendi usaldusväärsuse. Ei ole eluliselt usutav, et majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik rendib kehtetu liikluskindlustusega sõidukeid, võttes endale riisikot kolmandatele isikutele kahju hüvitamiseks sõidukiga kahju tekitamise puhul. Märkimisväärne on asjaolu, et eritingimustes on hageja esindajaks märgitud hageja juhatuse liige J. K., ent tema kui hageja juhatuse liikme volitused lõppesid 18.07.2016 ehk ligi 2,5 kuud enne vaidlusaluste eritingimuste sõlmimist Hageja esitatud A. G. tellimuskiri ei tõenda lepingute sõlmimist, tõendamata oli, et viimasel oli põhivõlgniku nimel õigus esitada tellimust, lepingus tema nime pole.

Kuna tõendamata on, et üldtingimuste alusel oleks vaidlusaluste haagiste osas sõlmitud allkirjastatud eritingimused, siis ei ole hagejal õigus ka põhivõlgnikult tasu nõuda. Seega ei ole kostjal kui käendajal ka kohustus hagejale midagi tasuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustamata asjaolud Hageja ja X OÜ (endine X OÜ) kui põhivõlgnik sõlmisid 07.01.13 lepingu nr 420 nimetusega Rendilepingu üldtingimused, millega hageja kohustus andma põhivõlgnikule kasutamiseks majandustegevuses haagiseid ja kostja kohustus maksma selle eest tasu ja millede kohta tuleb sõlmida vastavalt eritingimused. Hageja esitas põhivõlgnikule tasumiseks arved: nr 160733 summas 866,40 eurot - haagise nr XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 29.0915.10.2016.a ja haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 12.10.-15.10.2016.a. arve nr 160772 summas 1094,40 eurot - haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.10-31.10.2016.a. arve nr 16800 summas 1026 eurot - haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 01.11-15.11.2016.a. arve nr 160828 summas 1026 eurot - haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.11-30.11.2016.a. arve 160891 summas 1094 eurot - haagise nr XXX, XXX ja XXX kasutamise eest perioodil 16.1231.12.2016.a. arve nr.170007 summas 228 eurot - haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 01.01-10.01.2017.a. arve nr 170015 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.0115.01.17 arve nr 170040 summas 729,60 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.0131.01.2017.a. arve nr 170094 summas 592,80 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.0228.02.2017.a. Arve nr. 170136 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.0315.03.2017.a. Arve nr. 170175 summas 729,60 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.0331.03.2017.a. Arve nr. 170209 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.0415.04.2017.a. Arve nr. 170239 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.0430.04.2017.a. Arve nr. 170268 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.0515.05.2017.a. Arve nr. 170304 summas 729,60 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 16.0531.05.2017.a. Arve nr. 170344 summas 684 eurot - haagise nr XXX, XXX kasutamise eest perioodil 01.0615.06.2017.a. Arve nr. 170379 summas 684 eurot - haagise nr 061 YHF, XXX kasutamise eest perioodil 16.0630.06.2017.a.

Arve nr. 170409 summas 652,80 eurot - haagise nr XXX kasutamise eest perioodil 01.0716.07.2017.a. ja haagise nr. XXX kasutamise eest perioodil 01.07-10.07.2017.a. 07.01.13 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohustub kostja tagama hageja ja põhivõlgniku vahel 07.01.2013 sõlmitud rendilepingust tulenevate kõigi põhivõlgniku kohustuste täitmise ja vastab kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu p.2 järgi vastutab käendaja ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus on sätestatud kostja vastutuse maksimumsumma 35000 €. Rendilepingu üldtingimuste p 5.5 järgi on viivis 0,3% võlalt päevas. Arvestuslikult on väidetavalt võlgnetav rent 15267,60 € ja kostja ega põhivõlgik ei ole seda hagejale tasunud. Viivis on arvestuslikult võlgnetavalt rendilt 15267,70 €. Kostja ega põhivõlgnik ei ole hagejale viivist tasunud. Vaidlus VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 339 sätestab, et üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Lepingu ülesütlemine Kohtule esitatud rendilepingu üldtingimuste nr 420 p 1 sätestab, et poolte poolt allkirjastatud eritingimused on lepingu osa ja rentimise tingimused ja rent on tasu, mida kohustub rentnik maksma vara kasutamise eest ja mille suurus ühe päeva kohta on märgitud eritingimustes. Üldtingimuste p 1 järgi kehtivad need tähtajatult ja kui pooled on konkreetse vara rentimiseks allkirjastanud eritingimused, moodustavad üldtingimused koos eritingimustega pooltevahelise lepingu, reguleerides poolte suhteid eritingimustes märgitud konkreetse vara rentimisel konkreetse lepingu tähtaja jooksul ja üldtingimused võivad üheaegselt moodustada erinevate eritingimustega

