2-22-16037 OÜ Satnet hagi Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
47 884,84 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Satnet (registrikood 11447187, Registrijärgne aadress: Loopealse tee 3, Sõrve küla, 76908, Harku vald, Harju maakond), Seaduslik esindaja: J. F. (isikukood XXX, E-post: XXX Kostja 1: Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood 12149374, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 31, Jõhvi linn, 41538, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond), Seaduslik esindaja: R. Š. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostja 2: R. Š. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostjate lepinguline esindaja J. S.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Satnet hagi Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista Baltic Electrical Installations OÜ-lt ja R. Š.ilt solidaarselt OÜ Satnet kasuks põhinõue summas 14789 (neliteist tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot ja hagi esitamise seisuga (25.10.2022. a kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 105,92 (kuus tuhat ükssada viis eurot 92 senti) eurot.
3.Mõista Baltic Electrical Installations OÜ-lt OÜ Satnet kasuks viivis põhinõudelt summas 14789 eurot alates 26.10.2022. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
Jätta menetluskulud solidaarselt Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š.i kanda.
5.Mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 1400 eurot (üks tuhat nelisada eurot), s.o riigilõiv. Edasikaebamise kord 1(6)
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtusse saabus 25.10.2022 OÜ Satnet hagi Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kirjalik tööjõu rendileping, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 15 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks (lisa 1). Kostja kasutas hageja töötajat perioodil perioodil mai-august 2022. a ning kokku tegid töötajad tööd 942 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest kolm arvet:
1.Arve nr 20220605 summas 8 667 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.06.2022. a (lisa 2);
2.Arve nr 20220708 summas 4 500 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.07.2022. a (lisa 3);
3.Arve nr 20220825 summas 3 789 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.08.2022. a (lisa 4). Kostja tasus arve nr 20220605 osaliselt kinni: - 13.07.2022 – 667 eurot koguarvest (lisa 5); - 18.07.2022 – 1000 eurot (lisa 6); - 22.07.2022 – 500 eurot (lisa 7). Seega kogusummast 8 667 eurot jääb tal tasuda 6 500 eurot. Hageja põhinõue 25.10.2022 kuupäevaga on 14 789 eurot (käibemaksuga). Hageja esitab ka viivise nõude. Viivise määr oli sätestatud lepingu punktis 6.6 ning selleks oli 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud alljärgnev viivis:
1.Arve nr 20220605 alusel on viivis summas 3 087,50 eurot (lisa 8);
2.Arve nr 20220708 alusel on viivis summas 1 957,50 eurot (lisa 9);
3.Arve nr 20220825 alusel on viivis summas 1 060,92 eurot (lisa 10). Seega kokku on sissenõutavaks muutunud viivist summas 6 105,92 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud tööjõu rendilepingule p 6.7 arve tasumise tähtaja ületamisel rohkem, kui 30 päevaks, vastutab Kasutajaettevõte juhatuse liige isiklikult oma varaga summas kuni 60 000 eurot. Seega palub hageja, et Baltic Electrical Installations OÜ juhatuse liige, nimelt R. Š. vastutaks ka tasumata jäänud arvete eest Baltic Electrical Installations OÜ solidaarselt.
2.Kostja 1 tunnistas oma vastuses põhinõuet, kuid vaidles vastu viivisenõudele. Kostja ei vaidlusta hagi asjaolusid, so nõude aluseks olevat tööjõurendilepingut. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduse esitamisel käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja 1 kogu aeg võlga hageja ees tunnistanud ning teinud juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist hagejale erinevaid ettepanekuid kohustuse täitmiseks läbi võlgnevuse ajatamise, kuivõrd kostja majanduslik olukord on hetkel väga keeruline ja 2(6)
võlgnevuse tasumine ühe korraga ei ole objektiivselt võimalik. Pooltevahelises tööjõu rendilepingus (edaspidi leping) kokku lepitud viivisemäär summas 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega. Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja 2 ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Esiteks ei ole kostja sõlminud hagejaga käenduslepingut. Hageja poolt esitatud lepingus ei ole märgitud, et kostja 2 oleks võtnud endale kohustuse käendajana vastutada põhivõlgniku täitmata kohustuste eest. Hagiavalduse lisaks on tööjõurendileping, mille poolteks on OÜ Satnet ja OÜ Baltic Electrical Installations. Teiseks ei ole määratud lepingu punktis 6.7. käendusega tagatavaid kohustusi. Kolmandaks on tegemist hageja poolt kasutatava tüüplepinguga ja selle punktis 6.7. sätestatud käenduskokkulepe on tüüptingimus. Nimetatud punkt on ära peidetud lepingu teksti ja see sisaldus hageja poolt kostjale saadetud valmis lepingus. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-166-14 punktis 11 on asutud seisukohale, et juhatuse liiget ei saa lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks, kui tema käenduskohustus tuleneb osaühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest. Neljandaks isegi, kui tegemist ei ole tüüptingimusega, siis on lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu ja kostja 2 tühistab TsÜS § 92, § 94 ja § 98 alusel käesolevaga lepingu punktis 6.7 sisalduva käenduskokkuleppe.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) poolte vahel (hageja ja kostja 1) on sõlmitud kirjalik tööjõu rendileping, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 15 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks (lisa 1). Kostja kasutas hageja töötajat perioodil mai-august 2022. a ning kokku tegid töötajad tööd 942 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest kolm arvet; 2) kostjal 1 tunnistab tööjõu rendilepingust tulenevat põhinõuet summas 14 789 eurot.
