lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14435/48

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-14435/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
GLLAMM ASSETS OÜ12531777(Kostja)NordiumCorp OÜ14191096(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14435

Kohtuasi

NordiumCorp OÜ hagi GLLAMM ASSETS OÜ vastu võla, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks GLLAMM ASSETS OÜ vastuhagi NordiumCorp OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

162 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja NordiumCorp OÜ (registrikood 14191096), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja GLLAMM ASSETS OÜ (registrikood 12531777), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Salur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada NordiumCorp OÜ 14.11.2022 taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks ja tagastada hagi tagamisel tasutud tagatis 32 000 eurot NordiumCorp OÜ arveldusarvele nr EE911010220295569223 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
2.Keelduda GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (e-kirjavahetus) vastuvõtmisest.
3.Jätta Harju Maakohtu 30.09.2022 otsus muutmata osas, millega maakohus rahuldas leppetrahvi ja sellelt viivise nõude ning jaotas menetluskulud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis GLLAMM ASSETS OÜ-lt NordiumCorp OÜ kasuks välja põhivõla 140 000 eurot ja viivise põhivõlalt 0,2% iga kalendripäeva eest alates 16.06.2022 kuni põhivõla täieliku täitmiseni ning jättis vastuhagi rahuldamata.
5.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-21-14435

6.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta GLLAMM ASSETS OÜ kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse p 1 peale võib kostja (TsMS § 195 lg 3 teine lause) ja ülejäänud otsuse peale võivad mõlemad pooled esitada apellatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse eelnev käik

1.NordiumCorp OÜ (hageja) esitas 14.09.2021 Tartu Maakohtule hagi GLLAMM ASSETS OÜ (kostja) vastu 1 689 493,15 euro ja viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 15.09.2021 määrusega rahuldamata. Hageja esitas 16.09.2021 korduva taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 17.09.2021 määrusega. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 23.09.2021 määrusega menetlusse.
2.Kostja esitas 07.10.2021 Tartu Maakohtu 17.09.2021 määrusele määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.11.2021 määrusega, tühistas Tartu Maakohtu 17.09.2021 hagi tagamise määruse ja jättis hageja 16.09.2021 hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja esitas 08.12.2021 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2021 määrusele, mille Riigikohus jättis 14.02.2022 määrusega menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas 18.02.2022 korduva taotluse hagi tagamiseks, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 22.02.2022 määrusega rahuldamata.
4.01.04.2022 kohtumäärusega andis Tartu Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Hagiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 689 493,15 eurot, sh põhivõlg 1 500 000 eurot, intressid 493,15 eurot, leppetrahv 150 000 eurot ja viivis.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2021 laenulepingu nr 513/GT (laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 500 000 eurot tagastamistähtajaga 01.09.2021. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu nõudis hageja kostjalt hagis nimetatud summade väljamõistmist.