erinevaid lepinguid ning reguleerida üheaegselt pooltevahelise suhteid erinevate vara esemete rentimisel erinevate tähtaegade jooksul. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et selleks, et saaks rääkida hageja ja põhivõlgniku vahel vaidlusaluste haagiste nr XXX, XXX ja XXX rendilepingutest, pidi hageja ja põhivõlgiku vahel olema sõlmitud kooskõlas rendilepingu üldtingimuste nr 420 p 1 iga haagise, see tähendab nr XXX, XXX ja XXX kohta vastavad eritingimused (iga haagise kohta oma rendileping). Kuna üldtingimuste p 1 järgi kehtivad need tähtajatult ja need võivad üheaegselt moodustada erinevate eritingimustega erinevaid lepinguid ning reguleerida üheaegselt pooltevahelise suhteid erinevate vara esemete rentimisel erinevate tähtaegade jooksul, on vajalik hinnata, kas üldtingimused poolte vahel üldse kehtivad. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kostja esitas kohtule hageja 10.03.14 avalduse nr NrLLT 1, mis on saadetud 10.03.14 e-kirjaga põhivõlgnikule (kostja 16.12.19 lisa, e-kiri 10.03.14 kl 25:46, lisa 1). Sellest nähtuvalt on põhivõlgnik võtnud rendile eritingimuste 13279, 13125, 13016 alusel poolhaagised XXX ja XXX ja XXX. Nendest viimane poolhaagis on haagis, mille eest hageja nõuab hagiavalduses tasu ja viiviseid. Avaldusest nähtuvalt ei ole põhivõlgnik rendi tasumise kohustust täitnud, võlg on 10.03.14 seisuga 9645 € ja et hageja ütleb rendilepingu üles siis, kui põhivõlgik ei tasu hiljemalt 15.03.14 võlga 9645 € ning et lepingu ülesütlemise korral 15.03.14 on võlgnik kohustatud tagastama ka renditud vara xxx. Hageja juhatuse liige P. N. andis seletusi vande all, et selle 10.03.14 kirjaga ei lõpetatud ära üldtingimusi ehk seda raamlepingut, vaid kirjas märgitud eritingimused konkreetsete varade kohta. Kirja eesmärk oli saada kätte võlg ja konkreetne vara. Hinnates P. N. seletusi ja avalduse sisu koostoimes, asub kohus järeldusele, et hageja tegi põhivõlgnikule eritingimuste lepingute ülesütlemise hoiatuse, sest mitte kuskilt ei nähtu, et 10.03.14 oleks olnud soov kohaselt lõpetada ära pooltevaheline suhtlus üldtingimuste järgi ehk raamleping. Selline teatis sisaldab otseselt hoiatust lepingu ülesütlemiseks kui võlga ei tasuta, kuid ei nähtu mitte kuskilt tahet, et selle 10.03.14 avaldusega lõpetatigi raamleping (öeldi leping üles) VÕS § 195 lg 1 järgi. Nii ei ole õiged kostja vastuväited, et poolte vahel on rendilepingu üldtingimused kui raamleping lõpetatud 10.03.14 ja seega ei saanud justkui hageja ja põhivõlgnik üldtingimuste alusel rendilepinguid haagist kohta sõlmida. Rendilepingute sõlmimine haagiste xxx, xxx ja xxx kohta. Hageja esitas kohtule eritingimused haagise xxx, xxx, xxx kohta (hagi lisad 2,3,4, lk 11-12). Vastavalt üldtingimuste p 1 ja 2.1 peavad eritingimused olema poolte poolt alla kirjutatud ja leping on pooltevaheline rendileping, mis koosneb konkreetsetest eritingimustes ja üldtingimustes ja nende lisadest, täiendustest, muudatustest. Hageja esitas ka tellimuskirjad, mille on koostanud A. G. (lk 10p,11p,12p, lk 79) ja mille järgi oli vara vastuvõtmiseks õigustatud isikud V. L., I. S.. Eritingimuste nr 16309 (haagis XXX, lk 10) dokument kannab vara üleandmise poole peal (vasak pool) rendileandja allkirja ja tagastamise poole peal (paremal) ei ole allkirja. Eritingimuste nr 16299 (haagis xxx, lk 11) dokument kannab