6.Kostja 1 esitas hagile vastuväited, et : 1) hageja on hagiavalduse esitamisel käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja 1 on kogu aeg võlga hageja ees tunnistanud; 2) Pooltevahelises tööjõu rendilepingus (edaspidi leping) kokku lepitud viivisemäär summas 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega.
7.Kostja 2 esitas hagile vastuväite, et: 1) kostja 2 ei ole kostja sõlminud hagejaga käenduslepingut; 2) ei ole määratud lepingu punktis 6.7. käendusega tagatavaid kohustusi; 3) tegemist on hageja poolt kasutatava tüüplepinguga ja selle punktis 6.7. sätestatud käenduskokkulepe on tüüptingimus. Nimetatud punkt on ära peidetud lepingu teksti ja see sisaldus hageja poolt kostjale saadetud valmis lepingus. Juhatuse liiget ei saa lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks, kui tema käenduskohustus tuleneb osaühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest; 3(6)
4) kui tegemist ei ole tüüptingimusega, siis on lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu ja kostja 2 tühistab TsÜS § 92, § 94 ja § 98 alusel käesolevaga lepingu punktis 6.7 sisalduva käenduskokkuleppe.
8.Hageja ja kostja 1 vahel puudub vaidlus, et kostja on rikkunud tööjõu rendilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100). VÕS § 101 lg.1 ja 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus ei nõustu kostja 1 väitega, et hageja on hagi esitamisel kohtusse käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Hageja on esitanud kostjale arveid alates 03.06.2022 kuni 23.08.2022. Hagi esitati kohtusse alles 25.10.2022, seega enam kui kaks kuud hiljem viimase arve esitamisest. Maakohus ei nõustu kostja 1 vastuväitega, et hageja ja kostja 1 vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega. Kostja 1 puhul on tegemist ettevõttega, mis tegutseb alates 19.08.2011, so enam kui 12 aastat ning ei ole tõenäoline, et nii kaua tegutsenud ettevõtte tegevjuht sõlmis alles oma esimese lepingu ning ei mõistnud millistel tingimustel ta lepingu sõlmis. Maakohus on seisukohal, et hagi on kostja 1 vastu tervikuna põhjendatud.
9.Kostja 2 vaidleb hagile tervikuna vastu. Maakohus ei nõustu kostja 2 vastuväitega, et pooled ei ole sõlminud käenduslepingut. Tööjõu rendilepingu p-s 6.7 on pooled selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud, et : Arve tasumise tähtaja ületamisel rohkem, kui 30 päevaks, vastutab Kasutajaettevõte juhatuse liige isiklikult oma varaga summas kuni 60 000 eurot. Kostja 2 pidi mõistma lepingu sõlmimisel, et kohustuse rikkumisel vastutab ta kostja 1 juhatuse liikmena oma isikliku varaga. VÕS § 142 lg.1 ja 2 kohaselt Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. 4(6)
Maakohus on seisukohal, et lepingu p-s 6.7 on piisavalt selgelt määratletud, et „Arve tasumise tähtaja ületamisel rohkem, kui 30 päevaks, vastutab Kasutajaettevõte juhatuse liige isiklikult oma varaga summas kuni 60 000 eurot.“ Juhatuse liige pidi seda mõistma ja sellega arvestama. Antud juhul on käendus vastavalt VÕS § 142 lg.3 piiratud summaga 60 000 eurot. Maakohus ei nõustu kostja 2 vastuväitega, et lepingu p.6.7 puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõistes. VÕS § 35 lg.1 kohaselt Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Antud juhul on kostja 2 väide, et lepingu p.6.7 puhul on tegemist tüüptingimusega paljasõnaline ja selle tõendamiseks ei ole kohtule tõendeid esitatud. Maakohus ei nõustu ka kostja 2 vastuväitega, et lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu. Tegemist on paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks ei ole toodud põhjendusi ega esitatud kohtule tõendeid. Maakohus on seisukohal, et hagi kostja 2 vastu tuleb tervikuna rahuldada. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas menetluses on hagejat esindanud tema seaduslik esindaja. Hageja ei ole asjas menetluskulude nimekirja esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja seaduslikul esindajal ei ole menetluses kohtuväliseid kulusid tekkinud.
12.Hageja on 25.10.2022 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot. Kuivõrd hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming, on riigilõiv põhjendatud ja vajalik kohtukulu. Kohus jätab hageja menetluskulud summas 1400 eurot solidaarselt kostjate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson 5(6)
kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.