2-21-14435

7.01.02.2021 sõlmiti hageja ja kostja vahel ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (hüpoteegi seadmise leping), millega seati kostja kinnistutele (registriosa nr 319701 ja nr 18286750) hageja kasuks ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Hüpoteegiga tagati hageja laenulepingust tulenevaid nõudeid (leppetrahvi nõue ei ole hüpoteegiga tagatud).
8.Kostja võõrandas ühishüpoteegiga koormatud kinnistud 18.06.2021 Alcor Nordic Spirit OÜle. Vaatamata sellele on võlaõiguslikult jäänud nii laenulepingust kui hüpoteegi seadmise lepingust tulenevate nõuete eest vastutavaks kostja. Kuna ei ole teada, millal ja mis ulatuses on hagejal võimalik laenulepingust tulenevaid nõudeid hüpoteekide realiseerimise tulemusel rahuldada, nõudis hageja kogu võlga kostjalt kui põhivõlgnikult.
9.Hageja leppetrahvi nõue tuleneb hüpoteegi seadmise lepingust, mille p-s 3.4 lepiti kokku kostja kohustus hüpoteegiga koormatud kinnistud kindlustada 7 päeva jooksul hageja vastavasisulise nõude saamisest. Lepingu p 3.7 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viimase nõudmisel leppetrahvi kümme protsendi ulatuses tagatava nõude summast juhul, kui hageja on esitanud käesolevas lepingus valeandmeid või kui ta jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest.
10.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingus oli leppetrahv kindlustuskohustuse täitmata jätmise puhuks ette nähtud ja leppetrahvi aluseks olevad asjaolud saabusid (kostja jättis tagatisvara kindlustamata pärast sellekohase nõude esitamist). Lepingu p-s 3.7 kasutatud termin „vara omanik“ tähistas hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise hetkel vara omanikku ehk kostjat, mitte vara igakordset omanikku. Kindlustuskohustus on võlaõiguslik ja see tekitab kohustusi vaid lepingupoolele ehk kostjale. Sõltumata sellest, kas kostja võõrandas kinnistu või mitte, jäid tema suhtes hüpoteegi seadmise lepingus kokkulepitud võlaõiguslikud kohustused kehtima. Juhul kui kostja on oma ettevõtte koos hüpoteegiga koormatud kinnistutega võõrandanud Alcor Nordic Spirit OÜ-le, siis on kostja ja Alcor Nordic Spirit OÜ solidaarvõlgnikeks võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1 alusel ka leppetrahvinõude osas.
11.Hageja esitas 07.03.2022 hagiavalduse täienduse, milles loobus intressivõla (493,15 eurot) nõudest ja lisas viivisenõude leppetrahvilt, ning 04.07.2022 avalduse nõude vähendamiseks lähtuvalt asjaolust, et hageja poolt alustatud täiteasja raames õnnestus hagejal oma nõue osaliselt rahuldada. Seega palus hageja lõpliku nõudena kostjalt hageja kasuks välja mõista: • laenulepingust tulenev põhivõlg 140 000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 5320 eurot, viivis põhivõlalt 0,2% iga kalendripäeva eest alates 05.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni; • hüpoteegi seadmise lepingu rikkumisest tulenev leppetrahv 150 000 eurot, viivis leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.09.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
13.Hagi on õigustamatult esitatud kostja vastu. Kostja võõrandas oma ettevõtte Alcor Nordic Spirit OÜ-le. VÕS § 180 kohaselt läksid Alcor Nordic OÜ-le üle ka ettevõtte kohustused, sh laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused.

2-21-14435

14.Paralleelselt praeguse kohtuasjaga alustas hageja hagiavalduse aluseks olevate nõuete sissenõudmiseks täitemenetluse, esitades 13.09.2021 ehk päev enne hagiavalduse esitamist kohtutäiturile täitmisavalduse. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak algatas 14.09.2021 Alcor Nordic Spirit OÜ vastu täitemenetluse.
15.Lisaks on hageja nõue täielikult tagatud hüpoteegiga, mille väärtus ületab esitatud nõuet. Hageja nõuab hüpoteegiga tagatud nõude, mille suhtes toimub täitemenetlus, topelt täitmist kostja käest, mis üheselt viitab hageja soovile kostja arvelt alusetult rikastuda.
16.Hageja leppetrahvinõue kostja vastu on alusetu ja õiguslikult perspektiivitu. Nõue on esitatud vale isiku vastu – kostja ei olnud hüpoteegiga koormatud kinnistute omanik ajal, mil hageja esitas nõude vara kindlustamiseks (ja sellega seotud leppetrahvinõude).
17.Kostja esitas 14.04.2022 hageja vastu vastuhagi hagi tagamisega tekitatud kahju 450 000 eurot hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.04.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
18.Vastuhagi kohaselt seati käesolevas tsiviilasjas kostjale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek. Kostja vaidlustas hagi tagamise ja see tühistati. Kostjale tekkis kahju seoses hagi tagamisega kostjale kuulunud kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisega vahetult pärast hüpoteegi seadmist, kuivõrd kostja eesmärgiks oli võõrandada talle kuulunud kinnisasjad eesmärgiga täita laenulepingust tulenev kohustus hageja ees, kuid kohtuliku hüpoteegi märge kinnisasjal nurjas võimalikud tehingud. Hageja vastuväited vastuhagile
19.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja on ise tekkinud olukorra põhjustanud. Hagi tagamise meetmed võimaliku müügitehingu toimumist ei takistanud. Kinnisasi ei olnud koormatud keelumärke vaid kohtuliku hüpoteegiga. Kostja poolt kahju nõudmine on ebaõiglane. Isegi kui kohus peaks kahju alused tuvastama, siis palub hageja kohtul vähendada kahjuhüvitis nullini (VÕS § 140 lg 1). Maakohtu otsus
20.Maakohus rahuldas 30.09.2022 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 140 000 eurot ja viivise põhivõlalt 0,2% iga kalendripäeva eest alates 16.06.2022 kuni põhivõla täieliku täitmiseni ning leppetrahvi 150 000 eurot ja viivise leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.09.2021 kuni leppetrahvi täieliku täitmiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
21.Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata või kas hagejal puudub õigus nõuda kostjalt laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja leppetrahvi tasumist, kuivõrd kostja võõrandas 18.06.2021 ühishüpoteegiga koormatud kinnistud Alcor Nordic Spirit OÜ-le. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas 17.09.2021 hagi tagamisega tekkis kostjale kahju, mille hüvitamist on tal õigus hagejalt nõuda.
22.Kostja ei tõendanud, et 18.06.2021 tehinguga võõrandati kostjalt Alcor Nordic Spirit OÜle kostja ettevõte, sh hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused. Tegemist on paljasõnalise väitega. Maakohus asus seisukohale, et 18.06.2021 tehinguga võõrandas kostja Alcor Nordic Spirit OÜ-le kinnistud registriosa numbritega 319701 ja 18286750, millele oli seatud hageja kasuks ühishüpoteek,