vara üleandmise poole peal rendileandja allkirja ja tagastamise poole peal ei ole üldse allkirju. Eritingimuste nr 16309 (haagis XXX) dokument kannab vara üleandmise poole peal rendileandja allkirja, rentniku rea kohal kellegi allkirja ja tagastamise poole peal rendileandja allkirja, kuid ei ole võimalik aru saada, kes on rentniku nimel väidetavalt haagise xxx rendilepingule allkirja andnud. Kostja väitis, et ebaselge on, kes oli hageja esindaja, sest J. K. polnud enam eritingimuste allakirjutamise ajal juhatuse liige (registri väljavõte lk 57). See ei ole õige väide, sest tal oli olemas notariaalne volikiri hageja esindamiski, mida kinnitab hageja esitatud vastav volikiri (lk 77). Kohus kuulus üle hageja tunnistaja J. K. ́e, kes kinnitas, et tema on nendele eritingimustele rendileandjana alla kirjutanud. Ta ütles, et kui tema oli kohapeal olemas ja haagis üle vaadatud, siis autojuht kirjutas lepingule alla ning ta selgitas, et sõidukid toodi alati platsi peale tagasi. Tunnistaja selgitas, et osadel eritingimustel ei ole selle pärast rentniku allkirja, et tunnistajat ei olnud koha peal ning kõik lepiti kokku telefoni teel; et põhivõlgnik helistas, tegi tellimuskirja ja nimetas juhid, kes võtsid haagised ja ta teadis oma töökogemustest, et keegi suvaline ei saanud võtta haagist. Seda, kelle allkiri rentniku nimel oli ühtedel eritingimustel, ei osanud ta öelda. Tunnistaja ütluste kohaselt asusid rendile antavad haagised xxx, kus oli vaba juurdepääs teatud kellaaegadel ja seal oli võimalik haagistele järele tulla ja neid salaja ka tagasi tuua. Kohtu hinnangul peab hageja, kes tegutseb majanduskutsetegevuses, olema hoolas, järgima ka ise kokkulepitud üldtingimusi (p 1, 2.1) vara teisele kasutamiseks andmisel ja lepingute sõlmimisel ning võlasuhete dokumenteerimisel. Ta peab neist kokkulepitud reeglitest ja üldtingimustest ise kinni pidama ja seda eriti olukorras, kus ta nõuab vastaspoolelt või antud juhul põhivõlgniku käendajalt põhivõlgniku kohustuste täitmist. Hageja ja põhivõlgnik on pidanud vajalikuks sõlmida iga konkreetse renditava vara kohta kirjalikult poolte poolt allkirjastatud dokumendi (üldtingimuste p 1, 2.1) kooskõlas VÕS § 11 lg 2, mis moodustabki koos üldtingimustega rendilepingu konkreetse asja kohta. Kostja on väitnud, et põhivõlgnik pole seda hagetava vara ka saanud enda kasutusse. Kuna hageja ja põhivõlgnik on kokku leppinud üldtingimustes nr 420, et rendileping on leping, mis koosneb üldtingimustest ja poolte poolt alla kirjutatud eritingimustest (VÕS § 11 lg 2), milles viimastes reguleeritakse konkreetselt renditud vara rendi täpsed tingimused (hind, vara seisund jms, rendile võtmise aeg), siis asub kohus seisukohale esitatud eritingimusi ja tunnistaja ütlusi kogumis hinnates, et asjas ei ole tõendanud, et eritingimused nr 16309 (haagis XXX, lk 10), eritingimused nr 16299 (haagis xxx, lk 11) ja eritingimused nr 16309 (haagis XXX) oleksid hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kooskõlas üldtingimuste p 1, 2.1. ja VÕS § 11 lg 2. Kuna üldtingimuste p 1 ja 2.2 järgi toimub vara üleandmine eritingimuste allakirjutamisega poolte poolt ja kuna asjas ei ole eritingimused põhivõlgniku poolt alla kirjutatud ehk lepingut pole sõlmitud ja ebaselge on, kes kirjutas rentniku nimel eritingimustele nr 16309 (haagis xxx), siis asub kohus seisukohale, et tõendamata on ka see asjaolu, et põhivõlgnik oleks need haagised ka enda valdusesse ja kasutusse faktiliselt saanud. Asjaolu, et vaid ühel eritingimustel (lk 12, nr 16309) on rentniku väidetav allkiri või võimaliku autojuhi allkiri, ei võimalda järeldada, et rentnikust põhivõlgnik oleks sellele alla kirjutanud, sest mitte ühtegi muud tõendi, mis kinnitaks, et tegemist on põhivõlgnikust rentniku või tema volitatud isiku allkirjaga, ei ole. Asjaolu, et A. G. on teinud tellimuskirjad, milles pole konkreetselt märgitud ka haagiste konkreetseid numbreid, mida põhivõlgnik soovib rentida, ei tähenda seda, et pooled oleksid sõlminud üldtingimused p 1, 2.1 järgi ülalviidatud eritingimused ehk rendilepingud haagiste nr XXX, nr XXX, nr XXX (eritingimuste nr 16309, nr 16299 nr 16309) kohta. Ka kostja, kes on käendaja ja kes on allkirjastanud üldtingimused nr 420 põhivõlgniku nimel (vaidlust polnud), ei ole kinnitanud seda, et faktiliselt sai rentnik vara kasutada nende eritingimuste alusel, sealhulgas eritingimuse nr 16309 alusel.