2-21-14435 kuid mitte kostja ettevõtte, mistõttu oli hagejal õigus esitada hagi kostja vastu laenulepingust tulenevas nõudes. Maakohus leidis, et hageja laenulepingust tulenev põhivõla ja viivise nõue on põhjendatud.

23.Leppetrahvi nõude osas tõi hageja esile, et 12.08.2021 esitas hageja esindaja kostjale nõude tagatiseks seatud kinnistud kindlustada ja esitada 7 päeva jooksul kindlustuspoliis. Kuivõrd kostja hagejale kindlustuspoliisi ei esitatud, siis 02.09.2021 kirjutas hageja esindaja kostjale seoses pooltevaheliste lepingute rikkumisega pretensioonkirja ning selles nõuti kostjalt hüpoteegi seadmise lepingu p 3.7 alusel täies mahus leppetrahvina 10% tasumist laenusummast, s.o 150 000 eurot. Kostjal ei esitanud nõutud kindlustuspoliisi ega tasunud leppetrahvi.
24.Maakohus nõustus hagejaga, et hüpoteegi seadmise lepingust lähtuvalt on lepingus käsitletud õigusi ja kohustusi konkreetselt antud lepingu poolele ehk hagejale ja kostjale ning omanikuna on 01.02.2021 lepingu p-des 3.4 ja 3.7 käsitletud kostjat kui lepingu sõlmimisel koormatud kinnisasjade tegelikku omanikku, vastasel juhul oleks nii p-s 3.4, kui ka p-s 3.7 kasutatud mõiste „omanik“ asemel mõistet „igakordne omanik“. Puudus vaidlus, et ehkki hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti 01.02.2021, esitas hageja kostjale nõude hüpoteegiga koormatud kinnisasjade kindlustuspoliisi esitamiseks 12.08.2021, olles sel hetkel teadlik, et hüpoteegiga koormatud kinnisasjad on võõrandatud Alcor Nordic Spirit OÜ-le ehk kostjale vastavasisulise nõude esitamisel ei olnud kostja enam ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Kohtu ette ei toodud asjaolusid ning ka seadusest ei tulene, et ka olukorras, kus kostja ei olnud enam ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik, poleks tal olnud võimalik nimetatud kinnisasjade kindlustamine ja seeläbi 01.02.2021 lepinguga võetud kohustuse täitmine.
25.Hageja ja kostja vahel 01.02.2021 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga ei saanud pooled seada kohustusi kolmandale, lepinguvälisele isikule. Kuivõrd kohtule ei esitatud kostja ja Alcor Nordic Spirit OÜ vahel sõlmitud lepingut, millega kostja võõrandas ja Alcor Nordic Spirit OÜ omandas ühishüpoteegiga koormatud kinnistud, ei ole tõendatud ka see, et ühishüpoteegiga koormatud vara kindlustamise kohustus oleks läinud Alcor Nordic Spirit OÜ-le üle. Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole käesolevas asjas ka ettevõtte üleminek kostjalt Alcor Nordic Spirit OÜ-le, millest lähtuvalt oleks 18.06.2021 tehinguga Alcor Nordic Spirit OÜ vastutav solidaarselt kostjaga VÕS § 183 lg 1 alusel. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, hageja hüpoteegi seadmise lepingust tulenev leppetrahvi ja viivise nõue on põhjendatud.
26.Hagejale ei ole etteheidetav, et ta oma lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks pöördus nii kostja kui ka hüpoteekidega koormatud kinnisasjade uue omaniku Alcor Nordic Spirit OÜ poole. Hageja kinnitas menetluses, et ei täida nõuet topelt ehk juhul, kui ühes nendest menetlustest laekub raha hageja nõuete rahuldamiseks, siis hageja loobub vastavalt teises menetluses oma nõuetest. Kohtuasja materjalidest ja 04.07.2022 hageja menetlusdokumendist ka vastavasisuline käitumine nähtub. Seega ei ole hageja oma õigusi kuritarvitanud ega rikkunud hea usu põhimõtet.
27.Kostja vastuhagi rahuldamise eeldusteks on hagi tagamine, hagi tagamiseks aluse puudumine ning hagi tagamisega kahju tekitamine. Maakohus leidis, et esimene ja teine eeldus on täidetud, kuid kostja ei tõendanud talle kahju tekkimist seoses hagi tagamisega perioodil 17.09.2021–14.02.2022. Seetõttu jättis maakohus kostja kahjunõude rahuldamata.

2-21-14435 Apellatsioonkaebus

28.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta leppetrahvi ja leppetrahvilt viivise nõue rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et leppetrahvi ja sellega seonduva viivise nõude tervikuna rahuldamata jätmiseks pole alust, vähendada väljamõistetava leppetrahvi summat selliselt, et see võtaks arvesse hageja tegevust kinnistu kindlustamise takistamisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
29.Maakohus leidis põhjendamatult, et ettevõte ei ole üle läinud. Kohtuvaidluse jooksul tugines kostja läbivalt asjaolule, et tehas, mis asus hüpoteegiga koormatud kinnistul, on ettevõttena läinud üle Alcor Nordic Spirit OÜ-le. Maakohus ei viidanud menetluse jooksul, et ettevõtte ülemineku fakt oleks vaidlusalune või vajaks täiendavat tõendamist. Sellegipoolest tugines maakohus oma otsuses asjaolule, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Kohtu poolt sellise seisukoha võtmine oli kostja jaoks üllatuslik. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Isegi kui kohus annab asjaoludele õigusliku hinnangu, peab kohus vähemalt suulises menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Maakohus seda ei teinud.
30.Leppetrahvi nõue on esitatud vale isiku vastu. Kostja võõrandas 18.06.2021 hüpoteegiga koormatud kinnistud Alcor Nordic Spirit OÜ-le, kuid hageja esitas nõude vara kindlustamiseks alles 12.08.2021. Seega ei olnud kostja hüpoteegiga koormatud kinnistute omanik ajal, mil hageja esitas nõude vara kindlustamiseks (ja sellega seotud leppetrahvinõude), mistõttu hageja leppetrahvinõue kostja vastu on alusetu ja õiguslikult perspektiivitu. Hageja ei nõustu, et viide hüpoteegiga koormatud vara omanikule hüpoteegi seadmise lepingu p-s 3.7 kujutab endast viidet kostjale. Pooled soovisid viidata hüpoteegiga koormatud vara igakordsele omanikule, mitte üksnes lepingu hetkel olnud vara omanikule. Kostja positsiooni toetab ka asjaolu, et kinnistu kindlustas pärast hageja nõude saamist just Alcor Nordic Spirit OÜ. Sarnaselt ettevõtte üleminekuga ei arutatud kohus seda küsimust kohtumenetluse jooksul.
31.Isegi kui leppetrahvi nõude saaks esitada kostja vastu, ei ole täies ulatuses leppetrahvi väljamõistmine proportsionaalne.
31.1.Hüpoteegi seadmise lepingu p 3.5 järgi on hüpoteegipidajal õigus sõlmida kindlustusleping hüpoteegiga koormatud vara kindlustamiseks alles siis, kui vara omanik ei ole 20 kalendripäeva jooksul arvates hüpoteegipidaja vastava nõude saamisest esitanud hüpoteegipidajale kehtivat kindlustuspoliisi. Hageja ei oodanud lepingus ettenähtud 20 päeva, vaid iseseisvalt kindlustuslepingut sõlmima asudes raskendas oma tegevusega vara omanikul kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja selline käitumine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega ja kahjustas oluliselt kostja poolt vara kindlustamise võimalusi.
31.2.Tegemist on VÕS § 139 olukorraga, sest hagejast tulenevate asjaolude tõttu suurenes hagejale tekkinud kahju (kinnistu kindlustamata jätmisest tulenev oht), mille ärahoidmiseks oli leppetrahv seatud. Seetõttu ei ole leppetrahvi täies ulatuses nõudmine proportsionaalne ning seda tuleks VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendada osas, mis vastab hageja vastutusele kinnistu kindlustamisprotsessi takistamisel. Kohus ei käsitanud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eelduseid ning jättis kostja vastuväited selles osas põhjendamatult tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 teist lauset.