Ülaltoodu alusel asub kohus järeldusele, et tõendamata on hageja väited, et hageja ja põhivõlgik sõlmisid VÕS § 339 järgi rendilepingud haagiste XXX, nr XXX, nr XXX (eritingimuste nr 16309, nr 16299 nr 16309) rendile andmiseks põhivõlgnikule hagetaval perioodil ja et põhivõlgnik oleks selle vara enda kasutusse saanud. Seega ei tekkinud põhivõlgnikul ka VÕS § 8 lg 1, 2, § 399 ja üldtingimuste p 1 ja nende viidatud eritingumusti järgi rendi tasumise kohustust. Nii ei saa rääkida sellest, et põhivõlgik oleks rikkunud VÕS § 100 mõttes rendi tasumise kohustust VÕS § 8 lg 1, 2, § 399 ja üldtingimuste p 1 ja nende viidatud eritingumusti järgi rendi tasumise kohustust ja oleks viivituses. Nii ei saa hageja nõuda ka VÕS § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, § 113 lg 1, § 399 järgi võlgnetavat renti ning kokkulepitud viivist 0,3% päevas ega nõuda kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 142 lg 1, 2 järgi. Hagi jääb rahuldamata. Võla arvestusliku suuruse üle ja viivise arvestusliku suuruse üle vaidlus puudus, mistõttu ei ole vaja hinnata esitatud arveid (lk 13-34) ja viivist, küll aga pole nendel ka tähendust hagi rahuldamata jätmise tõttu. Muud väited Mis puudutab kostjaga sõlmitud käenduslepingut, siis peab kohus vajalikuks märkida, et käendusleping kostjaga põhivõlgniku kohustute täitmise tagamiseks on sõlmitud kirjalikuks vormis (lk 9) ehk et kostja on selle alla kirjutanud, käenduslepingus on sätestatud vastutuse maksimumsumma 35 000 € vastavalt p 5. Nii on kostja käendus tarbijakäendus ning kehtiv VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 järgi. Mis puudutab kostja väiteid, kas haagiste suhtes oli sõlmitud kindlustuslepingud, siis ei oma need tähendust rendilepingute sõlmimisel, peale selle on hageja need väited ümber lükanud esitatud kindlustuspoliisidega (lk 83-87). Kuna kostja ei olened nõus nii ehk nii võlga tasuma, ei oma asjas tähtsust hageja esitatud X OÜ nõue 17.02.17 võla tasumiseks (lk 34). Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. Hageja kanda jäävad TsMS § 169 lg 1 järgi igal juhul ka 08.09.21 istungiga soetud kõik poolte menetluskuld (vt istungi protokoll). Kostja menetluskulud on esindaja kulud TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi kokku 1860 €, sh käibemaks 15 h ja 30 min eest. Tasu määr on 100 tunnis, millele lisandub käibemaks (lõplik nimekiri 30.11.21). Hageja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud, kuigi kulude nimekiri on kätte toimetatud 01.12.21 e-toimiku vahendusel (tähtaeg vastamiseks 10.12.21). Avastades asja mahtu, menetlustoiminguid (mitu istungit), esitatud on mitmed poolte seisukohad, et kostja esindaja kulud 15 h ja 30 min eest summas 1860 € on põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Märgitud kulu 1860 €, sh käibemaks, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 ja kostja taotlusega tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud on nimekirja järgi (istungil 24.11.21 esitatud kohtule ja vastaspoolele) on kokku 1350 € (ilma käibemaksuta) ja lõiv 1000 €. Hageja esindaja tööhulk on 13 tundi ja 30 min, tasu määr on 100 € tunnis ilma käibemaksuta. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Arvestades ka

siinkohal asja mahtu, menetlustoimingute hulka, poolte mitmete seisukohtade esitamist, on hageja esindaja kulud 13 h ja 30 min eest 1350 € (ilma käibemaksuta) põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Küll aga jäävad tema esindaja kulud ja tasutud lõiv tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.