2-21-14435

31.3.Lisaks jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et kindlustuskohustus oli täitmata ca 4 nädalat, millisel ajal kostja pidevalt suhtles kindlustustega, et poliis saada ning mille sees hagejale kahju ei tekkinud. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagejale ei ole kahju tekkinud, aga ebamõistlikult lühikese kindlustamise kohustuse tähtaja tõttu on ta saanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi 150 000 eurot, mis tähendas iga nädala eest 37 500 eurot. Lisaks rikkus hageja ise võimaluse kostjal saada kindlustus kiiremini. Kõike seda arvesse võttes on välja mõistetud leppetrahv ebamõistlikult suur ja seda oleks tulnud vähendada mõistliku suuruseni. Vastustaja seisukoht
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
34.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – e-kirjavahetuse. Kostja soovib esitatud e-kirjavahetusega tõendada asjaajamise käiku tagatise kindlustamisel. Hageja hinnangul puudub kostjal mõjuv põhjus tõendi esitamiseks alles apellatsioonimenetluses.
35.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
36.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta esitab uue tõendi alles apellatsiooniastmes ja miks peaks see lubatav olema. Kostja hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb seetõttu TsMS § 652 lg 4 alusel keelduda.
37.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas leppetrahvi nõude 150 000 eurot ja viivise nõude leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.09.2021 kuni leppetrahvi nõude täitmiseni. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hageja põhivõla nõude 140 000 eurot ja sellelt summalt viivisenõude ning jättis rahuldamata vastuhagi. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

2-21-14435

38.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
39.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud hüpoteegi seadmise lepingut analüüsides õigetele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kohtu hinnang esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Kolleegiumil ei ole alust anda käsitatud lepingupunktidele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et leppetrahvi nõue on põhjendatult esitatud kostja vastu, s.t hüpoteegi seadmise lepingust tulenes kostjale tagatise kindlustuskohustus, ja tõendamata on, et see kohustus oleks üle läinud tagatise võõrandamisel või ettevõtte üleminekul. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
40.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei selgitanud pooltele, et ettevõtte ülemineku fakt on vaidlusalune ja kostjal tuleb esitada oma väite tõendamiseks tõendid.
40.1.Pooled vaidlesid menetluse algusest peale selle üle, kas hagi on esitatud õigesti kostja vastu või tulnuks see esitada Alcor Nordic Spirit OÜ vastu. Hageja on selgelt vaielnud vastu kostja väitele, et hüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kostja kohustused läksid üle Alcor Nordic Spirit OÜ-le (I kd, tl 136 pöördel).
40.2.TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna antud juhul vaidles hageja kostja väitele vastu, tekkis kostjal kohustus tuua omalt poolt esile asjaolud ja tõendid ettevõtte võõrandamise ja hüpoteegi seamise lepingust tulenevate kostja kohustuste ülemineku kohta Alcor Nordic Spirit OÜ-le. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.
40.3.Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu 15.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9975, p 12.2). Kostjat esindas maakohtus advokaat, seega on põhjendamatu etteheide, et kostjal ei olnud võimalik oma õigusi piisaval määral kaitsta ja ta ei saanud aru tõendamiskoormusest.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et leppetrahvi nõue on esitatud vale isiku vastu tulenevalt sellest, et ühishüpoteegiga koormatud kinnistute kindlustamise nõude esitamise ajal

2-21-14435 ei olnud kostja enam kinnistute omanik, ega kostja etteheitega maakohtule, et kohtumenetluses ei arutatud seda küsimust.

41.1.Asja materjalidest nähtuvalt on leppetrahvi nõuet arutatud kohtuistungil (II kd, tl 13 pöördel), kus kohus on selgitanud, et kohtu hinnangul tulenes kohustus lepingust hagejaga ja et see on kostja lepinguline kohustus.
41.2.Maakohus järeldas õigesti, et hageja ja kostja vahel 01.02.2021 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga ei saanud pooled seada kohustusi kolmandale, lepinguvälisele isikule. Kindlustuskohustuse näol on tegemist võlaõigusliku kokkuleppega, mis ei lähe automaatselt kinnistu võõrandamisel üle, kui selles eraldi kokku ei lepita. Seda, et kostja ja Alcor Nordic Spirit OÜ oleksid kokku leppinud kostja laenu tagatiseks olevate kinnistute kindlustuskohustuse kostjalt Alcor Nordic Spirit OÜ-le üleandmises, ei ole kostja tõendanud.
42.Apellatsioonkaebuses on kostja esmakordselt esitanud taotluse lepptrahvi vähendamiseks ja toob esile asjaolud selle põhjendamiseks.
42.1.Maakohtu menetluses keskendus kostja vastuväidete esitamisel üksnes lepptrahvi nõude õiguslikule perspektiivitusele, leides, et nõue on esitatud vale isiku vastu ja hagi tuleks seetõttu jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud kindlustuskohustusega seonduvaid faktilisi asjaolusid ega toonud enda menetlusdokumentides ega 14.06.2022 kohtuistungi protokollist nähtuvalt ka kohtuistungil esile, et tema hinnangul on kindlustuskohustuse rikkumisel hageja nõutud leppetrahv ebaproportsionaalne ja seda tuleks vähendada. Kostja, keda esindas advokaadist lepinguline esindaja, oleks pidanud arvestama võimalusega, et kohus ei nõustu tema nõude õigusliku perspektiivituse käsitusega, ja alternatiivselt taotlema ka leppetrahvi vähendamist ning tooma esile asjaolud, mis põhjendaksid tema seisukohta, et leppetrahv on ülemäära kõrge.
42.2.Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (Riigikohtu 04.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17). Sama kehtib ka leppetrahvi vähendamisel, s.t kohus saab leppetrahvi vähendada üksnes menetlusosalise taotlusel (Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, sh leppetrahvi vähendamise nõude nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilinemisega, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist esimest korda apellatsioonkaebuses. Sellises olukorras saab ringkonnakohus otsustada leppetrahvi suuruse vähendamise üle alles siis, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui apellant uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendab (Riigikohtu 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta esitab leppetrahvi vähendamise taotluse ja selle põhjendamiseks uued asjaolud alles apellatsiooniastmes ning miks peaks see lubatav olema. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohus anda hinnangut, kas hageja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kas kostja esile toodud asjaolud annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 alusel.
42.3.Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks, kuna kostja ei esitanud taotlust maakohtus.

2-21-14435

43.Viimaseks lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses esitatud taotluse.
44.Hageja esitas 14.11.2022 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 383 lg 1 kohaselt on hagi tagamisel antava tagatise eesmärgiks hagi tagamisega kaasneva võimaliku kahju hüvitamine. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. TsMS § 391 lg 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt.
45.Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas Tartu Maakohus 17.09.2021 määrusega hageja korduva taotluse hagi tagamiseks ja seadis hageja kasuks kostja kinnistule kohtuliku hüpoteegi. Hageja tasus hagi tagamisel tagatise 32 000 eurot (I kd, tl 2). Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.11.2021 määrusega Tartu Maakohtu 17.09.2021 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Kostja esitas hageja vastu praeguses tsiviilasjas vastuhagi hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vastuhagi jättis maakohus 30.09.2022 otsusega rahuldamata. Kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud ja seega on otsus vastavas osas jõustunud ning kostjale ei ole hagi tagamisega seonduvalt tekitatud kahju, mille hüvitamise tagamiseks hageja tagatise andis.
46.Vaatamata sellele, et TsMS § 195 lg 1 esimese lause järgi tagastab tagatise selle määranud või selle andmist võimaldanud kohus, ei pea ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks hageja taotlust edastada Tartu Maakohtule, vaid peab võimalikuks tagatise tagastamise taotlus rahuldada käesoleva otsusega ja tagastada tagatise taotluses toodud arvelduskontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi maakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.
48.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja